Vastus leiad õppematerjalist: OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED

OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ökoloogia - Ökoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?
Kust võib leida Asbesti ?
Mis on vanaõli?
Mis on värvid ja lakid?
Kust võib leida Asbesti?

Siim Vaade
Keia Laht
Madis Timmi
Silver Kruusalu
Andre Remsel
Karl-Kaur Kaseorg
OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED
RÜHMATÖÖ REFERAAT
Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 11
Juhendaja : lektor Sirle Künnapas
Esitamiskuupäev:26.10.2014

Tallinn 2014

SISUKORD

1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED? 4
2. ASBEST 6
2.2. Mis on Asbest? 6
1.3. Kust võib leida Asbesti ? 6
1.4. Jäätmekäitlus 7
1.4.1. Jäätmete kogumine 7
1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport 7
1.5. Ohud tervisele 8
1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused 8
1.5.2. Pleuranaastud 8
1.5.3. Pleura paksenemine 8
1.5.4. Asbestoos 9
1.5.5. Mesotelioom 9
1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk 10
3.VANAÕLI 11
3.1. Mis on vanaõli? 11
3.2. Jäätmekäitlus 11
3.2.1. Üldised käsitlusnõuded 11
3.2.2. Kogumine 11
3.2.3. Taaskasutamine ja kõrvaldamine 12
4.VÄRVID JA LAKID 13
4.1. Mis on värvid ja lakid? 13
4.2. Jäätmekäitlus 13
4.2.1. Käitlemine 13
4.2.2. Taaskasutlus ja kõrvaldamine 14
5. JÄÄTMETE SORTEERIMINE 15
5.1. Jäätmete sorteerimisest üldiselt 15
5.2. Ohtlikud jäätmed 15
5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed 16
KOKKUVÕTE 17
VIIDATUD ALLIKAD 18
SISSEJUHATUS
Antud referaadi teema on valitud soovist saada rohkem teadmisi ohtlike ehitusjäätmete kohta, kuna tulevikus oma erialal puutume sellega rohkem kokku ning praegused teadmised on puudulikud.
Töö eesmärgiks on saada rohkem informatsiooni nii ehitusjäätmete kohta kui ka nende ohtlikkuse kohta. Samuti on soov saada teadmisi taoliste jäätmete sorteerimise kohta.
Teemat valides saime aru, et see on üsna aktuaalne. Tänapäeva arenevas maailmas otsitakse üha enam võimalusi toota odavamalt ja paremini materjale nii ehituse tarvis kui ka muude eluvaldkondade jaoks. Kahjuks jääb tihtipeale tahaplaanile nende kahju inimese ja looduskeskkonna tervisele. Teema tähtsus seisneb eelkõige ehitus- ja muude materjalide mõjust tervisele ning meid ümbritsevale ökosfäärile. Samuti on teema üsna uudne, kuna tihtipeale tuuakse välja vaid, mis on ohtlikud ehitusmaterjalid, kuid ei tooda tervikuna välja kuidas neid käsitleda ja kuidas nende jäätmekäitlus välja näeb, ning milline võib olla ühe või teise materjalijäätme mõju inimese tervisele ja loodusele .
Tööd koostades seadsime teema probleemiks selle, et kuidas vähendada ehitusmaterjalide jääkide halba mõju inimesele ja loodusele. Sellest tulenevalt seadsime hüpoteesi: Ehitusmaterjalide jäägid ja oskamatu käitlemine avaldab halba mõju inimestele, loomadele ja loodusele.
Töö ülesanneteks on: saada ülevaade millised on ohtlikud ehitusjäätmed; milline on nende mõju loodusele ja inimese tervisele; kuidas käsitleda ja kuidas toimib jäätmekäitlus taoliste ainete puhul.

MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?

Ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel.
Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed ( eterniit , asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne); värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne); saastunud pinnas.
Ohlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata käitlemiseks litsentsiomavale ettevõttele.
Need on:

Naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt
Bitumeenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused

Värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid
Vanaõli

Saastunud pinnas – loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlike ained üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide

Ohtlike ainete sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid, või ohtlike ainete sisaldav või saastunud plast , puit, ja klaas.
Asbesti sisaldavad jäätmed –eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid

Mitteohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

Kiled
Metall
Kiletamata paber ja papp
Puit
Tõrva mittesisaldav asfalt
Plast
Mineraalsed jäätmed

( kivid , ehituskivid ja tellised , krohv, betoon , kips, plaadid ja keraamikatooted

Raudbetoon - ja betoondetailid
Väljaveetav pinnas. [4]

ASBEST

2.2. Mis on Asbest?

Asbest on kiuline mineraal, mida on kaevandatud ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa, Hiina, Kanada, Brasiilia ja Kasahstan.
Asbesti kui materjali iseloomustab vastupidavus kõrgele temperatuurile, ja keemilisele töötlusele, samuti hõõrdumiskindlus ning hea isoleerimisvõime.
Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma.
Asbesti on palju kasutatud elektri- ja soojusisolaatorina, betoon- ja polümeer-toodete tugevuse tõstmiseks, heliisolatsioonivahendina jne. Kokku üle 3000 toote ja kasutusala.
Eelmise sajandi 50.-tel ja 60.-tel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides.
Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid.
Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti.
Nüüdseks on selgunud, et asbesti laialdast kasutamist võib nimetada üheks inimkonna rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. [1]

1.3. Kust võib leida Asbesti?

Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja 8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale.
Asbesti võib leiduda:

katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid)
seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid)
lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon)
hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid
aknaalustes plaatides
prügišahtides (eterniit)
ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid)
vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid)
elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong)
kütteseadmetes: katlad, torud, ahjud, pliidid (soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid)
põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid)
vundamendis (hüdroisolatsioon)
liftides (šahtid, pidurid)
metalltarindites (pritsasbest)

Hoone omanik ja kasutaja peavad teadma, kas hoones leidub asbesti.
Selleks on vaja:

tutvuda hoone projektiga
selgitada, milliseid hooldus - ja renoveerimistöid on varem tehtud
kontrollida, kas on kasutatud asbesti sisaldavaid materjale
kahtluse korral eeldada, et tegu on asbestiga
enne renoveerimist konsulteerida ekspertidega, näiteks arhitektiga, ehitusinseneriga või tööinspektoriga
tellida pädevalt isikult või asutuselt hoone ülevaatus [1]

1.4. Jäätmekäitlus

1.4.1. Jäätmete kogumine

Asbesti sisaldava materjali eemaldamisel tuleb tööd teha nii, et materjal saaks võimalikult vähe vigastatud . Vastavad pinnad ja materjal tuleb hoida niisked, et vältida tolmu teket ja levikut
Asbesti sisaldavaid filtreid, ühekordseid respiraatoreid ning saastunud kaitseriietust peab pärast kasutamist käitlema nagu asbesti sisaldavaid jäätmeid.
Jäätmete säilitamise konteinerid peavad olema projekteeritud, konstrueeritud ja hooldatud nii, et asbestijäätmed ei pääseks neist tavalisel kasutusel välja. [2]

1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport

Asbesti toorme või asbestitolmu ja muude väikestest asbestiosakestest koosnevate jäätmete korral soovitatakse kasutada tugevaid kahekordseid plastikaatkotte. Sisemist kotti ei tohi ääreni täita, vaid mõlemat kotti peab olema võimalik korralikult kinni siduda. Koti peab enne selle asbestijäätmetega täitmist õhust võimalikult tühjaks saama.
Asbesti sisaldavad jäätmed, mis võivad eraldada tolmu, nagu näiteks pehmed lae- ja seinaplaadid, peavad säilitamisel ja transportimisel olema niisutatud ja kinni kaetud, nii et tolmu eraldumine ümbruskonda oleks välditud. Asbesti sisaldavate materjalide ja asbestijääkide ladustamisel ning vedamisel peab kasutama tihedalt suletavat purunemiskindlat märgistatud pakendit.
Suuremate ja teravate servadega asbestijäätmete puhul peab vältima jäätmetükkide väiksemaks tegemist, need tuleb pakkida kahekordsesse kilesse või muusse sobivasse materjali.
Asbeti sisaldavaid jäätmeid tuleb transportida kaetult, kinnises transpordivahendis või kotis.
Jäätmed tuleb matta võimalikult kiiresti selleks vastavat litsentsi omavasse ohtlike jäätmete matmispaika keskkonnaministri 21.04.2004 a määruse nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" kohaselt. [2]

1.5. Ohud tervisele

1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused

Asbestikiud on väga väikesed ja asbesti käitlemisel võib moodustuda mikroskoopiline tolm, mis hingamisteede kaudu satub organismi. Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. [3]

1.5.2. Pleuranaastud

Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks. [3]

1.5.3. Pleura paksenemine

Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus , hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks. [3]

1.5.4. Asbestoos

Asbestoos on progresseeruv hingamisteede haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik , mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha , ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel , häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. [3]

1.5.5. Mesotelioom

Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural , kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat.
Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi spetsiifiline ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga mesotelioomi diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat. [3]

1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk

Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või difuusne pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat. [3]

VANAÕLI

3.1. Mis on vanaõli?

Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. [6]

3.2. Jäätmekäitlus

3.2.1. Üldised käsitlusnõuded

Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi.
Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning võrreldes muude jäätmekäitlusviisidega ei kaasne sellega ülemääraseid kulutusi. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks. Regenereerimise käigus eemaldatakse vanaõlist saasteained , oksüdatsioonisaadused ja muud lisaained.
Kui regenereerimine pole võimalik, tuleb vanaõli taaskasutada mingil muul viisil, kusjuures vanaõli vahetule põletamisele energia saamiseks tuleb eelistada selle taasväärtustamist toorme või materjalina.
Kui vanaõli regenereerimine või taaskasutamine muul viisil pole võimalik, tuleb ta kõrvaldada nii, et sellest ei tulene normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. [6]

3.2.2. Kogumine

Jäätmevaldaja, kes vanaõli ei taaskasuta ega kõrvalda, on kohustatud selle üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja isiklikes sõiduvahendites tekkinud vanaõli jäätmekäitlejale üle andma kohaliku omavalitsuse organite määratud korras.
Vältida tuleb vanaõli segamist ja segunemist kogumiskohtades muude ohtlike või tavajäätmetega, samuti muude ainete või esemetega, pöörates seejuures erilist tähelepanu polüklooritud bifenüüle või polüklooritud terfenüüle (edaspidi PCB-sid) sisaldavate jäätmete või kemikaalide vanaõliga segunemise vältimisele.
Vanaõli eri liikide segamine omavahel või muu kütusega on lubatud jäätmeloaga määratud tingimustel, kui sellega ei kaasne oht inimese tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. [6]

3.2.3. Taaskasutamine ja kõrvaldamine

Vanaõli taaskasutamise, sealhulgas regenereerimise saadused ei tohi sisaldada muid jäätmeid või aineid määral, mis põhjustaks täiendavat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale.
PCB-de sisaldus eelnimetatud saadustes ja vahetult põletatavas vanaõlis ei tohi ületada 50 mg/kg. Keelatud on põletada vanaõli, mille PCB-de sisaldus pole akrediteeritud laboris eelnevalt kindlaks määratud.
Vanaõli võib põletada keskkonnakompleksluba või jäätmete põletamiseks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav põletusseadme valdaja. [6]

VÄRVID JA LAKID

4.1. Mis on värvid ja lakid?

Õlil baseeruvad värvid ja lakid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis aurustuvad toatemperatuuril. Tekkinud aurud on mürgised .
Kuna õlivärvid ja lakid on tuleohtlikud, tuleks neid hoida jahedas ja eemal võimalikest sädeme tekitajatest.
Vanad õlil baseeruvad värvid ja lakid võivad sisaldada pliid , elavhõbedat, PCB, kroomi ja kaadmiumi. Kõik need ained on toksilised inimestele, loomadele ja keskkonnale. [5]

4.2. Jäätmekäitlus

4.2.1. Käitlemine

Konteinereid tohib avada vaid hästi õhutatud kohas. Kanna korralikku maski hingamiselundite kaitseks, kui valad või segad suuremates kogustes õlil baseeruvaid värve.
Tee kindlaks, kas värvi ülejääk on lateksvärv (veebaasil) või õlil põhinev. Lateksile on nii ka peale kirjutatud või on seal instruktsioonis lahustina kirjas vesi. Õlil põhinevatele värvidele on lahustiks mõni keemiline lahusti. Sellistele värvidele on peale kirjutatud “alküüd”, “sisaldab lahusteid”, “emailvärv”, “õlivärv”.
Vedelaid värvijääke võib uuesti kasutada juhul, kui need ei sisalda pliid. Et kindlaks teha, kas värv on kasutuskõlblik, värvi ära väike puhastatud proovi pind ja lase sel 48 tundi kuivada. Seejärel kleebi tükike teipi värvitud pinnale ja tõmba ära. Kui värv jääb teibi külge, on värv kasutuskõlbmatu.
Kui soovid kasutuskõlblikku värvi pikemaks ajaks hoiule panna, pead värvipurgi pealt katma plastikust mähisega ja kaane tihedalt sulgema. Aseta purk õiget pidi jahedasse kohta.
Ära pane lateksvärvi välja või kohta, kus puudub kütmisvõimalus, sest külmunud lateksit ei saa enam kasutada.
Ära vala vedelat värvi äravoolutorust alla ega pane muu prahi hulka.
Kuivanud õlil põhinevaid värve, puidu viimistlus vahendeid võib panna muu prügi hulka. Lenduvad kemikaalid on õhku saastavad. [5]

4.2.2. Taaskasutlus ja kõrvaldamine

Lateksi või õlil baseeruva värvi ülejäägid:

Kui võimalik, siis vii kohalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Kui värv on veel kasutuskõlblik ja teda on normaalses koguses, anneta see ühiskondlike teenuste organisatsioonile, kes võib seda vajada oma ruumide/hoonete remontimisel.
Kui lateksvärv on kuiv, võib ta visata prügi hulka. Väikeste koguste kuivatamiseks eemalda kaas ja lase tal purgis kuivada. Suuremate koguste kuivatamiseks sega lateksile hulka ajalehti või kalla 2,5 cm paksune värvikiht pappkastile, mis vooderdatud plastikkotiga. Sega vahetevahel värvi, et see paremini kuivaks ja pane alles täielikult kuivanud värv prügikasti.
Kõvastunud õlivärve võib samuti prügi hulka panna.
Kui Sinu kodupaigas pole ühtegi ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu värvijääke viia, siis hoia need alles kuni majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumiskampaaniani.

Värvid, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kroomi:

Ära kasuta lõpuni ega anna ära. Mürgised metallid jäävad värvi sisse alles.
Vii kohalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Tühjad värvipurgid:

Tühje värvipurke võidakse vastu võtta vanametalli kogumispunktides.
Kui ümbertöötlemine ei ole teostatav, võib tühje purke visata prügi hulka. Võta kaan pealt ära, et jäätmete vedaja näeks, et purk on tühi. [5]

JÄÄTMETE SORTEERIMINE

5.1. Jäätmete sorteerimisest üldiselt

Jäätmete sorteerimine on jäätmete mõne ühise omaduse järgi liigitamine ja seejärel nende kogumine. Sorteerimise eesmärgiks on eraldada jäätmemassist kasutuskõlblikud materjalid ja ohtlikud jäätmed. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tekib jäätmeid. Jäätmete probleemist ei saa lahti neid niisama ära visates.
Eestis korraldab kohalik omavalitsus jäätmete sorteerimist, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, kus on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Jäätmete sorteerimise tulemusena saab materjale taaskasutada, millega hoitakse kokku loodusvarasid. Samuti toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, kuna see hoiab looduse rohkem prügist puhtana. Jäätmeid ei saa jagada ainult tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed. Jäätmete sorteerimisel saab üle anda ohtlikke jäätmeid, pandipakendeid,biojäätmeid, taaskasutatavat materjale (klaas, paber, papp, metall jms), pakendeid, suurjäätmeid, segaolmejäätmeid. Võimalus on valida pakendi-, paberi- ja papi- ning segaolmejäätmete konteineri vahel, mis on sildistatud ja eri värvidega, et lihtsustada jäätmete sorteerimist. [7]

5.2. Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed põhjustavad ohtu keskkonnale (võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett) ja inimese tervisele, vajades erikäitlust, mistõttu ei tohi neid panna kokku tavajäätmetega ühte konteinerisse. Jäätmete sorteerimisel tuleks ohtlikud jäätmed viia jäätmejaama, anda vastavasse vastuvõtupunkti (nt vanad ravimid saab viia apteeki, poodides on patareide jaoks kogumisanumad jms) või ohtlike jäätmete käitlejale, kellel on jäätmeluba, või vastava toote müüjale. Probleemtoodete jäätmeteks on näiteks romusõidukid, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed, kodumasinad, ohtlikke aineid sisaldav plast, klaas, kuvarid. Tootjatel on samuti vastutus, täpsemalt probleemtoodete tootjavastutuse põhimõte, mis tähendab, et tootjal on kohustus tagada tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumine ja nende taaskasutus või kõrvaldamine. Tootjavastutus lasub ettevõtjatel, valmistajatel, maaletoojatel, hulgi- ja jaemüüjatel. [7]

5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Nõutav on samuti ehitusjäätmete sorteerimine liigiti ja taaskasutusse võtmine. Ehitusjäätmed tuleks sortida tekkekohal liikidesse ja viia jäätmekäitlusesse. Eraldi tuleb panna puit, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (krohv, tellised, kips), plast (eraldi kiled ja kõva vahtplast), tõrva mittesisaldav asfalt, raudbetoon- ja betoondetailid. Erilist tähelepanu osutada ohtlikele jäätmetele ja need kõigepealt enne lammutamist või lammutuse ajal eemaldada, ladustada ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale üle anda. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad näiteks värvi-, laki- ja liimijäätmed, naftaprodukte sisaldavtõrvapapp, asbesti sisaldav eterniit. Ohtlike jäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelikke. Kasutuskõlbmatud vedelad ohtlikud jäätmed, nagu värvid, lakid, lahustid , liimid ning nende jäägid, tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud suletavasse mahutisse ja need siis üle anda jäätmekäitlejale. [7]

KOKKUVÕTE

Käesolev referaat on koostatud eesmärgil saada uusi teadmisi ohtlike ehitusjäätmete jäätmekäitlusest. Väga paljudel juhtudel mõtlevad inimesed ainult endale ja ei arvesta, kuidas võib üks või teine asi teda ümbritsevale halvasti mõjutada. Vajaduse korral saab referaati anda lugeda ka teistele, kes ei ole prügikäitlusega kursis. Näiteks inimestele, kes plaanivad omale maja ehitada, nad saaksid teada, millised ehitusjäätmed tekivad ja vastavalt sellele ka arvestada looduskeskkonnaga ning ümbritsevate inimestega.
Autorid õppisid lähemalt tundma, kuidas teoorias kirjeldatakse jäätmetöötlust ja millised on ohtlikud ja mitteohtlikud ehitusjäätmed. Kõikidele küsimustele ja hüpoteesidele leiti vastused ja lahendused. Lähemalt õpiti tundma asbesti ja tema mõju inimesele ning keskkonnale. Referaadi koostajad said teada, kui tähtis on ehitusjäätmete sorteerimine ja millised võivad olla tagajärjed, kui ei arvestata nende ohtlikusega. Autorid paluvad kõigil järgida jäätmekäitluse nõudeid ja jäävad pingsalt ootama, et saaks uusi teadmisi ka tulevikus ehitusalaselt rakendada.

VIIDATUD ALLIKAD

[1] “ http://www.asbest.ee/ ,” Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://www.asbest.ee/asbestist.ht m [Kasutatud 26. oktoober, 2014]
[2] “ http://www.asbest.ee/ ,” Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://www.asbest.ee/jaatmekaitlus.ht m [Kasutatud 26. oktoober, 2014]
[3] “ http://www.asbest.ee/ ,” Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.ht m [Kasutatud 26. oktoober, 2014]
[4] ” http://jaatmed.narva.ee ,” Jäätmekäitluskampaania Narvas, [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://jaatmed.narva.ee/index.php?lang=et&cont=page&mode=user&action=view&id=1204283221&sec=sorteerimine [Kasutatud 26. oktoober, 2014].
[5] ” http://jaatmed.narva.ee ,” Jäätmekäitluskampaania Narvas, [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://jaatmed.narva.ee/index.php?lang=et&cont=page&mode=user&action=view&id=1217163287&sec=sorteerimine [Kasutatud 26. oktoober, 2014]
[6] “ https://www.riigiteataja.ee/ “ Riigiteataja kodulehekülg [Võrgumaterjal].
Saadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/741664 . [Kasutatud 26. oktoober, 2014].
[7] “ http://et.wikipedia.org ,” Vikipeedia vaba entsüklopeedia, [Võrgumaterjal]. Saadaval: http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmete_sorteerimine . [Kasutatud 26. oktoober, 2014].

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vaadesiim Õppematerjali autor

asbest vanaõli pleura jäätmekäitlus ehitusjäätmed plaadid lakid diagnoos ohtlikud jäätmed asbestikiud kopsuvähk paksenemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Asbest

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi hüdrosilikaadid. Nad on erineva

Ehitusökonoomika

pptx

Ohtlikud jäätmed Eestis ja nendega seotud probleemid

tegevus. Romusõidukid Jäätmearuandluse järgi koguti romusõidukeid 2007. a 146 tonni (2004. a oli see 25 tonni) Sellega võib tunnistada nende jäätmete järsku, kuuekordset kasvu. Vanaõli Vanaõli kui ohtliku jäätmeliigi hulka kuulub mistahes kasutuselt kõrvaldatud määrde, kütte ja tööstusõli. 2007. a tekkis 157 tonni (2004 a. 93 tonni) vanaõli. Prognoos: Hinnanguliselt aastaks 2013 tekib Narvas kuni 300 tonni vanaõli. Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Majapidamistes tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus? vanad ravimid; päevavalguslambid; Säästupirnid; elavhõbedaga termomeetrid Vanaõli,õlised kaltsud; värvi, laki ja liimijäätmed; kodukemikaalid. Click to edit Master text styles Second level

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ohtlikud jäätmed Eestis

väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid,

Keskkonnaohutus

docx

Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid

Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on [1] kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka. Kuna ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolest inimesele ja keskkonnale kahjulikud, nõuavad nad erikäitlust ning seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

Keskkonna kaitse

doc

Eesti keskkonna seisund ja probleemid

olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.); pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid); orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda

Eesti ökoloogiline seisund

docx

Ohtlikud jäätmed, jäätmehooldus ja hügieen

Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale. Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist oma tavajäätmetega või muude ainetega. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid.

Keskkonnageograafia

doc

Eesti keskkonnaprobleemid

Keskkonnaõpetus

doc

Eesti ja ohtlikud jäätmed

Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid.

Keskkonnaökoloogia

Rohkem sarnaseid