Kuidas vähendada asutustes tekkivaid jäätmeid? (0)

Tallinna Majanduskool
IIAJ
Logistika referaat:
Kuidas vähendada asutustes tekkivaid jäätmeid?
Koostaja : Ragnar Matson
SISSEJUHATUS
Tänapäeval kasutavad asutused oma tegevuseks üha enam materjale ning sellest tulenevalt tekib ka rohkem jäätmeid. Seetõttu peaks rohkem tähelepnu pöörama ökotõhususele, mille alla mõeldakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks kulutatud materjali- ja energiakoguste vähendamist. Majanduslikult kasutusele võetud materjalikoguste vähenemine vähendab keskkonnakasutust. Kui loodusvarasid kasutatakse majanduses vähem, väheneb ka reostuse ja jäätmete kogus.
Tegevuse ökotõhusust peetakse tulevikus kindlasti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt üha olulisemaks. Asjakohaselt korraldatud jäätmehooldus jätab ettevõttest või töökohast nii ettevõtte oma töötajatele ja koostööpartneritele kui ka klientidele positiivse, keskkonnaküsimustesse hea suhtumise mulje.
Ka büroo või kontor võib töötada ökotõhususe põhimõtteid järgides. Esimese asjana on näiteks kahepoolse väljatrükkimise ja kopeerimisega võimalik paberikulu vähendada ning elektriseadmeid hoitakse tihti mõttetult sisselülitatuna, ei arvestata, et need tarbivad kogu aeg energiat jne.
Keskkonnaküsimustega tegelema hakkamisele ja selle tegevuse arendamisele tuleks läheneda süsteemikindlalt. Piisab kui arenduse aluseks võetakse ühiselt koostatud ja kokkulepitud keskkonnakava. Tähtis on, et töökohale ettenähtud keskkonnaalased põhimõtted, eesmärgid ja meetmed oleksid töökohas selges ja arusaadavas vormis kõigile kättesaadavad.
JÄÄTMEALASED SEADUSANDLIKUD AKTID
Tähtsaimaks jäätmeid puudutavaks seadusandlikuks aktiks Eestis on 01.12.1998.a. jõustunud Jäätmeseadus, millega kohustatakse asutusi oma jäätmeid taaskasutama, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne teiste jäätmekäitlusviisidega võrreldes ülemääraseid kulutusi. Vastavad meetmed ja jäätmete kogumise ning taaskasutamise kord tuleb kehtestada kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. 26.06.2001.a. määrusega nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" kehtestatakse jäätmete koostisele ja kõrvaldamisele EL nõuetest lähtuvad piirangud. Näiteks ei lubata alates 15.07.2002 enam ladestada prügilatesse eeltöötlemata jäätmeid. Jäätmete eeltöötlemise all mõistetakse eelkõige nende liikide kaupa kogumist tekkekohal.
06.09.2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda linnas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks.
Jäätmehoolduse üldine kord Tallinnas on sätestatud linnavolikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma liikide kaupa eraldi vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 01.01.2003.a. ka teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg. nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb neid jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekke korral. Vastavalt võimalustele ja otstarbekusele tuleb eraldi koguda ka klaas-, metall -, plast - ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike.
JÄÄTMETE TEKKIMISE VÄLTIMINE
Jäätmekoguse vähendamine on parim keskkonnakaitse . Töökohal tulekski püstitada selged eesmärgid tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks. Jäätmekogust võiks vähendada hankeid ja tegevusviise muutes. Suureneb ökotõhusus ja hoitakse kokku raha. Motivatsiooni lisab see, kui meetmed on ühiselt kavandatud ja heaks kiidetud . Veel parem oleks, kui säästetud varasid saab kasutada ühel või teisel viisil personali hüvanguks.
Elektronposti kasutamine annab võimalusi vähendada paberikulu. Erinevad koosolekukutsed, teated jms. lähevad elektronposti teel kohale, ilma et paberijäätmeid tekiks. Loomulikult juhul, et saabunud teade vms. jäetakse välja printimata. Kui töökohal on sisemine internetivõrk, võib sinna panna näiteks sisemised teated, pidevalt uuendatavad ja täiendatavad juhised, dokumendid jms. Seal oleks nad kõikidele nähtavad ja kergesti ajakohastatavad ning jääks ära mõttetu kopeerimine ja paberikulu.
Kui ostetakse uusi printereid, tasuks muretseda kahepoolset väljatrükki võimaldav seade. Paberit võib kokku hoida ka siis, kui kasutada vigade parandamiseks enne väljatrükkimist tekstitöötluse õigekirjaprogrammi. Ka dokumendivormide kavandamisel tuleks arvestada paberi kokkuhoiuga. Mida väiksem kiri, seda rohkem mahub leheküljele teksti.
Koopiate tegemine on nii lihtne, et harva mõeldakse, millal see üldse on vajalik ja millal mitte. Alternatiiviks üldisele paljundusele oleks näiteks dokumendi ringlusse laskmine. Siis võib igaüks ise otsustada, kas ta vajab sellest koopiat või mitte. Koopiat tehes tasuks mõelda ka sellele, kas jagada paber kõigile või piisab ühe lehe paigutamisest teadetetahvlile.
A4-lehtede puhtad tagaküljed või liigsed, kogemata väljatrükitud lehed kõlbavad kindlasti märkmepaberiks. Nende teist poolt võiks kasutada ka niinimetatud "mustaks" väljatrükiks. Vanu ümbrikke võiks kasutada plastkaante asemel. Loomulikult võiks ümbrike ka märkmete jaoks kasutada.
Kauba hankimisel peaks üheks kriteeriumiks olema toote vastupidavus, remonditavus ja hooldatavus. Nii pikeneb toote kasutusiga . Toode, millel on eespoolmainitud omadused, võib pikemas perspektiivis osutuda odavamaks.
Tuleks unustada ka ühekordsed nõud ja tuua töökohta nimeline kohvikruus. Ka muud nõud võiksid olla korduvkasutatavad
Eelistades taaskasutatavatest materjalidest valmistatud tooteid (paberrätikud, tualettpaber, märkmikud jne.) ja kergesti taaskasutatavaid tooteid, suurendatakse ringlust ja vähendatakse prügilajäätmete hulka
Esemeid, seadmeid jms, mida kasutusest kõrvaldatakse ei peaks saatma kohe prügilasse. Kõigepealt tuleks välja selgitada, kas keegi teine, näiteks oma töötajad, võiks neid veel kasutada. Nii oleks võimalik pikendada toote kasutamist ja koormata ühtlasi ka vähem keskkonda.
Tooteid, mida palju kasutatakse, tasuks osta suurpakendites. Taoliselt on võimalik vähendada pakendijäätmete kogust. Kaubatarnijatega võiks proovida kokku leppida, et kontorisse hangitavad kaubad pakitaks võimalikult kergelt. Kõikides hangetes tuleks eelistada keskkonnamärgi saanud tooteid (näiteks puhastusained). Keskkonnamärgiga toodete valmistamisel ja kasutamisel koormatakse keskkonda tavaliste toodetega võrreldes vähem.
KONTORIJÄÄTMETE SORTEERIMINE
Põhiosa kontorites tekkivatest jäätmetest on kindlasti paberjäätmed. Nii valge paber kui ajalehed, ajakirjad ja reklaamid , on väärtuslik tooraine , mida pole mõtet viia prügimäele. Uue paberi või paberitoote valmistamisel vanapaberist kulub vähem vett ja energiat kui sama toote valmistamisel puidust.
Paberi kogumist võiks korraldada nii, et igasse kabinetti (töökohale) ning printeri ja koopiamasina lähedusse paigutatakse kogumiskastid. Kogumiskastiks sobiks näiteks koopiapaberi kast või mistahes pappkast, kuhu märgitakse, mida sinna võib panna. Kogumiskast peaks võimaldama paberilehe asetamist sellesse kokku kägardamata, sest kokkukägardatud paberileht võtab kümneid kordi rohkem ruumi, mis muudab paberikogumise mõttetult kalliks.
Kogumiseks sobivad:
 väljatrüki- ja paljunduspaber
 joonistuspaber
 kirjutuspaber
 ajalehed ja ajakirjad
 reklaamid
 ümbrikud
Lisaks võiks hankida vajalik kogus suuremaid kogumismahuteid, kuhu tühjendatakse väiksemad kogumismahutid. Suuremate mahutite tühjendamiseks võiks kokku leppida vanapaberit koguva jäätmekäitlusettevõttega. Asutuse vastutav isik jälgiks sorteerimise käiku ning annaks aru ja informeeriks töötajaid vastavalt vajadusele.
Sellisesse kohta, kus kaupu lahti pakitakse, tuleks muretseda papikogumisvahendid (näiteks rataskonteiner või suurem pappkast), kuhu siis kokkumurtud pappkastid asetatakse. Kui pappi on piisavalt kogunenud, tellitakse vedu või viib keegi kogutud papid üldisesse kogumispaika.
Kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega võiks pappi koguda samadel alustel ja koos vanapaberiga.
Sööklas, kus iga päev käib söömas sadu inimesi, tekib palju toidujäätmeid. Parim viis oleks kasutada puhtaid toidujäätmeid on tarvitada neid loomasöödana. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, oleks alternatiivseks võimaluseks võib-olla kasutada neid jäätmeid komposti valmistamiseks.
Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, võiks eraldi mahutitesse koguda ka klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid. Nende äravedamiseks on võimalik sõlmida leping vastavate ettevõtetega, kes tegelevad jäätmete ümbertöötlemisega. Väiksemad kogused võiks ka ise viia sorteeritud jäätmete kogumispunktidesse
OHTLIKUD JÄÄTMED
Kontoritöö käigus ei teki väga suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid, ent ka väikesed kogused tuleks toimetada asjakohasesse käitlusesse. Näiteks energiasäästulambid ning metalle sisaldavad akud ja patareid.
Ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb muretseda vajalik hulk sobivaid kogumisanumaid. Patareid võiks koguda näiteks tühja plastmassanumasse. Kasutatud energiasäästulambid tuleks aga säilitada tervetena, muidu lendub nendes olev elavhõbe keskkonda. Heaks pakendiks oleks lampidega samas mõõdus tugev pappkast või algpakend. Ohtlike jäätmete anumale tuleks alati segaduste vältimiseks märkida, mida anum sisaldab. Kõige turvalisem oleks neid hoida lukustatud ruumides. Siis ei pääse kõrvalised isikud neile juurde. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada regulaarselt vastavasse ohtlike jäätmete käitlusettevõttesse, kuid kindlam ja keskkonnaohutum oleks sõlmida äraveoleping ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega.
Lõppsõnaks arvan ma seda, et sorteerimisel on väga suur tähtsus, kuna sedasi hoiame kokku jäätmehoolduskuludes, järgime jäätmeseadust ja taaskasutuse kohustust, säästame loodust ja vähendame prügilate vaeva ning loomulikult parandame sellega nii tööliste kui klientide heaolu.
Allikad: www.tallinn.ee/keskkond
WWF ja OY Greenseal Ab Green Office
Jäätmeseadus
7