Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortimine > kogumine > vedu > töötlemine > kõrvaldamine (ladestamine prügilasse) Kasutatud kirjandus www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 http://www.envir.ee/625 http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmed TÄNAME KUULAMAST !
määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on paigaldatud kohaliku omavalitsuse poolt kogumiskonteinerid, mille asukoha kohta saate täpsemat informatsiooni kohaliku omavalitsuse veebilehelt või helistades neile. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. See võib olla: 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist;
26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks. 32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. 33.Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurelt aladelt mulda ära tuul- tegemist on deflatsooni e. tuulekandega. 34
toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8
koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete korral. Kõige odavam ja lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutusse suunamiseks on nende sorteerimine tekkekohal ehk siis kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust. Esimeseks ja kõige tähtsamaks põhjuseks on meie tervis ja puhas elukeskkond. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed, ravimid, ehitus- ja lammutustooted, elektroonikajäätmed ja vanad rehvid ning romusõidukid, sest nende keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja
Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest
Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest
27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon?
äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); · elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. See võib olla: 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist;
ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. sorteerimine (ka sortimine), 2. tihendamine, 3. purustamine 4. pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine voi üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal voi eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleb jäätmete eraldamist tekkekohal, kuna kord juba segunenud jäätmete uuesti lahutamine on tunduvalt raskem ja kulukam - tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja vaheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest
jäätmehoolduseeskirjaga. 26.06.2001.a. määrusega nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" kehtestatakse jäätmete koostisele ja 2 kõrvaldamisele EL nõuetest lähtuvad piirangud. Näiteks ei lubata alates 15.07.2002 enam ladestada prügilatesse eeltöötlemata jäätmeid. Jäätmete eeltöötlemise all mõistetakse eelkõige nende liikide kaupa kogumist tekkekohal. 06.09.2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda linnas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmehoolduse üldine kord Tallinnas on sätestatud linnavolikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma liikide kaupa eraldi vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 01.01.2003.a.
Ohtlike jäätmete vältimine Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete (valmististe) mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste languse. Ohtlike jäätmete kogumine Kogutakse tekkekohal eraldi Jäätmejaamad Omanik viib ohtlikud jäätmed selleks ettenähtud kohta Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt ohtlike jäätmeid vastu tasuta, ettevõte peab oma ohtlike jäätmete eest maksma Ohtlike jäätmete käitlusviisid Termiline töötlemine - põletus füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine (pilsiveed).
ainult selleks kohaldatud ohtlike jäätmete kogumiskohta OJ vältimine · Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete (valmististe) mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste languse. OJ kogumine · Kogutakse tekkekohal eraldi · Jäätmejaamad · Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta OJ kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab oma OJ eest maksma. OJ käitlusviisid · Termiline töötlemine - põletus · füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine (pilsiveed). · Bioloogiline töötlemine - kompostimine · paigutamine eriladestuspaika - prügila
tähendus? - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? - Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon? - Millele viitab katkestuspind? - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? - Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe? Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. - Millised tegurid kontrollivad murenemist? - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? - Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüs
omastavad need liha ja piima süües. Sellel on kahjulik mõju ka loomadele - röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.(7) Kuidas me saame ise kõike paremaks muuta - sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumis punktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Juhenda ja räägi teistele prügi põletamisest ja sorteerimisest. Pea alati meeles ja ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla, korja tekkinud jäätmed kokku ja vii spetsiaalselt selleks ette nähtud konteinerisse. Põletades jäätmeid, ohustad ennast ja oma lapsi: toksilised saasteained tekitavad kasvajaid,
koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 18. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. Sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleks tekkekohal sorteerimist. Sorteerimisjaamas või –keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. Mehaanilise- ehk masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: sõelumine (jagatakse vastava suurusega osadeks), setitamine (uputamis- ja hõljumissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse erinevusel), ballistiline
neis tekivad endogeenselt *sporangiospoorid, mis jagunevad *zoospoorideks (tekivad *zoosporangiumides) ja *aplanospoorideks. Sporangiumikandja, sporangiophore - spetsiaalne *sporangiumi kandev *seeneniit Sporulatsioon, spore discharge - *eoste vabanemise protsess. Sporotallus, sporothallus -* tallus, millel tekivad *eosed. Sterigma, sterigma - vt. eostugi. Stoolon, stolon, "runner " - kaarjas "jooksuhüüf" ikkesssentel (Zygomycota), kinnitub *sporangiumi tekkekohal *risoididega substraadile. Suguline paljunemine, sexual reproduction - paljunemisviis, mis on seotud *karüogaamia ja *meioosiga, mille kaudu organismis toimub geneetilise informatsiooni vahetus. Sulgeosla e. periteetsium, perithecium - pirnja või peaaegu keraja kujuga *askoom, mis avaneb *ostiooli kaudu *pooriga, kust pääsevad välja *kotteosed Suvieos e. uredospoor, urediniospore, uredospore, urediospore - *suvieoslates tekkiv
erimatmiskohta. 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleb jäätmete eraldamist tekkekohal, kuna kord juba segunenud jäätmete uuesti lahutamine on tunduvalt raskem ja kulukam - tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja väheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist)
ta võib 2 elektroni juurde liita aga see ei toimu lihtsa ühekordse üleminekuna, vaid terve rea vaheastmete kaudu, kus tekivad väga tugevad oksüdeerijad, sealhulgas radikaalid: R* tugevad oksüdeerijad on : · superoksiidradikaal (- anioonradikaal) · vesinikperoksiid · hüdroksiidradikaal tugevaim teada olevaist oksüdeerijatest Vabade radikaalide eluiga on väga lühike, sekundi murdosast mõne sekundini. Seega nad toimivad peamiselt oma tekkekohal, pikema elueaga radikaalid võivad difundeeruda ka kaugemale. Organismis ei ole eriti palju reaktsioone, milles üheks reagendiks oleks hapnik. Enamik oksüdatsioonireaktsioone toimub kaudselt, vesiniku eemaldamise kaudu. Molekulaarne hapnik toimib organismis oksüdeerijana neljal viisil: · 80-90 % kogu hapnikust kasutatakse hingamisahelas tsütokroomioksüdaasi poolt SH2 + ½ O2 ------> S + H2O · teine hapniku kasutamise viis on nn
Kui võimalik tuleb sellised jäätmed märgistada enne üleandmist jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tohib koguda ja vedada vaid litsetsitud firma. Jäätmete ladestamine Kokku kogutud jäätmed ladestatakse prügilatesse. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa alla või maa peale. Eestis tegutsevates prügilates ladestatakse prügi maapealsetesse rajatistesse. Seaduse järgi on vaadeltakse prügilana ka kohta, kuhu jäätmekäitleja ladestab jäätmed tekkekohal või kohta kohta, mida kasutatakse jäätmetevaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügilad liigitatakse vastavalt ladestatavate jäätmete omadustele: · Ohtlike jäätmete prügila ladestatakse ohtlikke jäätmeid · Tavajäätmeteprügila ladestatakse tavajäätmeid, sh segaolmejäätmed · Püsijäätmeprügila ladestatakse püsijäätmeid Enne ladestamist tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas jäätmed ohtlikud või mitte, järgnevalt
14. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Lihtsam on sorteerida jäätmeid nende tekkekohal, sest siis jäävad need puhtamad ja hiljem on neid lihtsam käsitleda. Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Mehaaniline sorteerimine ehk masinsorteerimine: sõelumisega jagatakse tahked materjalid sõelpinna aukude vastava suurusega osadeks. Tavaliselt kasutatakse trummelsõelu. Sõeluda saab vaid kuiva materjali. Setitamisel vedeliku tihedusest kergem materjal tõuseb pinnale, raskem vajub põhja
Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine- mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett 58. Gleistumine. -Liigniiske ja hapnikuvaene protsess 59. Turvastumine.- protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. 60. Kamardumine. – huumuse teke ja kogunemine 61. Leostumine
paigutada iii. ei tohi aineid omavahel segada Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taas kasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel. 17. Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited). Jäätmekäitlus koht, kus jäätmed ladustatakse maa peale või maa alla. 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või kauem Ei ole...1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast
koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine. bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 50. Näivleetumine. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakas-pruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua
15 probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumine ja nende taaskasutus või kõrvaldamine. Tootjavastutus lasub ettevõtjatel, valmistajatel, maaletoojatel, hulgi- ja jaemüüjatel. [7] 5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nõutav on samuti ehitusjäätmete sorteerimine liigiti ja taaskasutusse võtmine. Ehitusjäätmed tuleks sortida tekkekohal liikidesse ja viia jäätmekäitlusesse. Eraldi tuleb panna puit, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (krohv, tellised, kips), plast (eraldi kiled ja kõva vahtplast), tõrva mittesisaldav asfalt, raudbetoon- ja betoondetailid. Erilist tähelepanu osutada ohtlikele jäätmetele ja need kõigepealt enne lammutamist või lammutuse ajal eemaldada, ladustada ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale üle anda.
olekuid, millega kaasneb jääkainete teke 7.Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud Jäätmete minimiseerimine. erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!, Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine
Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub,
ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (vaja erikäitlust) ei tohi põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada ei tohi aineid omavahel segada Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taas kasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel. 222 Prügilad Jäätmekäitlus koht, kus jäätmed ladustatakse maa peale või maa alla. 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või kauem Ei ole...1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist;
Jäätmekäitluskoht- tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Prügila- on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Kaevandamisjäätmed- on käesoleva seaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmehoidla- iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks:
*Külmikutes on freooni, mis lendumisel sõrendab osoonikihti. *Süütesegud ja gaasiballoonid on tule- ja plahvatusohtlikud. *Patareid ja akud sisaldavad vähki tekitada võivaid raskemetalle. *Liimid, lakid, värvid ja immutusaineid sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. *Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitlejale märgistada. *Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: _ nad kogutakse tekkekohal eraldi; _ omanikel palutakse tuua nad selleks ettenähtud kohta; _ teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse eriaktsioonidega rändkogumispunktides, mõnda aga püsikogumispunktides- bensiinijaamad; _ asulates on enamasti kogumiskeskused, kuhu elanikud saavad viia igat sorti jäätmeid sh ohtlike . Selline keskus asub ka prügila juures. Jäätmetekke vältimine *Jäätmetekke vältimine peab olema iga jäätmehoolduse strateegia aluseks.
kaasneb jääkainete teke 7.Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud Jäätmete minimiseerimine. erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!, Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul. Olmejäätmetest sorteeritakse floori,kartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed. Toimuvad järgmised etapid: · käsitsisorteerimine · meh.-ne sorteerimine · sõelumine (kuiva materjali korral) · setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod) · ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku) · magnetiline eraldamine · optiline eraldumine Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine
Mullaviljakus väheneb 52. Lessiveerumine. lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine. näivleetumine-mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. lessiveerumine+ülagleistumine+(leetumine) gleistumine-liigniiskus/õhupuudus 55. Gleistumine.
ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua
KÄITLEMINE: identifitseerimine, pakkimine, märgistamine, transport,töötlemine Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taas kasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel. 35. Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited). Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. 1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene); 2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või kauem Jagunevad 1)ohtlike- 2(8) 2)tava 6(10) 3)püsijäätmete- 0 (2) prügilad 2 ohtlike jäätmete riiklikku kogumiskeskust: Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus Suur-Sõjamäe 37/39 Rae Vald 11415 Harju Maakond Vaivara Jäätmekäitluskeskus Auvere Küla Vaivara Vald 40101 Ida-Virumaal Huvitavat Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad Paber 2,5 kuud Apelsinikoor 6 kuud
milliseid abinõusid planeerib ta kavandada töökeskkonna parandamiseks. Tegevuskavast peab selguma, mis ajaks peavad olema planeeritud abinõud tarvitusele võetud. Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega. Seejuures tuleb silmas pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid: • väldi riski; • kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida; • väldi või kontrolli riski selle tekkekohal; • kohanda töö vastavalt töötaja ealistele ja soolistele iseärasustele, eeskätt töökoha paigutusel ja kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul, arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele; • rakenda tehnilise progressi saavutusi; • asenda ohtlik vähemohtlikuga; • tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat,
25 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid - Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. - Eeltöötlusmeetodid o sorteerimine (ka sortimine) jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine tekkekohal või sorteerimiskeskuses käsitsi või mehaaniliselt osakeste suurus – sõelumine tihedus – setitamine kiirendus – ballistiline sortimine elastsus optilised omadused – optiline separeerimine magnetilised omadused – magnetiline sortimine
- kasutamine kütusena; - põletamine; - prügimäele ladustamine. Jäätmekäitlus on jäätmehoolde üks osa, mille all mõeldakse jäätmete Kogumist Vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist (st. töötlemist ning ladestamist prügilatesse) Jäätmete skemaatiline liikumine jäätmekäitlusprotsessis on seega järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on:
- kasutamine kütusena; - põletamine; - prügimäele ladustamine. Jäätmekäitlus on jäätmehoolde üks osa, mille all mõeldakse jäätmete Kogumist Vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist (st. töötlemist ning ladestamist prügilatesse) Jäätmete skemaatiline liikumine jäätmekäitlusprotsessis on seega järgmine: jäätmete teke → kogumine → vedu → töötlemine → lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on:
- kasutamine kütusena; - põletamine; - prügimäele ladustamine. Jäätmekäitlus on jäätmehoolde üks osa, mille all mõeldakse jäätmete Kogumist Vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist (st. töötlemist ning ladestamist prügilatesse) Jäätmete skemaatiline liikumine jäätmekäitlusprotsessis on seega järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus Kogumise (jäätmete kokkukogumine, võimaluste olemasolul ka sorteerimine või pressimine tekkekohal) eest vastutab Eestis kinnisvaraomanik Veo all mõeldakse jäätmete transporti tekkekohast käitlemiskohta. Jäätmete kogumine ja vedu moodustavad jäätmekäitlusest kõige nähtavama ning ühtlasi kõige kulukama osa, moodustades 60-80 % jäätmehoolde kuludest. Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide
külmikutes on freooni, mis lendumisel hõrendab osoonikihti. süütesegud ja gaasiballoonid on tule ja plahvatusohtlikud Patareid ja akud sisaldavad vähki tektada võivaid raskemetalle Liimid, lakid, värvid ja immutusained sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitjatele märgistada. Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: Kogutakse tekkekohal eraldi. Omanikel palutakse tuua nad ettenähtud kohta. Teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse eriaktsioonidega rändkogumispunktides, mõnda aega püsikogumispunktides - bensiinijaamad. Asulates on enamasti kogumiskeskused, kuhu elanikud saavad viia igat sorti jäätmeid sh ka ohtlikke. selline keskus asub ka prügila juures. Jäätmetekke vältimine peab olema iga jäätmehoolduse strateegia aluseks. Jäätmeteke vältimine on otseselt seotud tootmisprotesside paranemisega,
ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3. Savistumine bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 4. Näivleetumine ehk pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate veekogude kergema
uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Lessiveerumise tagajärjel kaovad pindmistest horisontidest peened osakesed ning seega ka mitmed elemendid. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis- keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks.
mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 65. Näivleetumine Pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate veekogude kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua
Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid- osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi. mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks (näiteks CO 2, H2O, NH3 ja mitmeteks mineraalsooladeks). humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsateks orgaanilisteks ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud
eluviaalne El-horisont ja selle alla pruun saviilluviaalne Bt-horisont. See võib toimuda ühtlaselt kogu mullas või paikselt juurekäikudes ja lõhedes, kusjuures sel juhul on mullaagregaatidel ja lõhedes näha saviosakeste voolusvorme kutaane. 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. Savistumise tagajärjel rikastub muld peene ja keskmise tolmu, ibe ning raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraatidega, tekib metamorfne Bw- horisont. 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine on ajutise ülavee mõjul redutseerunud rauaoksiidide eemaldumine või koos tolmu ja saviga ümberpaiknemine allapoole. Selle tulemusena tekib mulda hele, raua
muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja
Jõetekkelised setted: · sängi-, kalda-, lammi- ja soodisetted · paksus ja terasuurus on väga erinev Deluviaalsetted: · uhtsetted · peeneteralised · liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit · Turvast ei saa olla tekkinud enne jääaega (aga kui oli, siis see hävines ära). · Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses
annaabi.ee 
