Teraviljapõllud
Ellinor Tänna
6.A
Eestis kasvatatavad teraviljad on
• Nisu
• Oder
• Kaer
• Rukis
Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi,
sorgot, metsikut riisi, tatart
Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks
Nisu
• Nisu on Kagu - Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana
• Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja
suures osas Aasiast
• Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat
• Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina
• Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest
teraviljadest
• Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima
jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja
• Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone
Nisust saadavad tangained
• Nisujahu – kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel
• Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel
Nisuja
• Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast
hu
pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning
purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang .
• Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis,
kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine , pressimine ja praadimine.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiata
Õppematerjali autor
o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valg
2009. aastal toodeti maailmas 150,27 miljonit tonni otra ja odrapõldude kogupindala oli 54,13 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga pole tootmine palju suurenenud (ligi 27%) peamiselt urbaniseerumise ja nisu eelistamise tõttu. Oder on teiste teraviljadega võrreldes üsna lühikese kasvuajaga. Sordist ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra kasvuperiood 60115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. · Eksport ja import Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust ekspordiks
välditud). 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10. Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid) 11. Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%),
Eestimaal toodetakse palju leivasorte, mille valmistamiseks kasutatakse erineva sordi rukki- ja nisujahu, sageli ka nende segusid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: Rukkipüül tüüp 815 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse suurem osa kesti ja iduosakesi nii, et neid jääb jahusse 3%. Jahu on peeneteraline, hallika varjundiga. Rukkikroovjahu tüüp 1370 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad ja iduosakesed nii, et neid jääb jahusse 15%. Jahu tera on ebaühtlase suurusega, kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. Rukkilihtjahu tüüp 1740 on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. Rukkitäisterajahu tüüp 1800 on koorimata teradest jahvatatud kliiderikas jäme jahu, värvus hall. Kliid on teradelt eemaldatud seemnekestad koos nende külge jäänud toitekoe ja iduosakestega. Linnasejahu saamisloost loe www.uno.ee Õlletegu.
Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti):
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Valge põhikaste: Valge põhikastme vedelikuks on piim, rõõsk koor ja rõõsa koore segu. Roa lisandina kasutatav valge põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 1 liiter piima,2loorberilehte,40g sibulat, 1 muskaatõis, 2nelki, 2 tera pipart, 65g rasvainet, roux 130, 65 g nisujahu. Piim kuumutatakse sibula ja vürtsidega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult piima maitsestamiseks pooleks tunniks seisma. Piim kurnatakse. Valmistatakse valge jahu- rasvaine segu (blanx roux). Segu jahutatakse veidi ning sellele lisatakse maitsestatud piim, saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Kastet keedetakse tasasel tulel kuumusel u 20-30 min
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid