Martin Luther King Jr (0)

Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja  USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade  liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal  ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide  koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli  rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas. Oli tapetut Memphisis,  Tennesse osariigis neljandal aprillil 1968ndal aastal.  1. BIOGRAAFIA 1.1. Lapsepõlv ja noorus Martin Luther king Jr oli sündinud 15. jaanuaril aastal 1929 Atlantas, Georgia osariigis,  baptistide preestri peres. Preestri olemise traditsiooni algataja oli Martin Luther Kingi  vanaisa, seejärel tema isa ja ka lõpuks Martin Luther King ise. Lapsepõlve ajal ta oli elanud  Auburni avenüül Atlantas, kus elasid mustanahaliste keskklassi esindajad. Martin Luther  King õppis erinevates Georgia osariigi riiklikutes koolies, lõpetades keskkooli viieteistkümne aastasena, sügisel 1944 ndal aastal Martin Luther king astus sisse Morehouse kolledžisse, kus ta oli rahvusliku ühenduse, mis tegeles värvilise elanikkonna progressiga, liigeks.  Samaaegselt ta sai teada, et rassismi vastu ei võitle ainult mustanahalised, vaid ka paljud  teised. Morehause kolledžis oli ta omandanud bakalaureusekraadi aastal 1948, Morehouse  kolledž oli sellel ajal kuulsaks selle tõttu, et see oli mustanahaliste haridus asutus, mida  lõpetas ta isa ja vanaisa. Peale seda Martin Luther King astus sisse Crozeri teoloogia  seminarile Chesteris, Pennsylvania osariigis, kus aastal 1951 omandas bakalaureusekraadi  teoloogias.  Ja aastal 1955 oli ta omandanud doktorikraadi teoloogias Bostoni ülikoolis.   1.2. Eraelu


1952 aasta jaanuaris, elades Bostonis 5 kuud, Martin Luther King tutvus Coretta Scottiga,  konservatooriumi tudeng, kes oli noor daam intellektuaalsete ja kunstiliste oskustega. Poole  aasta pärast King pakkus talle sõita koos temaga Atlantasse, tema kodusse, kus Martin Luther Kingi vanemad tutvudes naisega andsid oma nõusoleku nende abiellumiseks. Martin Luther  King ja Coretta Scott abiellusid naise ema majas, neid kroonis Martini isa. Nende peres oli  kaks tütart ja kaks poissi. 1.3. Tegevusala Aastal 1954 King sai preestriks baptistide kirikus Montgomery´is, Alabama osariigis. Seal ta  juhtis ka mustanahaliste eraldamise ühistranspordis vastase protesti peale juhtumit Rosa  Parksiga. Nimelt intsidenti algataja oli bussijuht kes ütles, et Rosa Parks loovutaks oma  istekoha valgele inimesele, kusjuures ta istus bussis mustanahaliste sektsioonis, mis on juba  omajagu suur ja ebaõiglane eraldumise juhtum, teda arreteeriti, mille tulemusel oli 380  päevane baikott bussiliinidel. Selle tulemusel Rosa Parks oli eraldumise vastane sümbol ja tõi suure kuulsuse Martin Luther Kingile kui kodanikuõiguste liikumise juhile. Vaatamata  valitsuse ja rassistide vastupanule protest oli edukas ja Ameerika Ühendriikide ülemkohus  tunnistas eraldumist bussied ebakonstitutsiooniliseks. Aastal 1960 Javāharlāl Nehrū kutsel  Martin Luther King külastas Indiat, kus ta uuris Mahatma Gandhi tegevust. Aastast 1957 kuni 1968 King oli sõitnud enam kui 6 000 000 miili ja kõneldes seal kus oli ebaõiglus ja  protestid, suutis ta kirjutada 5 raamatut ja tohutu hulk artikleid. Oma suurema kuulsuse  Martin Luther King saavutas aastal 1963 peale oma kõnet Washingtonis “I have a dream”  mille ta luges ette Lincolni monumenti all enam kui 250 000 inimesele, oma kõnes ta ülistas  rassilist leppimist, uuesti defineeris Ameerika demokraatliku unistuse ja pani põlema selles  uue vaimse tule, järgmisel aastal president kirjutas alla seaduse, mis keelas igasugust rassilist  disikriminatsiooni. Kingi roll vägivallatu võitluses diskriminatsiooni vastu oli märgitud  Nobeli rahupreemiaga. King kui poliitik oli unikaalne figuur, oma mõtteid edastades kasutas  ta tihti religiooseid termineid, ta oli liider kes uskus kristliku armastusse kõigi vastu. 1.4. Martin Luther Kingi surm


28 märts aastal 1968 King juhtis 6000 inimeselist protestimarssi Memphisis, millel  eesmärgiks oli streigi tugi prügi meeste seas. Oma kõnes 3 aprillil ta ütles “Meid ootavad ees  rasked päevad. Aga see ei oma tähtsust. Sest ma olin mäetippus… Ma vaatasin ette ja nägin  tõotatud maa. Võibolla ma ei ole teiega seal, aga ma tahan, et teie teaksite - kõik meie, terve  maailm näeb seda.” 4 aprillil kell 18.01 King oli surmavalt haavatud snaiperiga sellel ajal, kui ta seisis rõdul Memphise motellis.  Tema tapja peale kinnipüüdmist tunnistas oma kuriteo ja ametlikult oli kirjas, et ta oli üksik  tapja, kuid paljud arvavad, et tegu võis olla millegagi rohkemaga. Tapja said 99 aastase  vangistuse.  KOKKUVÕTTE Vaatamata sellele, et rasism mõnedes vormides elab tänapäevani, Martin Luther Kingi panus  selle võitlemise vastu on tohutu suur. King pidas kinni Gandhi vägivallavaba filosoofiast.  Olen kindel selles, et ka ilma Martin Luther Kingita oleksime me saavutanud  konstitutsioonilist rasismi vaba ühiskonda, kui selleks oleks läinud tunduvalt rohkem aega ja  etappe. Martin Luther King unistas, et Ameerika Ühendriikides inimest ei hinnatakse  nahavärvi järgi, vaid inimese isikliku omaduste järgi.  KASUTATUD ALLIKAD https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B8%D0%BD%D0%B3,_%D0%9C %D0%B0%D1%80%D1%82%D0%B8%D0%BD_%D0%9B%D1%8E %D1%82%D0%B5%D1%80


https://www.nobelprize.org/prizes/peace/1964/king/biographical/ https://ria.ru/20130404/930629939.html