Teraviljad referaat (0)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
 Põllumajandus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Nimi
Teraviljad
Referaat
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Olustvere  2014
Sissejuhatus
Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar ( sugukonnast tatralised ), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised).
Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide , mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks.
Üldiseloomustus
Eestis kasvatatakse peamiselt otra , rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 13–15°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss , mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid– taliteravilju– külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (4–13°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 30–70 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (0–5°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid.
Kaer
Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis , kuid vähem nisust ).. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust.
Oder
Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna, odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas.
Nisu
Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi , sealhulgas makarone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena.
Kokkuvõte
Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati , olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal. Antiikajal ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset .
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Teravil i
http://www.ttk.ee/~laine/esmavajalikud_toiduained/teraviljatooted.html
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teravili1