Mineraalained ja jagunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

35

pptx

BIOKEEMIA

blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 ­ 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga.  INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 ­ SO4 2-

Biokeemia

22

pdf

Biokeemia sissejuhatus

veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega. Raku ja inimkeha koostemolekulid (keskmistatult) Rakk 75 kg inimene 75 kg inimene sisaldus % sisaldus % kaal kg Anorgaanilised ained Vesi 75 60 42 Mineraalained 1,4 5 3 Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1

Biokeemia

5

docx

Biokeemia. Vitamiinid. Tööleht

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tä Nimetus Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes hi ööpäevas biokeemias toiduainetes s esineb. A retinool 700– nägemine, rakkude kasv ja maks ja 900 µg areng, limaskesta areng, maksatooted, viljasusvõime, antioksüdantne porgand, regulatsioon maguskartul, või, lehtkapsas, munad, brokoli D kaltsifirool 10 μgg kaltsiumi ja fosfori kala, munad, omandamine, hammaste ja maks ja D- luude areng, vere hü�

Biomeditsiin

12

doc

Loengud VI-VIII

Hüpertooniliste lahuste joomine (merevesi): rakuvälise vedeliku osmootne rõhk tõuseb, vesi tungib rakust välja rakud veetustuvad, rakuvälise vedeliku maht suureneb. Kannatavad närvirakud. Merevett joonud merehädalised hullusid ja surid. Mineraalvesi: kaubanduses müüakse ravitoimeta karboniseeritud vett, kvaliteetset joogivett. Eelistatakse väikese Na ­sisalduse ja suurema K-sisaldusega vett. Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 ­ 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse

Inimese toitumisõpetus

21

ppt

Organismi keemiline koostis - slideshow

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee koosei

Bioloogia

14

rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus

26

pptx

Mineraalained

Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm. Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 600-700 mg. Kaalium Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt närv

Toiduainekeemia

13

pdf

Treening ja Toitumine

rusest erinevatel treeninguperioo- kasvanud mehe kehas leidub enam kui kilogramm, kuulub meie luude koostisse ja didel 1,2 – 1,7 g/kg annab neile omase tugevuse. valkusid päevas. Väga suurte tree- Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ningukoormuste ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitlu- perioodil võib seks. Sellised ühendid on eelkõige vitamiinid ja mineraalained. Inimesele, sealhul- sportlasele opti- gas sportlasele vajalikud päevased vitamiinikogused on niivõrd väikesed, et ainu- maalne päevane üksi sellest tulenevalt ei saa nad märkimisväärselt energiat anda ega ehituslikku valgukogus ka suurem olla tähtsust omada. Siiski on nad meie tervise ja töövõime säilitamise seisukohast möödapääsmatult vajalikud toidu komponendid. Näiteks vitamiini B12 vaeguse

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)