Taliraps (2)

TAIMEKASVATUS
TALIRAPS
KOOSTAJAD: MS I kursus
3. laborirühm
TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS
Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja
palmi õli.
Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist.
Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas.
Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks.
Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina.
Suurimad rapsitootjad ­ 2005 Maailma
(miljonit tonni) rapsitoodang
Hiina 13,0 (miljonit
tonni)
Kanada 8,4
1965 5,2
India 6,4
Saksamaa 4,7 1975 8,8
Prantsusmaa 4,4
1985 19,2
Suurbritannia 1,9
Poola 1,4 1995 34,2
Austraalia 1,1
2005 46,4
Maailmas kokku 46,4
TALIRAPSI TÄHTSUS EESTIS
Talirapsi kasvatamise osakaal Eestis on aastatega suurenenud
tänu heale saagikusele ja kõrgetele kokkuostuhindadele.
Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk
24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal
oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil.
Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel
ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja
õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi
kasvatamine üha intensiivistub
Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus
Tugev 1-1,5 m kõrgune taim
Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga
(sinakasrohelised, siledad)
Lehealus ümbritseb vart poolest saadik.
Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata
õiepungadest allapoole.
Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt
Seemned mustad kuni tumepruunid
Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa
vajab viljastumiseks teise õie tolmu
Talirapsi kasvutingimused
Toitainete vajadus:
Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid
Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0
Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha
Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad
Ei sobi turvasmullad
Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder
KÜLVIKORD JA EELVILI
Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist:
Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks
olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi.
Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina,
kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta.
Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele.
Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada
umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel.
Sobilikud eelviljad
Kultuurideta (must)kesa
Ristik või põldheinsegu
Varajane oder
Talioder
Talinisu
Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib
teraviljade eelviljaks.
Väetamine
Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad
Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid
muldasid
Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi
Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem
Erinevad väetised, mida võib kasutada
N toimeainena võib kasutada140kg/ ha
P ja K vajadus keskmiselt 1,2 ­ 1,4 korda suurem kui teraviljal
S on vajalik proteiini sünteesiks
B jt mikroelemendid tagavad õlisisalduse tõusu ja terve ning
tugeva taime.
TALVITUMISTINGIMUSED
Taliraps ei talu:
jääkoorikut
seisvat vett põllul
Talvel tekitavad kahju põdrad ja kitsed, süües ära
kasvukuhiku peapunga.
Taliraps turvasmullal ei talvitu.
Talirapsi kasvatamisel esineb meie laiuskraadil mitmeid
riskifaktoreid, mis võivad saaki oluliselt vähendada.
Eelkõige on risk seotud õige sordi valiku ning
talvitumiseks sobivate tingimuste saavutamisega.
TALVEKINDLUS
Keskmine kuni väga hea Nõrk kuni keskmine
Kronos (NPZ
Express (NPZ)
Silvia (Semundo Saatzucht GmbH )
SW Pastell (Svälof Weibull AB) Kazimir (NPZ)
Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) Wotan (NPZ)
KORISTUSVIIS- JA AEG
Raps on valminud kui põld on pruunikashall ja 90%
seemnete sisu on kollane.
Pärast rapsi koristust tuleb seeme viia kohe kuivatisse ja
ventileerida ning kuivatada, vahepeal maha ladustades
hakkab rapsiseeme riknema.
Varisemisohu korral võib koristada kastega.
Kombain peab olema tihendatud ja rapsi jaoks
reguleeritud.
Koristatakse siis kui põld on hallika jumega ning
seemnete niiskus on 15 -20 % piires
Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC.
Kuivatatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks
6%.
Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas.
Traktor
Vajalik tehnika
·
Taimekaitseprits
Pöördader
Rullrandaal
·
Lausharimiskultivaator
Kombikülvik
·
Väetisekülvik
Rullpress
·
Metsaveohaagis tõstukiga
·
Kombain CLAAS Mega
TEHNOLOOGILINE KAART
Materjalikulu 8632 kr/ha
Masinkulu 6130 kr/ha
Kulud kokku 14762 kr/ha
Müügitulu 18155 kr/ha
Toetused 0 kr/ha
Arvestuslikud tulud kokku 18155 kr/ha
Materjalikulu
Ühiku hind
Töö- Materjali nimetu Materjali Maksumus
Ühik Kasutusaeg kr/kg, kr/l,
operatsioon s kulunorm kr/ha
kr/rull, kr/t
Umbrohu- Trifluraliin 2.00 l/ha sügisel 145.00 290
tõrje
Külvamine Seeme, sordid- 6.00 kg/ha augusti II 180.00 1080
Kronos, Banjo dekaad
Väetamine Arvi 5-15-20-4S 400.00 kg/ha augusti II 5.50 2200
dekaad
Puhtimine Cruiser OSR 0.09 l/ha augusti II 3500.00 315
dekaad
Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.40 l/ha septembri lõpp 500.00 200
Väetamine N- Ammoniumnitraat 300.00 kg/ha aprilli I-II dekaad 5.05 1515
ga
Umbrohutõrje Lontrel 300 0.40 l/ha mai I dekaad 1425.00 570
Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.50 l/ha mai I dekaad 500.00 250
Kahjuritõrje Fastac 50 0.15 l/ha mai III - juuni I 250.00 38
dekaad
Põhu JUTA 3000 UV- 0.17 rull/ha juuli III dekaad 2466.00 419
pressimine kindel
Taimiku Roundup Gold 3.00 l/ha august 225.00 675
keemiline
hävitamine
Kuivatamine 3.00 t/ha 300.00 900
Sorteerimine 3.00 t/ha 60.00 180
Kokku: 8632
Masinkulu
Tootlikku Töötunni
Masinkulu
Tööoperatsioon Masinagregaat s maksumus
kr/ha
ha/h kr/h
Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576
pöördader
Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131
meetrine taimekaitseprits
Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine 2.50 472 189
lausharimiskultivaator
Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0.7 1.00 472 472
Külvamine 100kW traktor+4-meetrine 1.50 524 349
kombikülvik
Haigustetõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131
meetrine taimekaitseprits
Kevadine pealt 100kW traktor+ 12- 6.00 786 131
­väetamine meetrine väetisekülvik
Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131
meetrine taimekaitseprits
Haigustetõrje 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131
taimekaitseprits
Kahjuritõrje 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131
taimekaitseprits
Kombainikoristus Kombain Claas Mega 208 6 1263
m+lisaseade rapsi korist.
Seemne vedu kuivatisse 100kW traktor+ 4t haagis 268
Põhu pressimine 100 kW traktor+rullpress 2.00 838 419
Põhu transport Traktor+metsaveohaagis 1.00 472 472
tõstukiga
Taimiku keemiline 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131
hävitamine taimekaitseprits
Künnieelne koorimine 180kW traktor+5-meetrine 1.00 629 629
rullrandaal
Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576
pöördader
Kokku: 6130
Müügitulu
Saagikus Saagikadu Hind Tulu
Toodang
t/ha % kr/t kr/ha
Seeme 3.00 5510.00 16530
Põhk 2.50 650.00 1625
Kokku: 18155
Kasum 3393 kr/ha
TÄNAME KUULAMAST!