10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katukse
Õppematerjali autor
Visuaalne meetod Probleemid: • Puuduse või ülekülluse tunnused avalduvad eri taimeliikidel ja sortidel erinevalt • Taim kannatab samaaegselt mitme elemendi puuduse või ülekülluse all • Tunnused langevad sageli kokku mõne haiguse või kahjustuse tunnusega. Väetamise ajad ja viisid, keskkonnakaitse Väetisi kasutatakse eesmärgiga tõsta mullaviljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Seega on arukas väetamine üheks looduse kaitse abinõuks. Asjatundmatu või õigemini vastutustundetu väetistega ümberkäimine võib aga põhjustada looduse reostumist. Väetiste negatiivne mõju on tingitud: • Ballastainete ja radionukliidide sisalduse mittearvestamisest väetises. • Taimetoiteelementide loomuliku ringe ja tasakaalustatud bilansi rikkumisest väetiste ebaõigel kasutamisel. Veeseadus Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.10.2019 § 157. Väetis
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade k
esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.
endale muretsema. Arvestab kõike eeltoodut ja see võimaldab kasutada loodusressursse ka meie järeltulevatel põlvedel. Sellele üleminek eeldab: *suurema saagipotensiaaliga ja haiguskindlamate sortide aretamist ja kasutamist *väetised ja taimekaitsevahendid keskkonnasõbralikumad nii nagu ka nende kasutamine *hari mulda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja *põllumajandustehnika( mullaharimine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus ja koristujärgne töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne *kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika.
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on
varieerida, nomenklatuur on lõputu. c) Väetisesegud (Blend). Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel. Toodetakse põhiliselt individuaalaedadele, ka põldudele. Väetisesegu on oma olemuselt mehaaniliselt kokku segatud erinevate väetiste segu. Omane on isesorteerumine peened graanulid vajuvad põhja, suured jäävad peale. Ühes graanulis ei ole koos kõik elemendid, mistõttu väetamine ei pruugi olla ühtlane. On tehtud nn. voolavustest külvik on häälestatud ühele kindlale normile ja külvatud on erinevatest kottidest pärit mehhanilist segu. Erinevus tuli kuni 176 kg/ha ehk 42 kg N/ha kohta. Kõiki väetisis ei tohi omavahel kokku segada, et ei esineks toitainete kadusid või halveneks nende füüsikalised omadused. Nt. ammooniaaki sisaldavate väetiste ja lubiväetiste kokkusegamisel ammoniaak lendub.
kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen)
Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla. Otsene: Olemas mehaaniline, keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad. Keemiline tõrje- väga efektiivne, ohtlik haljassööda jaoks kasvatavatel aladel, vaadata preparaadi mõju kestvust. Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid