Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mineraalained ja jagunemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekivad tervisehäired?
Mineraalained
Maakoores esineb looduslikult 90 keemilist elementi
Nendest umbes 27 on eluks vajalikud
C, H, N, O, P, S -moodustavad 99% elavatest süsteemidest
Element on eluks vajalik, kui tema eemaldamisel
toidust või muutes organismi sattumise viisi, põhjustab füsioloogilise funktsiooni
kahjustuse
Vajadus on mõnest mkg-päevas kuni 1g-ni päevas
Mineraalained ­ taimsete ja loomsete kudede põletamine tuhk
Mineraalained jagatakse:
Makroelemendid
Mikroelemendid
Makroelemendid
Na, K, Ca, Mg, Cl, P
>50 mg/päevas
Mikroelemendid
Fe, I, F, Zn, Se, Cu, Mn, Cr, Mo, Co, Ni
Ultra-mikroelemendid
Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W
Väga erinevad funktsioonid:
ensüümi koostisosad
ehitusmaterjal
luudes ja
hammastes
Makroelemendid inimkehas
Element Sisaldus, g/kg
Kaltsium 10-20
Fosfor 6-12
Kaalium 2-2,5
Naatrium 1-1,5
Kloor 1-1,2
Magneesium 0,4-0,5
Töötlemise mõju
Oma olemuselt on mineraalid hävitamatud
Kõige olulisem kadu on teraviljade jahvatamisel
Kaod esinevad ka keetmisel
Mineraalained mõjutavad toidu maitset ja kiirustavad või aeglustavad
reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri
Makroelemendid
Naatrium
1,4 g/kg
Peamiselt rakuväline aine
Aktiveerib mõningaid ensüüme
Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g
Kaalium
2 g/kg
Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l)
Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees
2-5,9 g/päevas
Magneesium
250 mg/kg
70% paikneb luudes
Päevane vajadus on 300-400 mg
Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator
Puudus põhjustab tõsiseid haigusi
Kaltsium
1500 g
Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid
Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes
Puudus põhjustab tõsiseid haigusi
Kloor
1,1 g/kg
Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele
maomahlas
Fosfor
700 g
Päevane vajadus 0,8-1,2 g
Mängib olulist rolli ainevahetuses
Mineraalsooladena on luukoe koostises
Mikroelemendid
Kuuluvad enamasti bioaktiivsete ainete koostisesse
Puudus põhjustab ainevahetuse häireid, mis on peamiselt seotud
ainevahetuselike ensüümide aktiivsuse puudumise või vähenemisega
Miks tekivad tervisehäired?
Sisaldus on organismis väga väike
Mikroelementide sisaldus inimkehas
Element Sisaldus, mg/kg kehakaalu kohta
Fe 60
F 37
Zn 33
Cu 1,0
Se 0,2
Mn 0,2
I 0,2
Ni 0,1
Mo 0,1
Cr 0,1
Co 0,02
Raud
Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses.
Ainult seotud vormis
Vaba raud on inimorganismile ohtlik
Vask
Vajadus seostub raua metabolismiga
Paljude ensüümide kofaktor
Omab antioksüdantsetrolli
Tsink
Paljude ensüümide kofaktor
Häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine
Antioksüdantneroll
Soodustab B-rühma vitamiinide imendumist/omastamist
Mangaan
Mitmete ensüümide kofaktor
toidu töötlemine ja terade jahvatamine eemaldab olulise koguse mangaani
Koobalt
Vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks.
Kuulub ta ka B12 koostisesse ja
On mitmete ensüümide kofaktor
Jood
Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja
Ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks
Molübdeen
Soodustab maksas leiduvate rauavarude kasutamist
Nikkel
Vajalik vereloomeks
On ka mitmete ensüümide kofaktor
Fluor
Vajalik hammaste arenguks
suurendab kaltsiumi deponeerumisthambakudedes
suurendab ka organismi kiiritustaluvust
Vasakule Paremale
Mineraalained ja jagunemine #1 Mineraalained ja jagunemine #2 Mineraalained ja jagunemine #3 Mineraalained ja jagunemine #4 Mineraalained ja jagunemine #5 Mineraalained ja jagunemine #6 Mineraalained ja jagunemine #7 Mineraalained ja jagunemine #8 Mineraalained ja jagunemine #9 Mineraalained ja jagunemine #10 Mineraalained ja jagunemine #11 Mineraalained ja jagunemine #12 Mineraalained ja jagunemine #13 Mineraalained ja jagunemine #14 Mineraalained ja jagunemine #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor war Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

BIOKEEMIA
35
pptx

BIOKEEMIA

blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 ­ 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 ­ SO4 2-

Biokeemia
Biokeemia sissejuhatus
22
pdf

Biokeemia sissejuhatus

veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega. Raku ja inimkeha koostemolekulid (keskmistatult) Rakk 75 kg inimene 75 kg inimene sisaldus % sisaldus % kaal kg Anorgaanilised ained Vesi 75 60 42 Mineraalained 1,4 5 3 Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1

Biokeemia
Biokeemia-Vitamiinid-Tööleht
5
docx

Biokeemia. Vitamiinid. Tööleht

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tä Nimetus Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes hi ööpäevas biokeemias toiduainetes s esineb. A retinool 700– nägemine, rakkude kasv ja maks ja 900 µg areng, limaskesta areng, maksatooted, viljasusvõime, antioksüdantne porgand, regulatsioon maguskartul, või, lehtkapsas, munad, brokoli D kaltsifirool 10 μgg kaltsiumi ja fosfori kala, munad, omandamine, hammaste ja maks ja D- luude areng, vere hü?

Biomeditsiin
Loengud VI-VIII
12
doc

Loengud VI-VIII

Hüpertooniliste lahuste joomine (merevesi): rakuvälise vedeliku osmootne rõhk tõuseb, vesi tungib rakust välja rakud veetustuvad, rakuvälise vedeliku maht suureneb. Kannatavad närvirakud. Merevett joonud merehädalised hullusid ja surid. Mineraalvesi: kaubanduses müüakse ravitoimeta karboniseeritud vett, kvaliteetset joogivett. Eelistatakse väikese Na ­sisalduse ja suurema K-sisaldusega vett. Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 ­ 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse

Inimese toitumisõpetus
Organismi keemiline koostis - slideshow
21
ppt

Organismi keemiline koostis - slideshow

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee koosei

Bioloogia
Mineraalained õpilase toidulaual
14
rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus
Mineraalained
26
pptx

Mineraalained

Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt närv

Toiduainekeemia
Treening ja Toitumine
13
pdf

Treening ja Toitumine

rusest erinevatel treeninguperioo- kasvanud mehe kehas leidub enam kui kilogramm, kuulub meie luude koostisse ja didel 1,2 – 1,7 g/kg annab neile omase tugevuse. valkusid päevas. Väga suurte tree- Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ningukoormuste ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitlu- perioodil võib seks. Sellised ühendid on eelkõige vitamiinid ja mineraalained. Inimesele, sealhul- sportlasele opti- gas sportlasele vajalikud päevased vitamiinikogused on niivõrd väikesed, et ainu- maalne päevane üksi sellest tulenevalt ei saa nad märkimisväärselt energiat anda ega ehituslikku valgukogus ka suurem olla tähtsust omada. Siiski on nad meie tervise ja töövõime säilitamise seisukohast möödapääsmatult vajalikud toidu komponendid. Näiteks vitamiini B12 vaeguse

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun