Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline :
eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. Eestisse tuli euro 1. jaanuaril 2011 Eesti panga fikseeritud kursiga 15.6466 EEK. Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga): · Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland
1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. 1.1Eesti üleminek eurole Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Eurole minnakse üle 1. jaanuarist 2011.
EURO . Mis asi on üldse euro? Euro (lühend EUR) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana.Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi ja emissioonivaluutaks. Kas te teate üldse kuidas sai alguse Eesti kroon ja mis asi see on? Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Nagu te teate on Eesti kroonide peal tuntute
Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 15. Milles seisneb laenuintressi olemus: -hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige vastus -panga varade tähtaegade konverteerimise hind 16. Mille eest laenuandja tahab saada intressi? 3 tk. -laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest
tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimalused. Ehkki majandusarengut mõjutavaid protsesse on rohkem, on hästi toimiv kapitaliturg ometi üks olulisemaid katalüsaatoreid. (Liigub raha..: 2000) Finantsturu funktsioonideks on: · Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine · Likviidsuse tagamine instrumentidele · Tehingukulude - (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine · Kapitali kaasamise funktsioon Tugevas vormis efektiivne turuna, defineeritakse turgu, kus hind kohandub koheselt ka avalikkusele mitteteadaoleva informatsiooniga. Ehk siis turuhindades kohandub koheselt ka konfidentsiaalne informatsioon. Tugevas vormis efektiivsel turul ei ole mingil viisil (ka konfidentsiaalset infot omades) võimalik teenida süstemaatiliselt lisakasumit
miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. Euro jaguneb 100 sendiks. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Nüüd on valitsus seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquín Almunia ja Maailmapanga juhtide hinnangul on Eestil selleks kõik
Rahvusvahelistuv firma, kes viib oma tegevuse ekspordi-impordi, välisinvesteeringud ja mitmesugused muud lepingulised suhted, nagu frantsiis, liising, juhtimisleping, ühisettevõtted teistesse riikidesse, arvestab küll hindade ja muude turusignaalidega, kuid tähtis on ka institutsionaalne keskkond nagu õigusruum koos omandikaitsega, kultuuriline lähedus või kaugus, mille mõju saab üldiselt iseloomustada tehingukulude kaudu. Kasumi kõrval hindavad firmad riski. Tehingukulud peegeldavad riske ennetavate tegevuste kaudu (keerulisemad lepingud ja nende koostamiseks kasutatavad kallimad juriidilised teenused ebakindlamas, võõramas majanduskeskkonnas) või riskide realiseerumise järelmitega tegelemise kujul (varade ülevõtmine või hävimine, kohtukulud). Rahvusvaheliste firmade vara käekäigust on väga huvitatud omanikud, kellele
ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid: 1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja
Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades).
Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades).
finantssüsteem. On nähtav, et finantsvahedusel ei ole viimane roll majanduses, põhimõtteliselt praegu saan eristada minimuum viit finantsvahenduse rolli majanduses: · Laenuandmise ja võtmisega seotud riskide hajutamine · Majandusagentide informatsiooniga varustamine · Intressimäärade kujundamine · Varade tähtaegade konverteerimine säästjate ja investeerijate erinevate vajaduste kokkuviimine · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine (2 lk 10). Finantsvahendus on majanduse vereringe, keerake see kinni ja oleme tagasi kiviajas. Keegi võiks välja arvutada, kui palju ühe riigi SKP langeks, kui poleks võimalik näiteks raha sisse- välja laenata, investeerida jne? Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Milton Friedman loetleb F. Knightile tuginedes järgmised ülesanded, mille peab lahendama
· Mitmesuguste riskide juhtimine ja nende hajutamine (kapitalisäilivuse, turu, likviidsusrisk) · Info töötlemine ja majandusagentide informatsiooniga varustamine · Intressimäärade kujundamine Intress saadav tulu rahalises väljenduses · Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutusviiside pakkumine · Varade tähtaegade konverteerimine ehk teisendamine , mis tähendab säästjate ja laenajate erinevate vajaduste kokkuviimist · Üldiste tehingukulude vähendamine Riskid tuleb: 1. identifitseerida ehk teadvustada 2. mõõta ja hinnata 3. juhtida ja maandada 4. kontrollida ehk pidevalt jälgida Riskid jaotatakse geograafiliste piirkondade vastaspoole ning tegevusvaldkondade lõikes. Kasutatakse õiguste ja limiitide süsteemi. Riskide juhtimine on suunatud kahjude ennetamisele. Riski juhtimine on pankades rangelt tsentraliseeritud , ühtsed riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid
Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Barterkaubandus - kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega - kaasaegsetes arenenud riikides kasutatakse tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha. Raha on kõige levinum majandusliku väärtuse mõõt. Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist. Kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab
Tavaliselt valitakse esimene variant, kuna see on lihtsam, kuid organisatsiooni vaatenurgast on esimene variant parem. Kui ta leiab, te mõne teise töötaja suhe on halev, et tee ta tavaliselt midagi. · Tulemustasude kasutamise kaalutlused? · Nimetage mõned Buckinghami juhtimisfaktorid ja selgitage, mida need mõõdavad. KORDAMISKÜSIMUSED 11 8. mai 2010. a. 10:52 1. Miks ettevõtted eksisteerivad tehingukulude teooriast lähtuvalt? 1. Millised on tehingukulude teooriast tulenevad piirangud vertikaalsele ja horisontaalsele integreerimisele? 1. Milline diversifitseerimine on kasumlik Montgomery (1994) andmetel? (Vajab väga lühikest vastust) Koherentne (kasutades ettevõtte tasandi faktoreid, millest tuleneb pikaajaline konkurentsieelis). 1. Mis iseloomustab suhtespetsiifilisi investeeringuid? Kuidas mõjutavad
raha barterkaubandust. kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega kasutatakse kaasaegsetes arenenud riikides tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha. · hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata.
Kujutagem ette majandust, kus ei ole raha barterkaubandust. kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega kasutatakse kaasaegsetes arenenud riikides tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha. · hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks
6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10
Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad) Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused: Asümmeetriline informatsioon Vale valiku ja moraaliriski oht Finantstehingute efektiivsuse langus Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused:
kolmel kõige väiksema inflatsioonitasemega riigil. Vahetuskursid 18. oktoobril 2008 oli euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes järgmine: 1 euro = 1,3507 USA dollarit 1 euro = 135,91 Jaapani jeeni 1 euro = 0,78265 Suurbritannia naela 1 euro = 1,5294 Sveitsi franki 1 euro = 15,6466 EEK Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Tema lühend on EUR, tähis . Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni inimese Euroopas. Müntidest on kasutusel 1 , 2 , 5 , 10 , 20 , 50 euro sendised ning 1 ja 2 euro mündised. Paberrahast on kasutusel 5 , 10 , 20 , 50 , 100 , 200 ja 500 eurot. TURVAELEMENDID MÜNDID
2) Infotöötlemine ja majandus agentide informatsiooniga varustamine. 3) Intressimäärade (näitab tulu suurust või ka kulu suurust põhikapitali summasse) kujundamine. Kui teenusepakkujaid on palju ja erinevaid siis intressimäärad on soodsamad. 4) Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutus viiside pakkumine. 5) Varade tähtaegade teisendamine ehk säästjate ja laenajate erinevate vajaduste kokkuviimine 6) Üldiste tehingukulude vähendamine (kui tehinguid on palju siis teenused odavamad) 05.04.11 RISKID Risk- teatav otsuste kogum Riske võib jaotada mitmeti, nii geograafiliste piirkondade, vastaspoole tegevusvaldkondade lõikes. Nad on piiritletud kindlate õiguste ja limiitidega. Ettevõtte spetsiifilised riskid, turu spetsiifilised riskid. Riski põhivormi järgi. Kas põhitegevuse risk või finantstegevuse risk. Tekkepõhjuste järgi, tulemuste järgi jne.
Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1)Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus (rahal turvaelemendid) 3)Säilivus, 4)Liikumiskiirus, 5)Likviidsus, 6)Vahetusväärtuse
2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses 3)Väga tugev rõhuasetus riigi rollile infrastruktuuri tagajana. 4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse masstoodangu aluse moodustamiseks. 5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral. 6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline roll üldise nõudluse loomisel. 7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu
Faktorid mõõdavad neid tingimusi, mis on vajalikud võimekate töötajate palkamiseks, eesmärkidesse pühen-damiseks ja motiveerituna hoidmiseks. Samuti peegeldavad juhtimise ja eestvedamise kvaliteeti. Ulatuslikud rahvusvahelised uuringud on kindlalt tõestanud seose juhtimisfaktorite taseme ning selliste majandusindikaatorite vahel nagu: kasumlikkus, efektiivsus, klientide rahulolu, töötajate püsivus. LOENG XI 1. Miks ettevõtted eksisteerivad tehingukulude teooriast lähtuvalt? 2. Millised on tehingukulude teooriast tulenevad piirangud vertikaalsele ja horisontaalsele integreerimisele? 3. Milline diversifitseerimine on kasumlik Montgomery (1994) andmetel? (Vajab väga lühikest vastust) Diversifitseerimine kasumlik kui seda tehakse koherentselt (kasutades ettevõtte tasandi faktoreid, millest tuleneb pikaajaline konkurentsieelis). 4. Mis iseloomustab suhtespetsiifilisi investeeringuid
tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses 3)Väga tugev rõhuasetus riigi rollile infrastruktuuri tagajana. 4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse masstoodangu aluse moodustamiseks. 5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral. 6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline roll üldise nõudluse loomisel. 7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu
need pikaajalisteks laenudeks ja võtab teisendamise riski enda kanda. Finantsvahendusel on majanduses täita 5 peamist funktsiooni/rolli 1) Laenu andmise ja võtmisega seotud riskide hajutamine, mida otsefinantseerimise puhul pole võimalik teha 2) Majandusagentide infoga varustamine 3) Intressimäärade kujundamine 4) Varade tähtaegade konverteerimine 5) Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine Riskide hajutamine ja info kogumine finantsvahenduses Riskide eduka hajutamise esimeseks oluliseks tingimuseks on finantsvahendusasutuste suuremastaabiline tegevus Suuremastaabiline tegevus põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Peamiseks riskiks, mida see suuremastaabiline tegevus hajutab, on likviidsusrisk. Nt kui pangal on
elanikel. Miks Eesti tahab kiiresti euro kasutusele võtta? Miks meie ei võiks minna eurole üle näiteks aastal 2015? Euroalaga ühinemisel jätkub Eesti lõimumine ELiga, mis tagab jätkuvalt kiire ja stabiilse majandusarengu. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust. See toob kaasa riigireitingu tõusu, intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude (peamiselt valuutavahetuskulude) vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust. Kuidas saab kroonid eurodeks vahetada? Mis saab minu arvelduskontol olevast rahast? Pangad vahetavad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud pärast -päeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast kroonide
Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi:
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust, 3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 33.Seletage börsibuumi teket. Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa
kasvu finantseerimise võimalused vähenenud konkurentsieelise otsimine, positsioneerimine ja segmenteerimine - SJ segunemine turundusega SJ horisont lühem Kvantitatiivne analüüs - kvalitatiivne analüüs Struktuuriökonoomika (1980), SCP (structureconduct-performance) paradigma Organisatsiooni ressursipõhine vaade (RBV resourse based view) (tuumkompetents): kasumlikkus peitub () organisatsioonis, mitte keskkonnas Tehingukulude ja agenditeooria Peamised autorid 1. Jay Barney "Firm Resources and Sustained Competitive Advantage" - 1991 2. Gary Hamel ja C. K. Prahalad "Competing for the Future" - 1994 3. Henry Mintzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" - 1994 4. Peter Senge "The Fifth Discipline: the Art and Practice of the Learning Organization" - 1994 Strateegiliene juhtimine kaasajal iseloomustab: keskkonna määramatus SJ protsess: pidev (mitte ühekordne), iteratiivne
massidesse, info asümmeetria leevendamise vajadus (nt toodete märgistamine, sertifikaadid eeldab enamasti riigi kaasamist) 3) Kompenseerimises kokkuleppele jõudmine (otse või kohtu vahendusel). Kes kellele maksma peab, sõltub omandiõiguste jagunemisest kas saastaja peab ostma reostusest mõjutatutelt loa saastamiseks või reostusest mõjutatud peavad saastajale maksma, et see vähem saastaks. Peamisteks probleemideks on omandiõiguste jaotuse küsimus, info asümmeetria ning tehingukulude suurus. Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise
Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 6. Kõigil võrdne info! 65. Seletage börsibuumi teket. Majanduskasv Turg tõuseb, investorid aktiivsemad Üha enam väikeinvestoreid turul Börsile tulevad need, kes midagi investeerimisest ei tea Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb,
38. Kuidas leping saavutab nelja eesmärki nagu vastutust, innovatsioon, efektiivsus ja ümberjaotust? Leping stimuleerib konkurentsi, tulemuslikkust, professionaalsust, monitooringut. Seega tõhustab leping poliitika ellu rakendamist ja täiustab seda. Lepingul on neli eesmärki: efektiivsus, innovatsioon, vastutus, ümberjaotus. Kuidas leping neid saavutab? 1.Efektiivsus - leping kindlustab sotsiaalteenuste efektiivsust. Eelkõige toimub see läbi tehingukulude, mille moodustavad lepingu täitmise kontrollimine ja hindamine. Samas aga ei pruugi organisatsioon lepingu alusel töötades olla tõhus, ka vabatahtlikud organisatsioonid ei pruugi olla tõhusamad kui avalikud. 2.Innovatsioon Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni. Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib
3. hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivsete kapitaliturgude eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit. 2. Piisavalt suur käive 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (n. börsi infosüsteem) 4. Investorid on ratsionaalsed 5. Täieliku konkurentsi eeldus maksumäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 26. Seletage börsibuumi teket. ->Ostjaid tuleb juurde->müüjad ootavad kõrgemaid hindu->nõudmine ületab pakkumist->aktsiate hinnad tõusevad-> Pankadelt mingi hetk tuleb raha juurde, mingi hetk see lõpetatakse, nõudlus püsib ja hinnad kasvavad, turule tekivad spekulandid, optimistlikud ootused kasumi suhtes. 27. Seletage börsikrahhi teket.
- toota võrdne kogus kaupu igaühele (haridus); - järjekorras olek; - riigi, valla toetus. Hüvised, mille pakkumisel välistamine on võimalik, kuid kulukas Enamiku tasuliste hüviste välistamiskulud on suhteliselt väikesed, võivad mõnede üldkasutatavatena pakutavate hüviste välistamiskulud olla (liialt) suured. Otsustamaks, kas kaupa tuleks pakkuda üldkasutatavana, tuleb võrrelda tehingukulude säästu ja tarbimise suurendamisest saadava kasu summat: 1. kauba ülemäärasest tarbimisest tekkiva kahjuga; 2. kauba finantseerimiseks vajaliku tulu hankimiseks kasutatavate maksudega loodavast moonutustest tekkiva kahju summaga Üldkasutatavatena pakutavad tasulised hüvised Üldkasutatavatena pakutavad hüvised, mille pakkumisega täiendavatele isikutele kaasneb suur piirkulu - nimetatakse üldkasutatavatena pakutavateks tasulisteks hüvisteks
olukorraga enne saastemaksu sisseviimist. Kasum väheneb pindala a võrra. Samas tekib keskkonnakasum, mille suurus langeb kokku pindalaga b. Kuna b on a-st suurem, võivad võitjad kaotajaid kompenseerida. Saastemaksu rakendamine vastab Pigou ettepanekule viia sisse väliskuludega võrduv saastemaks. Efektiivne reguleerimine on võimalik ka ameerika majandusteadluse Coase'i soovituste järgi. Coase põhjendas välismõjusid ebaselge või puuduliku omandiõigusega. Ta näitas, et tehingukulude puudumisel tekib efektiivne lahend kokkuleppe teel sõltumata sellest, kellele omandiõigus kuulub või antakse. Välismõjude probleemi on võimalik efektiivselt lahendada, kui asjassepuutuvate majandussubjektide arv on väike ja individuaalsete kokkulepete sõlmimise kulud (tehingukulud) kas puuduvad või on madalad, valitsuse sekkumine ei ole vajalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Selleks on vaja tunda reostuse
3. hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivsete kapitaliturgude tagamiseks on vajalikud teatud eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit. 2. Piisavalt suur käive 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (n. börsi infosüsteem) 4. Investorid on ratsionaalsed 5. Täieliku konkurentsi eeldus maksumäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 33. Seletage börsibuumi teket. Väidetavalt saavad buumid alguse mingist majandust sokeerivast sündmusest. Sellised sündmused on olnud väga erinevad - sõja puhkemine või lõppemine, ülihea viljasaak või ikaldus jne. Tähtis on, et sündmuse mõju oleks küllalt suur, et oluliselt parandada vähemalt ühe tähtsa majandusharu kasumiväljavaateid. Koos buumi vallandumisega hakkab varasemast kiiremini kasvama raha hulk majanduses,
olukorraga enne saastemaksu sisseviimist. Kasum väheneb pindala a võrra. Samas tekib keskkonnakasum, mille suurus langeb kokku pindalaga b. Kuna b on a-st suurem, võivad võitjad kaotajaid kompenseerida. Saastemaksu rakendamine vastab Pigou ettepanekule viia sisse väliskuludega võrduv saastemaks. Efektiivne reguleerimine on võimalik ka ameerika majandusteadluse Coase’i soovituste järgi. Coase põhjendas välismõjusid ebaselge või puuduliku omandiõigusega. Ta näitas, et tehingukulude puudumisel tekib efektiivne lahend kokkuleppe teel sõltumata sellest, kellele omandiõigus kuulub või antakse. Välismõjude probleemi on võimalik efektiivselt lahendada, kui asjassepuutuvate majandussubjektide arv on väike ja individuaalsete kokkulepete sõlmimise kulud (tehingukulud) kas puuduvad või on madalad, valitsuse sekkumine ei ole vajalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Selleks on vaja tunda reostuse
osapoolteks emitent ja investor). Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused: Informatsiooniline efektiivsus Informatsioon saabub turule juhuslikult Aktiva hindade liikumisega seotud teated on üksteisest sõltumatud Uus informatsioon jaotub võrdselt kõikide turuosaliste vahe Piisavalt suur hulk ratsionaalseidinvestoreid Likviidsus Väärtpaberi turustatavus (marketability) Madalad spread'id Aktiva hinna katkematus (price continuity) Tehingukulud Madalad tehingukulud Tehingukulude (ja ka maksumäärade) erinevuste puudumine turuosaliste vahel Esmane turg Riiklike ja koroporatiivvõlainstrumentide esmaemissioon, aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) Teisene turg (järelturg, secondary market) NB! Miks on järelturud olulised? Rahvuslikud, regionaalsed väärtpaberiturud, OTC Informatsiooniliselt efektiivne turg (nõrgas, pooltugevas ja tugevas vormis informatsiooniliselt efektiivne turg); juhusliku ekslemise hüpotees
• kindlustatakse tarbija õigused piiriüleste tehingute korral: ebakindlus sunnib neid loobuma ostude tegemisest mõnest muust liikmesriigist. • suurendatakse läbipaistvust ja tarbijate usaldust: Vabatahtlikult kohaldatav ühine Euroopamüügiõigus #3 Ühist Euroopa müügiõigust kohaldatakse: • ainult siis, kui mõlemad pooled vabatahtlikult ja sõnaselgelt nõustuvad selle kohaldamisega; • piiriüleste tehingute suhtes, mille korral esineb enim täiendavate tehingukulude ja õigusliku keerukusega seotud probleeme. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kohaldavad ühist Euroopa müügiõigust ka riigisiseste tehingute korral; • kaupade müügi lepingute (mis moodustavad ELi-sisese kaubanduse põhiosa) ning digitaalse infosisu üleandmise lepingute suhtes, mis hõlmavad muusikat, filme, tarkvara ja nutitelefonide lahendusi; • nii ettevõtja ja tarbija vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste tehingute suhtes;
Neid vahendab finantsturg. Finantsturu peamised funktsioonid on järgmised: · finantskapitali võimaldamine defitsiidis olevatele subjektidele (kõige tähtsam funktsioon); · säästude käibes hoidmine; · finantskapitali õige (objektiivse) hinna määramine; · riski hajutamine turuosaliste vahel; · turuosaliste kindlustamine nii riist- kui ka tarkvaraga; · likviidsuse tagamine finantsinstrumentidele; · tehingukulude (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine; · paindlikkuse võimaldamine (annab investorile võimaluse valida erisuguste tähtaegade vahel). Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. Instrumentide tähtaegade järgi: · rahaturg lühiajaliste, kuni üheaastaste instrumentide turg; · kapitaliturg pikemaajaliste instrumentide turg. Finantsinstrumendi elutsükli järgi:
Peamiseks erinevuseks nende kahe finantseerimise liigi vahel on see, et kaudfinantseerimine võimaldab teisendada e. kovnerteerida tähtaegu. Finantsvahenduse kasutamisel võib nimetada viit põhifunktsiooni ühiskonnas : 1)Laenuandmise ja võtmisega riskide hajutamine 2)Majandusaegentide varustamine finantsinfoga 3)Intressimäärade kujundamine 4)Varade tähtaega konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate vastandike huvide kokkuviimine 5)Üldiste tehingukulude vähendamine ja varade ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE JA INFO FINATSVAHENDUSEST Riskide hajutamise peamiseks eelduseks finantsvahendustegevuses on nn suuremastaabiline tegevus, mis põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Suuremahulise tegevuse tulemusel on üheks oluliseks hajutatavks riskiks likviidsusrisk, mis seisneb selles, et finantsvahendaja käsutuses on suur hulk kliendikontosid ning on vähetõenäoline, et kõik
informatsioonist ning võivad seeläbi kahju saada. • Tagasiostetavate aktsiate eest võib ettevõte maksta liialt suurt hinda, mis kahjustab allesjäävate aktsionäride huve. 32. Mille poolest erineb dividendide irrelevantsuse teooria maksude eelistuse teooriast? Dividendide irrelevatsuse teooria kohaselt ei ole dividendipoliitika oluline, aga maksude eelistuse teooria kohaselt on dividendipoliitika oluline. Dividendide irrelevantsuse teooria – maksude, tehingukulude ja pankrotikulude puudumisel ei ole dividendipoliitika oluline, st aktsionär on huvitatud kogutulust ning ta ei hooli sellest, kas tulu saadakse aktsia väärtuse tõusu või dividendi vormis. Maksude eelistuste teooria – dividendipoliitika on oluline – kuna aktsia väärtuse kasvu maksustatakse väiksemate määradega kui dividende ning – aktsia väärtuse kasvu eelistamisel on aktsionäri maksukohustis lükatud tulevikku. Seega madal dividend peaks viima aktsia hinna tõusule. 33
84. Selgitage avaliku sektori poolt toimuva avaliku hüve pakkumisest tulenev Pareto-paranemise võimalus võrreldes erasektoriga? Konspekti analüüsis (lk90-91) eeldatatakse, et turu kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine on kallim kui avaliku sektori kaudu toote/teenuse tarbijani toimetamine. Joonis 8.3 illustreerib, et avalik sektor võib toote/teenuse eest küsida piirkuluga võrdset hinda, erasektor peab aga tehingukulude tõttu küsima suuremat hinda p. Seega kannataksid tarbijad kõrgema hinna tõttu heaolukadu, kui toodet/teenust pakub erasektor. Seega on võimalik saavutada Pareto-parendamine. Nii ongi kõrgete tehingukuludega avalikud hüvised(nt tervishoid) avaliku sektori poolt pakutavad, sest erasektor ei ole suuteline neid piisavas mahus pakkuma või ei ole suuteline neid üldse pakkuma.
66. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 67. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus … rahanõudlust ning (üldine)hinnatase … vähendab, tõuseb 68. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 69. Raha kui bartervahetuse alternatiivi tekkimine oli seotud ajendiga hoida kokku bartermajandusele omaste tehingukulude arvelt ja tõsta üldist majanduslikku efektiivsust koos spetsialiseerumise silvenemisega. Õige 70. Kaup rahal on väärtus tema ostujõu tõttu, dekreedirahal on aga sisemine väärtus, mis ei sõltu otseselt sellest, mida tema eest parajasti osta saab. Vale 71. Kvaasi- ehk naiivrahaks on pankadesse arvelduskontodele ja nõudehoiustele paigutatud raha, mille vahendusel tehakse arenenud majandussüsteemides suur osa tehingutes. Vale 72
elavnemine. 8.1. Raha erinevad vormid Kaupraha ehk kuld; sümbolraha, milleks on kas paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni; deposiitraha ehk pankadesse hoiustele paigutatud raha. Raha erinevad funktsioonid Raha funktsioonideks on olla vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse säilitamise vahend. Raha kui vahetusvahendi ehk kui maksete teostamise vahendi funktsioon tuleneb kõige otsesemast soovist kokku hoida bartermajandusele omaste tehingukulude arvel ning tõsta üldist majanduslikku efektiivsust. Raha kui arvestusühik mingi kaup või teenus on täpselt niipalju väärt, kuipalju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu. Raha kui väärtuse säilitamise vahend inimestele on omane tung säästa ja koguda rikkust. Rikkuse oluliseks omaduseks on vahetatavus teiste kaupade vastu. Kaupraha puudused raha erinevate funktsioonide täitmisel Ei olnud võimaldada vahendada erineva suurusega tehinguid ning seda ka geogaafiliselt
50%.2 Lätis kehtib aruandluskohustus tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele (kes ei ole kommertspangad) alates 1. jaanuarist 2013 ning Läti Tarbijakaitseametile on esitatud esimese poolaasta andmed3. Vastavalt esitatud aruandele jäid kiirlaenude kaalutud keskmised aastaintressid Läti turul 2013. a esimesel poolaastal vahemikku 99-103% Ka krediidikulukuse määr on reguleerimata turul palju kõrgem kui kommertspankade tarbimislaenudel, kõrgem on ka tehingukulude osakaal krediidikulukuses ehk lepingu sõlmimise ja muutmise jm tasud moodustavad suurema osa nõude kogusummast. Samas tuleb intressi või krediidikulukuse määra võrdlemisel ka arvestada, et laenusummad ja laenutähtajad on reguleerimata turul enamusel juhtudel lühemad kui kommertspankadel, aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3
annaabi.ee 
