4. Planeerimise paindlikkus Planeerimise põhimõtted 5. Planeerimise tasakaalustatus 6. Planeerimise ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Planeerimise täpsus 9. Planeerimise pidevus Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske Planeerimise põhietapid. 1. Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. 2. Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs. 3. Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine. 4. Tegevusvariantide hindamine. 5. Parima variandi valik. 6. Abiplaanide koostamine. 7. Plaani vormistamine ja ellu viimine. Planeerimise vahendid Spetsiaalne instrumentaarium, mille abil plaanide väljatöötamine tagatakse ja mille abil plaanide sisu on võimalik põhjendada. Planeerimine sisaldab kolme elementi: -poliitikad -protseduurid -reeglid Lisaks: Juhtimiseeskirjad Normid ja normatiivid Planeerimise tähtsus
Järelaudit toimunud auditi objektiivsust hindav audit. Määratakse kindlaks, kas ja kuivõrd asjakohaselt on ellu rakendatud auditi tulemusel antud soovitusi. Strateegiline planeerimisdokument riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatav dokument, mille koostamise käigus viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk - varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis
mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava [keskkonnamõju] eelhindamine kavandatava tegevuse eeldatava
isiksusteks, kes käsitlevad väljastpoolt etteantavaid parameetreid (ka eesmärgiks või alternatiiviks nimetatut) ainult väliskeskkonna tingimustena, mille mõjusid arvestades seab subjekt endale tegutsemise eesmärgi ja valib selle saavutamiseks sobivaima tegutsemisviisi. 2. Selgitage eesmärgi käsitluse erinevusi juhtiva ja juhitava subjekti poolt juhtimise vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes). Protsessi juhtimise eesmärgi ja tegevusvariantide endogeenne väljaarendamine toimub otsustaja poolt organiseeritud (läbiviidud) majandusanalüüsiga. Otsustaja lähtub analüüsiülesande püstitamisel ja tulemuste hindamisel seejuures oma isiklikust huvist (oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui
Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused. 15. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 16. Selgitage otsustamise etappe. Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 1. Probleemi määratlemine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang.Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende
4. Planeerimise paindlikkus (võime kiirelt muuta otsuseid) 5. Pl-se tasakaalustatus 6. Pl-se ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Pl-se täpsus 9. Pl-se pidevus (libisev pl-ne) · Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske. Planeerimise põhietapid: 1. Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine 2. Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs 3. Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine 4. Tegevusvariantide kindlaksmääramine 5. Parima variandi valik (plaaniotsuse koostamine) 6. Abiplaanide koostamine 7. Plaani vormistamine ja juurutamine Planeerimise vahendid: · Spetsiaalne instrumentaarium, mille abil plaanide väljatöötamine tagatakse ja mille abil plaanide sisu on võimalik põhjendada. 1. Mitmesugused kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed normid ja normatiivid 2. Juhtimiseeskirjad 3
Turu leidmine Turu uurimisel kasutatakse tavaliselt 4 etappi. · Turule üldhinnangu andmine (turu maht, üldised arengusuunad, tarbijate arvu leidmine) · Turu segmentimine kindla sihtgrupi leidmine · Sihtgrupi valik (sissetulekute uurimine, klientide leidmine) · Turul positsiooni saavutamine (aluseks võetakse kasumi tekkimine) Turunduse juhtimine 1. Analüüs olemasolevate vahendite ja tegevusvariantide väljaselgitamine, +- leidmine, SWOT analüüs 2. Kavandamine e planeerimine ettevõtte tegevuse eesmärgid, nende saavutamise vahendid, tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega 3. Plaani teostamine töö organiseerimine, töötajate valik 4. Kontroll majandus aruanded, juht määrab kontrolli Reklaam Selline infolevitamine, mis on ettevõtte poolt tellitud ja kinni makstud. Reklaamikanalid
25. Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme? - Otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse määravad järgmised asjaolud: probleemsituatsiooni olemus (raskuse ületamine või ennetamine, konkurentsieelise loomine); eesmärksüsteemide olemus (ühemõõtmeline; mitmemõõtmeline: alternatiivide paremusjärjestus on muutuv); tegevusvariantide arv (binaarne, standarne, paljuvariandiline, lõpmatuvariandiline); oluliste väliskeskkonna tegurite arv (mõjud puuduvad, üks mõjur, mitu mõjurit, mitu koostoimes mõjurit); väliskeskkonna määramatus (ühesele määratud, objektiivsed tõenäosused, subjektiivsed tõenäosused, väliskeskkonna täielik määramatus);
Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv.
tõttu. Just vastupidiselt on minu noorus trump, sest ma soovisin areneda, juurde õppida ja tegutseda, mitte tuima näoga tööpäeva lõppu oodata. Ehk nad pidasid nooruse all silmad seda, et mul pole piisavalt kogemusi. Siiski arvan, et kui nad oleksid mulle võimaluse andnud siis oleksin end tõestanud. 4. Otsustamine. Otsustamisega tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Näide: Kütuseäris pole valed otsused lubatud. Kütusebisnises on taktikalised, kütuse ostmisega seotud otsused mis hetkel ja kui palju. Hind kõigub sinusoidi mööda üles-alla, trend on pidevalt ülespoole, iga järgmine ost on kallim kui eelmine. Kui suudetakse leida sinusoidi madalseisu ja kiirelt tegutseda, läheb äri hästi. Põhitees, millest peab alati kinni pidama, on
Reageerimine kontrolli tulemustele o juht ei reageeri hälvetele o juht laseb tegevust korrigeerida 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? Planeerimine toimub enne kontrollimist ning kontrollimise käigus saab teada, kas kõik plaanid õnnestusid. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 26. Selgitage otsustamise etappe. Probleemi määratlemine- otsustamist vajava küsimuse eesmärgi püstitamine Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. Alternatiiv lahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda näha ette võimalikke tagajärgi- Otsustamine- kõige otstarbekama lahendusviisi valimine.
2. Plaanid korduvaks kasutamiseks (kasutatakse selliste tegevuste tarvis, mida on tulevikus vaja korrata) standardprotseduurid, reeglid ja regulaatorid - nt mentorlus asutuses, toitlustamise kord, koolituskord 26) Milliseid etappe võib eristada planeerimise protsessis? Võimalik vastus: Planeerimise etapid on eesmärkide seadmine, probleemi analüüsimine, informatsiooni kogumine, alternatiivsete tegevusvariantide väljatöötamine, otsustamine, plaani elluviimine ja tulmeuste hindamine, plaanide koordineerimine. (Sirli) 27) Milleks on vajalikud taktikalised plaanid? Vajalik strateegilsite plaanide eri osade täitmiseks, teotub strateegilistele eesmärkidele. Taktikalisel planeerimisel määratakse konkreetsed ressursid ja tegevuste ajalised piirid.Keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele . Võtmeküsimuseks on planide täitmise kvaliteet.Erstatakse plaanide
situatsiooniga. 3) Mõjutusteteooria - rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja iseloomu ning tegevuse tulemuse vahel. - Ootus - usk, et teatud käitumine võib olla edukas või ebaedukas. - Õppimine - protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. 9 - Otsustamine - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes võib eristada mõõdet: 1) Majanduslik demensioon - seostub ressursidega ja väljendub hindades, kulutustes, intressimäärades, kasumis, mahtudes jne. 2) Sotsio-poliitiline ulatus - seos inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuste, autonoomia ja korraldustega. 3) Eetiline dimensioon - milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või organisatsioonide eesmärke.
Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse. Nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Seega on juhtimisarvestuse ülesandeks pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks (Juhtimisarvestus ...). Juhtimisarvestuse ülesandeks on anda vajalikku infot mitte ainult võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid neist ka parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Kontrolliprotsessis on juhtimisarvestuse ülesandeks tagada ettevõtte töötajate ja juhtide vaheline side, nende motivatsioon (tulemuste parandamiseks) ja tagasiside tegevuskavade täitmise kohta. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestusprintsiipe
määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa 26. Selgitage otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st
37. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise (kavandamise) kui juhtimistegevuste vahel? Kontrollimine: tulemuste võrdlemine eesmärkidega Planeerimine: Eesmärkide, strateegia, tegevuskava püstitamine Kui eesmärke ei ole, ei saa ka midagi kontrollida. Ka ainult eesmärkide püstitamisest ei piisa. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Etappide kaupa otsustamine: 1. Probleemi määratlemine, vajaduse tunnetamine 2. olemasoleva olukorra analüüsimine, diagnostika 3. alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang, alternatiivide otsimine 4. otsustamine, optimaalse lah leidmine 5
24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. Demingi pideva parandamise tsükli järgi tuleb planeerida teostada kontrollida ja korrigeerida. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 26. Selgitage otsustamise etappe. Millised etapid otsustamisel läbitakse sõltub sellest, kui oluline see otsus on firmale ja firma poliitikast. 1. Probleemi määratlemine- Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada
Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui polda kindlad, mida püütakse saavutada, kuidas saab siis kindlaks teha, kas see ka saavutati? Kontrollimisel võrreldakse tegelikku saavutust eesmärkidega, määratakse kindlaks kõrvalekalded ja võetakse kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. 26. Selgitage otsustamise etappe. · Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust.
määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2
o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 4. Selgitage otsustamise etappe. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust.
määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2
määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine (decision-making) on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2
toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine
eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni
Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrollimine: tulemuste võrdlemine eesmärkidega Planeerimine: Eesmärkide, strateegia, tegevuskava püstitamine Kui eesmärke ja plaane ei ole, ei saa ka midagi kontrollida. *Kui juhid ei kontrolli, ei saa nad kuidagi teada kas nende eesmärgid ja plaanid on õigustatud 42. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist 43. Selgitage otsustamise etappe. 1. Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed. 4. Otsustamine- st antud olukorras parima lahendusviisi valimine. 5
Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. Demingi pideva parendamise tsükli järgi tuleb planeerida, teostada, kontrollida ja korrigeerida. 42. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 43. Selgitage otsustamise etappe. Otsustamisel läbitavad etapid sõltuvad sellest, kui oluline see otsus firmale on ning milline on firma poliitika. 1. Probleemi määratlemine - Probleemi - see tähendab otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada.
· 4.Planeerimise paindlikkus · 5. Planeerimise tasakaalustatus · 6. Planeerimise ökonoomsus · 7. Ressursside ökonoomne kasutamine · 8. Planeerimise täpsus · 9. Planeerimise pidevus · Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske · · Planeerimise põhietapid. · 1.Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. · 2.Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs. · 3.Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine. · 4.Tegevusvariantide hindamine. · 5.Parima variandi valik. · 6.Abiplaanide koostamine. · 7.Plaani vormistamine ja ellu viimine. · · · · Planeerimise vahendid Spetsiaalne instrumentaarium, mille abil plaanide väljatöötamine tagatakse ja mille abil plaanide sisu on võimalik põhjendada. Planeerimine sisaldab kolme elementi: -poliitikad -protseduurid -reeglid Lisaks: Juhtimiseeskirjad Normid ja normatiivid
Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 27. Otsustamine grupis Otsustamine grupis võtmeküsimus: kuidas tehakse ühiseid otsuseid? otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine on mitme võimaluse hulgast sobiva või sobivaima valimine. Org tegevuses on palju situatsioone, milles otsuse vastuvõtmine on teatud inimgrupi ülesanne. Grupilist otsustamist rakendatakse juhtimisprakrikas tavaliselt kolmel juhul:1. kui probleem on sedavõrd keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda rahuldavalt lahendama. 2. kui probleem on mitmetahuline ja tulevase
Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes
• Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. • Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. • Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida.) 3. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. 4. Selgitage otsustamise etappe. 1) Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust.
2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. • Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. • Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. • Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse
ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad. · Tegevus ja tegevustingimused · Ühiskonna mõiste OSA 2 Tegevusteooria Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid
Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. 33. Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. · Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. · Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. · Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. · Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. · Juht on tavaliselt see, kellelt oodatakse otsustamist. 34. Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad
1. Bürokraatlik kontroll- rangete reeglitega ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks. 2. Mitteformaalne kontroll- eesmärgiks on, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 31. Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. Otsustamine- protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Otsustusprotsess: · Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. On seotud eesmärgi püstitusega, st selle määramisega, mida pm tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine saadud
teisi midagi tegema. 116. Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim o Tasu o Karistus o Sundus Isiksusest tulenev võim o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 117. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid 118. Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. a) probleemi määratlemine – otsust vajava küsimuse tuum on seotud eesmärgi püstitusega, mis peab olema konkreetne ja formuleeritud üheselt mõistetavates terminites. b) Olemasoleva olukorra analüüsimine – saadud ülesande täitmiseks võimaluste selgitamine c) Alternatiivide analüüs ja hinnang – välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha võimalikke tagajärgi
Samuti on ettevõtte juht ka selles rolis läbirääkija, ta peab mingil viisil saama lepingu Hollandi kliendiga, niiet ettevõtte ei saaks kahjustada selle läbi. Fayoli järgi on tegu arusaamatuste lahendajaga. Juht peab tegema kindlaks probleemi, milleks on Hollandi kliendi soov mitte maksta nii kõrget transpordi hinda ja tehakse kindlaks võimalused, kas ettevõttel on võimalik omahinnaga müüa seda koormat treppe ning seejärel valima mitme alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 08.00 juht läheb tehastesse igahommikusele ringile, et suhelda ja koguda informatsiooni erinevate tehastes toimuvate toimingute kohta. Mintzbergi järgi on tegu informatsiooniga seotud rolliga. Ettevõtte juht saab informatsiooni ettevõttes toimuva kohta ja kui vaja lahendab ka probleeme kohapeal. Ta saab ja jagab samaaegselt informatsiooni ja on niiviisi praemini kursis ettevõttes toimuvaga. Fayoli järgi on tegu info koguja ja jagajaga. Ettevõtte juht edastab vajalikku
Võivad olla ka eelnevad turuuuringud, tasuvusuuringud. 2 Paralleelne kontroll - toimub põhitegevuse protsessis samaaegselt mingi tegevusega. See on igapäevane kontroll. 3 Järelkontroll - järgneb põhitegevusele, ei kontrollita jooksvalt protsessi vaid lõpptulemust, s.t. väljundit. 35 Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. Juht on tavaliselt see, kellelt oodatakse otsustamist. Otsustamine toimub etappide kaupa: · Probleemi määratlemine - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. Probleemi
täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine,
449. 85. Mõjuvõimu allikad 450. Positsioonist tulenev võim: 454. Isiksusest tulenev võim: 451. ·Tasu 455. ·Asjatundlikkus 452. ·Karistus 456. ·Karismaatilisus 453. ·Sundus 457. 86. Otsustamise - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 458. 87. Otsustamise etapid 459. ·Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 460. ·Olemasoleva olukorra analüüsimine
sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 85. Mõjuvõimu allikad Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 86. Otsustamise mõiste • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. • Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. • Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi. • Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa 87. Otsustamise etapid Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st
• Juhtimisarvestus – Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia kujundamiseks ning otsustamiseks. Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavalt infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemide loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas
10 Kuid igaüks ei saa oma käitumist seada eeskujuks, seda saab teha vaid isik, kes tõepoolest on laitmatu käitumise ja tegevuslaadiga. Õigus seada oma väärtusi eeskujuks on õigustatud ainult siis, kui need ka tegudes kajastuvad (Steiger 1997). 1.5 Liidri ülesanded 1.5.1 Otsustamine Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel (Vadi 2000). Kulno Türk aga defineeris otsustamist kui valikuprotsessi, kus otsitakse probleemide lahendustele ja eesmärkide elluviimisele alternatiive ning see tegevus seob organisatsiooni osad ja isikud ühtseks tervikuks. Otsustamise ja probleemide lahendamisega tegeleb enamasti juht. Otsuste tegemine eeldab ka julgust riskida, teha vigu ja tulemuste eest vastutada. Tõhus juht ja liider keskendub oluliste probleemidele
ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide
ISO 14000- on keskkonnakvaliteedijuhtimissüsteem, millega määratakse ära kvaliteedi standardid ja nende järgimine (pole arvestatud riski) OHSAS 18000- töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem 32. Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine KMH- Keskkonnamõju hindamine arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hinnatakse, kui: * taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; * taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; * kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt
annaabi.ee 
