Samaaegselt ta sai teada, et rassismi vastu ei võitle ainult mustanahalised, vaid ka paljud teised. Morehause kolledžis oli ta omandanud bakalaureusekraadi aastal 1948, Morehouse kolledž oli sellel ajal kuulsaks selle tõttu, et see oli mustanahaliste haridus asutus, mida lõpetas ta isa ja vanaisa. Peale seda Martin Luther King astus sisse Crozeri teoloogia seminarile Chesteris, Pennsylvania osariigis, kus aastal 1951 omandas bakalaureusekraadi teoloogias. Ja aastal 1955 oli ta omandanud doktorikraadi teoloogias Bostoni ülikoolis. 1.2. Eraelu 1952 aasta jaanuaris, elades Bostonis 5 kuud, Martin Luther King tutvus Coretta Scottiga, konservatooriumi tudeng, kes oli noor daam intellektuaalsete ja kunstiliste oskustega. Poole aasta pärast King pakkus talle sõita koos temaga Atlantasse, tema kodusse, kus Martin Luther Kingi vanemad tutvudes naisega andsid oma nõusoleku nende abiellumiseks. Martin Luther
b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele.
Erinevalt loomadest on inimene loodud igaviku jaoks ega tohi karta õigustada oma määratlust. Kui iga järgnev põlvkond ei tohi lisada midagi uut eelmiste põlvkondade teadmistele ja kogemustele, siis oleks progress teadustes võimatu. Need keda me kutsume vanadeks, olid tegelikult ja moodustasid inimkonna lapsepõlve, aga et me oleme nende teadmistele lisanud järgnevate sajandite kogemuse, seepärast oleme hoopis meie need, kellest võib leida vanaduse, mida me austame teistes. Pascal teoloogias ei pooldanud uuendusi, teadustes pooldas. ''südame'' pädevusse kuulub inimeses kõik see, mis jääb väljaspoole tema mõistust, loogikat, ja teadvust. Südamel on omad seadused, mida mõistus ei tea. Kui sa kohe tead midagi, siis tuleb see meelelisusest, see tuleb kohati südamest. Meelelisus ja teadmised mõtlemised on kaks eri asja, esimesed tulenevad algprintsiipidest, teised tulevad mõtlemisest, õppimisest. Tunnetust ei saa taandada loogilisele, tõestuslikule,
märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi. Patt - religioosses tähenduses üleastumine või vastuhakk Jumalale. Pärispatt - kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Märter - inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Indulgents - patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Simoonia - Kirikukümnis - Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Avignoni vangipõli paavstid lükati Prantsusmaale elama
mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt oli Anaximandros väitnud, et need tuntud elemendid on üksteisega opositsioonis. Õhk on külm, vesi niiske, tuli kuum; ,,kui ükski neist oleks lõputu, ei oleks seda praeguseks teised elemendid." Seetõttu peab primaarne element selles kosmilises võitluses olema neutraalne. Olemasolevad maailmad pole Anaximandrose järgi mitte loodud(nagu Kristluses või juudi teoloogias), vaid arenenud. Nii on toimunud areng ka loomariigis. Ürgainest eraldunud ainetest kõige raskemat kandis maa, mis asetus kõige keskele; maad kattis esmalt veekiht, mis soojuse mõjul auras ning tekkis kuiv maapind. Aegamisi kuivava maa niiskusest olla sündinud elusolendid; inimene nagu loomadki olevat tekkinud kalataolistest olenditest. Maa ise oli ümbritsetud kergemaist ainekihtidest--õhust ja tulest, millest omakorda moodustusid taevakehad ja asusid ringlema ümber Maa.
peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli Kasinuses elamine Paavst elas lõbustuste keerises Tagasihoidlikus tseremooniatel, Pidulikud lõunasöögid, kus paljad väljaskäimistel poisid tohutustest kookidest välja hüppasid
Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual
Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual
Margaret Mead defineeris küberneetikat kui viisi heita asjadele teistmoodi pilk ja nägi seda kui keelt kirjeldamaks, mida vaatleja näeb. (Web Dictionary of Cybernetics and Systems, 2002) Vikipeedia annab aga küberneetika mõiste lahtiseletamiseks järgneva defineeringu - Küberneetika on teadusharu, mis uurib juhtimise, sideteenuste, sidetehnika ja informatsiooni üldisi seaduspärasusi nii tehnilistes, looduslikes kui sotsiaalsetes süsteemides. Praktilises teoloogias nimetatakse küberneetikaks õpetust kiriku valitsemisest ja juhtimisest. (Vikipeedia, 2014) Küberneetika väljakujunemine algas alles pärast Teist maailmasõda. Küberneetika sünniga seostatakse 1948. aastat, mil ilmus Norbert Wieneri raamat ,,Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas''. Selles töös näitas silmapaistev ameerika matemaatik esimesena täpselt üldise juhtimisteooria loomise teed ja pani aluse erinevate süsteemide juhtimise ning
paganateks ning oli arvamusel, et õige tarkuseni küündib ainult läbi kristlikku ilmutuse. Paljud tema tööd on filosoofilistel teemadel ning tema filosoofiline mõte on tugevalt mõjutanud Katoli kirikut ning lääne filosoofiat üldiselt. Aquino Thomase peateos on „Summa Theologica“, kuigi see on lõpetamata, on see filosoofia ajaloo klassika ning lääne kirjanduse õks mõjukaim teos. See on mõeldud, kui käsiraamat algajatele teoloogias ning võtab kokku kõk peamised õpetused kirikus. Kogu töö vältel tsiteerib Thomas pühakirja, Aristotelest, Augustinust ja muid juudi, kreeka, islami ja kristlikke õpetlasi. Teoses esitatakse peaaegu kõik lääne kristlikku teoloogia punktid. Teemad järgivad tsükleid: Jumala olemasolu, loomine, inimene, inimese eesmärk, Kristus, sakramendid, tagasi jumala juurde. Raamat on samuti tuntud, selle viie Jumala olemasolu kinnitava argumendi poolest
seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest.
Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias. 3.Milline konflikt hariduses põhjustas ülikoolide tekkimise? Eelnevalt lahenda ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. 12. sajandi alguses hakati aga paljudele vanadele probleemidele lähenema uue tarmuga ning see kuulutas vaimse revolutsiooni algust. Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige
naabrit ja maa vajadusi arvestav. Siin ei olda niiväga kaubanduskettide kolmekordselt röövpakendatud toidu lõa otsas (omakasvatatud toit on garanteeritud, kuna on maa, kuhu külvata ja ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ). Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’(deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest, veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.). Kasutatud kirjandus : ’’Jumala armu poolt vabastatud’’ Loodu pole müügiks. Toimetaja: Anne Burghardt EELK Usuteaduse Instituut 2016
seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest.
seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest.
Nii Marx, Kierkegaard kui Nietzsche hävitasid, igaüks omal moel, Hegeli mõtlemise keskmeks olnud kujutluse Jumala ja inimkonna vahelisest ühtsusest. Suurbritannias tõusis Hegeli religioosne mõte eriti esile Briti idealistide T.H.Greeni, Sir Henry Jonesi, Bernard Bosanquet ning John ja Edward Cairdi töödes. Nemad omakorda avaldasid mõju autoritele, kes kirjutasid Charles Gore'I poolt toimetatud Lux Mundi, mis on üks väljapaistvamaid teoseid 19.sajandi viimase perioodi teoloogias. Hegelist oli sügavalt mõjutatud ka anglikaani kiriku piiskop Gore ise. Need mõjutused väljenduvad nii tema mõtlemises üldiselt kui ka käsitluses armulauast, nagu ilmneb tema raamatus ,,Kristuse ihu''. 20.sajandil on Hegeli looming tugevalt mõjutanud ,,Jumala surma'' koolkonna teolooge, nagu näiteks Hamilton ja Altizer, samas ka Mark Taylori postmodernistlikku teoloogiat ning oluliste saksa teoloogide Jürgen Moltmanni ja Dorothee Sölle töid
Ta järeldas, et pärispatu tagajärg on jumalanäolise kaotamine. Seega seisnebki lunastus Lutheri ja luterliku teoloogia järgi jumalanäolisuse taastamises. Luther kinnitas, et inimesed jäävad Jumala looduks ka siis, kui nad patus Jumalast ära pöörduvad. Ta ütles, et patt on põhimõtteliselt tahte radikaalne moonutus, mida ei ole võimalik ilma Jumala abita tagasi pöörata. Tänapäeva luterlikus teoloogias ei käsitleta inimese jumalanäolisust enam ontoloogilistes kategooriates. Pigem saab jumalanäolisust mõista üksnes Jeesuse Kristuse põhjal, ta võttis endale vastutuse, kannatas ja ja suri ristil kaasinimeste huvides ning seda tehes ilmutas, milleks armastus on võimeline. Seega näeme temas jumalanäolisuse tegelikku sisu. See ei ole inimesele kuuluv ontoloogiline omadus. Pigem seisneb see võimes luua Jumalaga usaldussuhe, mis väljendab inimeste väärilist suhtumist Jumalasse ning
Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma 1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse, et end sõjaväeteenistusse kirja panna. Viis aastat hiljem, 1755. aastal, käis poiss teist korda ülevaatusel ja ta võeti arvele ratsakaardiväkke. 1757. aastal sai Potjomkin ülikoolist kuldmedali tänu oma teadmistele kreeka keeles ja teoloogias. Noormees jäi sellega silma Šuvalovile, kes oli keisrinna Jelizaveta armuke ja nõuandja. Tänu 1 Šuvalovile õnnestus Potjomkinil Peterburi külastada ja tutvuda keisrinnade ja nende favoriitide maailmaga. Teises peatükis kirjeldab autor lähemalt Katariina II elu keisrinna Jelizaveta õukonnas. Samuti käsitleb pikemalt Katariina II ja Peeter III vahel sõlmitud abielu,
and non (,,Jah ja ei"). Antud raamatus kõrvutas ta piibli ning eri kirikuisade omavahel vasturääkivaid seisukohti paljudes teoloogilistes küsimustes ning lepitas need, osutades väljendite kahemõttelisusele. Sellest sai alguse hoiak, et autoriteetsed tekstid nõuavad tõlgendamist ja neid ei saa sõna-sõnalt võtta. See pani aluse uuele teoloogia meetodile. Abélard leidis, et dialektika rakendamine teoloogias kergendab usu müsteeriumide vastuvõtmist ning filosoofide ja hereetikute rünnakute tõrjumist. Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese teoloogilise töö "Tractatus de unitate et trinitate divina" ("Traktaat Jumala ainsusest ja kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu
Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri
erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina süvenenud, inimkond on tänu sõjatehnika arengule muutunud metsikumaks. Aina radikaalsemalt esitatakse küsimust: kas saab Jumal eksisteerida, kui ta nii palju kurja sallib oma loodud maailmas ? Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Kuidas võib püha, kõikvõimsa ja hea Jumala loodud universumis olla ruumi veel kurjusele? Tekib küsimus, kas kurjus on inimese või Jumala tekitatud. Peab tunnistama, et selle probleemi lõplik lahendamine käib inimesele üle jõu. Kurjuse probleemi algeid esineb juba Vanas Testamendis : Jumala looming, maailm, oli algselt hea kuidas sai maailma kurjus
avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste (assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale
kunsti, soositi kunstniku vabadust, juhuse abi kasutamist ja absurdset huumorit. 14. Dekadentlik ( ehk deliadentne) dekadent dekadentsi (allakäigu) esindaja kirjanduses ja kunstis. Langus, (kultuuri) allakäik/ dekadentsile omane, mandunud, languslik. 15. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks, arvestamata selle rakendatavuse konkreetseid tingimusi ning tunnistatakse muutumatuks hoolimata arenemise objektiivsete tingimuste muutumist. Teoloogias: usuõpetuse tõestamatu põhilause, mis on kohustuslik kõigile usklikele, mida tunnistatakse vääramatuks tõeks./ Tõestuseta tõeks peetav õpetus ehk väide. 16. Eklektika ehk eklektitsism kunstis eri stiilide formaalne, mehaaniline liitmine. (veendumustes ja teooriates ühtsuse, tervislikkuse, järjekindluse puudumine)/ erinevate stiilide kokkusobitamine. 17. Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi. Neljatest aastaselt hakkas isaga osalema Marin Mersenn'i kogunemistel. Kuueteist aastasena pani kirja töö ,,Essee koonuslõikelistest
teise jumala olemasolu, saates kõigi teiste jumalate preestrid laiali ja ja suu- nates nende templite sissetulekud Atoni toetuseks (David 2005: 209). Korral- duse täitmist jälgis vaarao julgeolekuteenistus ning vanale usundile truuks- jäänuid represseeriti (Jacq 2000: 150jj). Ühe jumala kuulutamine vääraks ja tema kultuse käsukorras hävitamine oli ennekuulmatu tegu mitte ainult Egiptuses, vaid tõenäoliselt kogu inim- konna senises ajaloos. Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõ- rast Atoni kui ainujumala kultust. Varasema usundi rikas mütoloogia jäi täiesti tahaplaanile, asendudes Atoni hümnidega, millest osa oli loonud tõenäoliselt Ehnaton ise (vt nt Lichtheim 1976: 9699; David 2005: 215217). Atoni templi- tes polnud pühamuid ega kultusekujusid. Riituse põhiline iseärasus oli asja- 114 www.folklore.ee/tagused
etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha
Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees). Tegelikult oli Luther eelkõige teoloog, keda ainult teoloogia oli teaduse juurde viinud ja kellele tõeline humanism jäi sisemiselt võõraks. Noor Luther ründas ilmalikku haridust, mis kiskuvat hinge jumala juurest eemale. Luther ütles, et Cicero ja
See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Hereesia väärõpetus, mis ei järginud dogmaatikat. Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus,mis ütleb et Jeesus on inimliku päritoluga, mitte jumaliku. Kolmainsus- on kristlik doktriin, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib korraga ja igavesti kolmes isikus : Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Püha-Vaim. Seitse vaba kunsti- Grammatika, Dialektika, Retoorika, Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika. Pärispatt- on kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus.Corpus juris civilis mitme tuhande leheküljeline suurteos õiguse kohta. (Rooma õiguse kogu) 3) Patriitsid pärit suursugustest suguvõsadest. Ainult nemad pääsesid ligi preestri- ja riigiametitesse ning senatisse. Riigiametisse ning senatisse plebeid ei pääsenud. Abielu omavahel oli keelatud. Omvahelised suhted olid teravad. Plebeid nõudsid omale rohkem maad,võlaorjuse kaotamist ning poliitilisi õigusi
Kirik Uue Testamendi järgi on ,,Kristuse ihu" (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik- helleenlikust ,,ekklesiast" (Ap 19:32 :39j). Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis. Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne
Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus SAMANISM: · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning
Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes'i allikas. Konstantinoopolis on vanakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. Oikumeeniline liikumine ja teoloogia Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (1962 . 1965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on: liberaalne (kiriku-uuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis) konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine) Kristluse juurtega tähtsamad usundid Kristlusest väljakavanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused liikumised on järgmised:
Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud
arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu Plutarchos Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia, teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele. 92
Mõned teraseimad mõtlejaid kogu lääne mõtteloo jooksul üldse võtsid endale monumentaalse ülesande sünteesida Aristotelese filosoofiat ja kristlikku teoloogiat seda sünteesi hakati nimetama skolastikaks. Mõtlemiskoht: ja mis on sellel kõigel pistmist psühholoogiaga? St. Thomas Aquinas (1224-1274) Tasub mainida, et kaasüliõpilased kutsusid seda endassepöördunud suurt kasvu tüüpi ,,nürimeelseks härjaks". Omandas doktorikraadi teoloogias erakordselt vara ning ta nimetati Pariisi Ülikooli dominikaani õppetooli juhatajaks. Aquino Thomas tegi arvatavasti kõige rohkem, sünteesimaks Aristotelese filosoofiat kristliku traditsiooniga. See oli tema peamine saavutus, kuid sellel ei puudu ka oma negatiivne aspekt. Niipea kui Aristotelese tööd olid kirikudogmadesse assimileeritud, ei olnud need enam vaidlustatavad. Tõepoolest, Aristotelese tööd muutusid peaaegu sama pühaks kui piibel. Samas osutus paljugi sellest,
merekoletis). 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes troonivad braahmanlikus teoloogias, jäävad rahvausundis sageli tagaplaanile, sest külajumalad on inimestele lähemal. Kuigi suured jumalad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad loomismüütides külajumalate kõrgest soost esivanematena. Müüdid jumalate põlvnemisest määravad kindlaks ka nende saatuse üleloomulike olendite hierarhias, mis on niisama keerukas kui maine kastisüsteem. Esimeses näites moodustavad algse paari
küsimustega. Tal leidub käsitlusi ka näiteks pedagoogika alalt ning mitmetel muudel teemadel. Seda kõike arvestades ilmneb, et tegemist on äärmiselt mitmekülgse ning viljaka mõtlejaga. Lai vaateväli võimaldab leida palju uusi ning huvitavaid seoseid. Miinusena toob see kaasa tulemuse, et paratamatult ei jõudnud Jung isegi tema kaasaja väiksemate infomahtude juures põhjalikult kursis olla iga ainevaldkonnaga, mida ta käsitles. Seetõttu võib mõningaid järeldusi, näiteks teoloogias, pidada kiirustades tehtuteks. Teatud juhtudel otsustas Jung detailidesse takerdumise asemel teha järeldusi ,,terve mõistuse" pinnalt. Nii näiteks ka Jumala loomuse ning kristliku pärandi käsitluste puhul ülalpoolmainitud teoses. 17 ,,Eelpool olen ma püüdnud lahti seletada paratamatud tulemused, milleni, ma usun, jõutakse, kui vaadatakse traditsiooni kriitilise terve mõistusega. Käsitledes asju sel moel, seisab inimene
Ptk 10. lk 14. Protestantlus – saksamaal domineeris. Domineeriv kristluse vorm. See on kristluse ühepoolne halvatus ja ka mõistuse. Nüüd esines Kanti domineerimine. Kant on kaasaegse filosoofia isa – arheoloogiline käsitlus – kiht kihilt hakatakse kaasaegset kultuuri maha võtma, lahti kaevama. Esimene aste on viide sellele, et kaasaegne filosoofia pole mitte ainult idealistlik, vaid ka kantiaanlik. Pole midagi üllatavat, et see nii on. Aga Kanti juured on omakorda kristlikus teoloogias. Kanti käsitleti kristluse teoloogiana, „kõige purustaja“. Ta tahtis tõestada ratsionaalselt kristlike dogmasid – jumal eksisteerib ja hing on surematu. Oma puhta mõistuse kriitikas näitas, et need dogmad on ebakorrektsed – jumalatõestused ja hinge surematus. Nietzsche väidab, et see on kõik näiline. Kant ei püüa kristlust hävitada, vaid päästa. Kanti ja kantiaanluse kriitika: juttu on vanast ideaalist, kus on kaks komponenti: „tõene
Esiteks hülgas ta mõlemad pealinnad, nii uue Teeba kui ka vana Memfise ja laskis rajada nende vahele uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir). Teiseks, et nähtavasti tugevnes Amoni preestrite vastuseis ja kindlasti kasvas kogu maal Atoni-vastane kihutustöö, asus Ehnaton vastukaaluks hävitama Amoni kultust. Amoni nime püüti kõikjalt raidkirjadest maha kraapida, et see vajuks unustusse. Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõrast Atoni kui ainujumala kultust. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof. Nagu ilmneb Amarna varemetest leitud rikkalikust kiilkirjalisest kirjavahetusest, kaotas Egiptus mõjuvõimu peaaegu kõikide
künkale ja needis Jumala ära. Hiljem sai temast rikas Kopenhaageni kaupmees ja arvas, et Jumal ei andesta talle seda. Isa pessimism saatis Kirkegaardi. Pere oli äärmuses: isa püüdis heastada, oli autoritaarne, ebakindel lunastuse mõttes. Kui isa suri, siis lootis, et poeg saaks rahulikult tegeleda filosoofiaga. Poeg läks Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Hakkas rohkem huvitama filosoofia. Õppis selgeks selle, et siduda oma filosoofiat kirjandusega. 1838. a. sai teoloogias magistrikraadi. Ülikoolis armus endast nooremasse Regina Olsenisse, kihlub temaga, kuid tühistab selle. Tema enda keeruline hingeelu sai talle saatuslikuks. Arvas, et ei suuda oma armastatuga täisväärtuslikult suhelda. Püstitas mõttetuid kannatusi. Armastuse nimel loobus armastusest. Talle tundus, et ta on 1000 aastat liiga vana tema jaoks. Suhe jäi tema loomingut mõjutama. Püüdis põhejndada abielust loobumist jumalikust kutsest lähtuvat. Sekundaarsel eesmärgil peab
Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes´i allikas. Konstantinoopolis on varakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. OIKUMEENILINE LIIKUMINE JA TEOLOOGIA Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (19621965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on liberaalne (kirikuuuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis), konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) ja fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine). KRISTLUSE JUURTEGA TÄHTSAMAD UUSUSUNDID Kristlusest väljakasvanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused usulised liikumised on järgmised.
seoseid mateeriaga. · Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi (quinta essentia), alumine neljast elemendist. pühapaistega. · Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, · Aristotelese jääv väärtus kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost. · "Ideed" ehk "vormid" on need, mis annavad igavesti
Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust – Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual
Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual
Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks), Gustav Hirsch (Kareli õepoeg, õukonna arst). Jakobsonil polnud ülikooli ega vaimuliku haridust, kihelkonna õpetajad ka teoloogias kodus aga pole süstemaatilist teoloogilist haridust. Jakobson kirjamehena jäädvustanud kõige rohkem kooli lugemise raamatutega, milles ka palju ajaloo palasid. Pedagoogiliselt hästi koostatud. Jakobson Isamaa kõnede ajal juba üks rahva juhte. Jakob Hurt oli ka gümnaasiumi õpetaja aga haridus TÜ teoloogia. Postimehe lisalehe toimetaja Jannseni kõrval. Mõne aja pärast kirikuõpetaja Otepääl. Von Mittendorfi soosing, kelle juures oli ka kirikuõpetaja. Mittendorfi ema eestlane, isa
loogikauurimise senisest palju kõrgemale tasemele. Aristotelese muidu suhteliselt väheoluline teos Sofistlikud vastuväited sobis hästi 12. sajandi teoloogiasse: tegu oli väikese kataloogiga praktilises arutluskäigus tehtavatest loogikavigadest ning nende vältimisest. Suurem hulk 12. ja 13. sajandi loogikakirjandust (nn uus loogika) on pühendatud Sofistlike vastuväidete edasiarendamisele ning rakendustele teoloogias ja füüsikas. 13. sajandi tuntumateks teosteks on olemasoleva loogikakirjanduse kokkuvõtted ja olulisemad autorid on Petrus Hispanus - hilisem paavst Johannes XXI - ning John duns Scotus (1266-1308). Kuulsaim autor on kahtlemata katoliikliku teoloogia alustala Aquino Thomas, kes vaatamata hulgale ratsionaalsetele jumalatõestustele printsiibil, et miski ei saaks olla olemas, kui poleks alguspunkti, kirjutas otseselt loogikast siiski ainult kaks vähetähtsat teost.
Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm. Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad olemus ja olemasolu. Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi. Albertus Magnus, (1193(1206)-1280), esimesena toetus teoloogias Aristotelesele. AQUINO THOMAS (1225-1274). (Vt Saarineni õpikut!) Skolastika suurim süstemaatik, tema süsteem on siiani tuntud tomism'i nime all. Ta ühendas Aristotelese filosoofia kristliku kiriku õpetusega. 16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka tänapäeva analüütiline on talle palju võlgu. "Summa Theologica" on üle 60 köite. Inimesel on kaks tõeallikat: enda mõistus ja ilmutustõde.
gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Religiooni olemuse üle vaieldakse nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning, mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest
elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on üleloomulikuga seotud hoiakute, religioossete uskumuste ja praktikate süsteem. Religiooni olemuse üle vaieldakse nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid: Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud juuti Jeesus Kristust ning, mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest.
· Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui riigi alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda (õiglase sõja üks vorme) · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Inimesed, kes kommenteerisid Aquino Thomase teoloogias esitatud seisukohti ja püüdsid neid kohandada kaasaegses ühiskonnas · Hispaanlased, enamasti Salamancas: dominiiklane Francisco de Vitoria (14921546), jesuiit Francisco Suárez (15481617). Ka protestandid. · Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele ("Summa" kommenteerimine). · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse),
annaabi.ee 
