Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS
Kodune töö
Töö juhendaja : Alar Asover
Töö koostaja:
EMÜ, EM, I – kursus ,
Tartu 2008
TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES.
Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1)
Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus.
Teraviljade keskmine saagikus, t/ha
 
EESTI
SOOME
SAKSAMAA
LÄTI
LEEDU
POOLA
1993
2,30
2,83
5,08
1,69
2,01
2,63
1994
1,55
3,14
5,13
1,50
1,64
2,42
1995
2,14
3,28
5,45
1,53
1,82
2,94
1996
2,38
3,02
5,71
1,93
2,13
2,85
1997
1,92
2,94
5,83
1,85
2,41
2,85
1998
1,52
2,23
5,88
1,89
2,22
2,99
1999
1,09
2,42
5,99
1,48
1,50
2,90
2000
1,87
2,98
5,53
1,78
2,11
2,26
2001
1,89
2,71
6,26
1,67
1,99
2,88
2002
2,03
3,02
5,41
2,07
2,04
2,95
2003
1,60
2,77
4,90
1,31
2,38
2,61
2004
2,29
2,70
6,39
1,94
2,54
3,16
2005
2,23
2,82
5,49
1,77
2,06
2,92
Keskmine
1,91
2,83
5,62
1,72
2,06
2,80
Tabel 2. Teravilja saagikuse kirjeldav statistika.
Eesti
Soome
Saksamaa
Läti
Leedu
Poola
Keskväärtus
1,88
2,84
5,66
1,73
2,07
2,81
Standard viga
0,11
0,09
0,13
0,07
0,09
0,07
Mediaan
1,91
2,88
5,62
1,78
2,09
2,89
Mood
#N/A
3,02
#N/A
#N/A
#N/A
2,85
Standard hälve
0,38
0,30
0,44
0,23
0,31
0,25
Valimi dispersioon
0,14
0,09
0,19
0,05
0,09
0,06
Ekstsess
0,05
0,35
-0,34
-0,81
-0,23
0,97
Asummeetria
-0,65
-0,70
0,01
-0,38
-0,39
-1,18
Ulatus
1,29
1,05
1,49
0,76
1,04
0,90
Min. Väärtus
1,09
2,23
4,90
1,31
1,50
2,26
Max. Väärtus
2,38
3,28
6,39
2,07
2,54
3,16
Summa
22,51
34,03
67,97
20,72
24,84
33,73
Kirjete arv
12,00
12,00
12,00
12,00
12,00
12,00
Usalduspiir (95%)
0,24
0,19
0,28
0,15
0,20
0,16
Tabel 3. Teravilja keskmine saagikus ja selle variatsioonikoefitsent
Erinevate näitajate omavaheliseks võrdluseks kasutame alati varjatsioonikoefitsenti.
 
Eesti
Soome
Saksamaa
Läti
Leedu
Poola
Keskväärtus
1,88
2,84
5,66
1,73
2,07
2,81
Usalduspiir (95%)
24,03%
18,85%
27,71%
14,58%
19,54%
16,19%
V,%
20,16
10,46
7,70
13,29
14,85
9,07
Tabel 3 Varjatsioonikoefitsendi arvutamise tulemus.
Joonis 1. Võrreldavates riikides on teravilja saagikus kõige kõrgem Saksamaal ja kõige madalam Lätis.(joonis1).
Joonis 1.Teravilja saagikus (t ha) ja selle varjatsioonikoefitsent(V%)Euroopariikides aastatel 1993 – 2005 keskmisena. Vearibadena tulpades on näidatud usalduspiir keskmisena (95%).
Joonis 2. Teravilja keskmine saagikus Euroopa riikides aastatel 1993-2005 (t /ha) ja selle variatsioonikoefitsent (var %).
Mida suurem on saagikus,seda madalam on varjatsioonikoefitsent (joonis 2).Seega madala saagikusega kaasneb ebastabiilne produktiivsus.Valitud riikidest Saksamaal on saagikus kõige kõrgem,sellega seoses ka kõige madalam varjatsiooni koefitsent .Madala saagitasemega riikides on produktiivsus ka ebastabiilne.
Joonis 2. Teravilja saagikus ja selle varjatsioonikoefitsendi vaheline seos kuue Euroopa riigi kohta aastatel 1993- 2005
Joonis 3.Teravilja saagikuse muutus aastatel 1993-2005.
Joonis 3. Teravilja saagikuse muutus Eestis aastatel 1993 - 2005
Jooniselt 3 võime näha,et Eestis on teravilja saagikus küllalt stabiilne.
4
EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS #1 EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS #2 EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS #3 EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS #4 EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuusiku Õppematerjali autor
teraviljade võrdlus - kodune töö

Sarnased õppematerjalid

Molaarmassi krüoskoopiline määramine
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Finantsjuhtimine
48
doc

Finantsjuhtimine

ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja ja

Finantsjuhtimine
Tee-ehitus ökonoomika
37
pdf

Tee-ehitus ökonoomika

A C B Olemasoleval teedevõrgul on teed ACB ja CD, mille andmed on järgnevates tabelites. Kavas on ehitada ümbersõit ADB. Kontrollida tasuvusarvutusega selle kava otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel

Betooni puurimine
СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Toiduained
42
xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus
Tervislik toitumine
144
xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine
Ökonomeetria MS3-1
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun