Seened (0)

1 . Hüüf – Seeneniit . Nendest koosnevad enamikud seened.
Eos – Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid .
Käärimine – Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi.
Mükoriisa – Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse.
Mütseel – Seeneniidistik . Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta.
Pärmseen – Üherakuline organism.
Viljakeha -
Pärm – Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass.
2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust.
Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest . Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole.
Seene ja looma erinevused: Loomal pole rakukesta. Loomadel on piiratud jagunemisvõime ja kasv. Loom liigub.
Seene ja looma sarnasused – Rakkudes talletuv varuaine on sarnane. Toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest.
3. Hallitusseened kasvavad looduses muldades ja taimejäänustel. Inimese juures toiduainetel, aga ka paberil ja riietel.
Hallitusseened toituvad sedasi, et eritavad ümbritevasse keskkonda ühendeid, mis lõhuvad erinevaid aineid ja siis imevad need lõhustunud ained endasse. Toituvad orgaanilisest ainest.
Hallitusseened paljunevad eostega.
Hallitusseened on tähtsad lagundajad looduses ja tekitavad huumust, mida saab ka inimene ära kasutada.
4. Pärmseened on looduses mullas, lihakviljadel, taimede mahlas ja ka vees.
Nad toituvad vees lahustunud suhkrust .
Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid.
5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist.
Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel .
6. Arušampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arušampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arušampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed.
8. Roosteseen – Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb.
Nõgisseen – Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku.
Jahukasteseened – Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi.
9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen.
10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu. Näiteks mänd ja männiriisikas ja kuusk ning kuuseriisikas .
11. Seened on looduses väga tähtsad. Selleks, et taimed saaksid elada lagundavad nad orgaanilist ainet ja ka taimed vajavad eluks sümbioosi seentega .
12. Seened on kahjulikud ja kasulikud inimestele. Halb on see, et näiteks majavamm lagundab puitu või hallitusseened toiduaineid, riideid ja raamatuid. Küll, aga on hea see, et seeni kasutatakse antibiootikumide tootmiseks ja näiteks juustude, pagaritoodete ja alkoholi valmistamisel.
13. Majavamm on seen , mis lagundab puitu. See lagundab isegi kõige paksema palgi ja on puumaja suurim vaenlane . Selle vältimiseks tuleks vältida liigset niiskust ja puiti immutada spetsiaalsete kemikaalidega.