Turundus ehk Marketing (4)

Turundus e marketing
Turunduseks nim igasugust tegevust, mis peab kaasa aitama vahetuse häireteta kulgemisele. Turunduse ülesandeks on ettevõtte tegevuse suunamine vastavalt turu vajadustele ja võimalustele. Turundus laiemas tähenduses on igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses on turukeskne juhtimine. Turundusel on 2 poolt:

• Tootjate kogemused ja jõupingutused kauba realiseerimisel
  
• Ostjate käitumine
  

Tootjal tuleb rakendada kahesuunalisi jõupingutusi:

Tundma õppida tarbijate soove ja vajadusi, et selle alusel lähendada toodet tarbijale

Tootja saab reklaamiga informeerida ja mõjutada tarbijat
Turundus algab turu-uuringutest – tarbija soovide ja vajaduste kindlaksmääramisest.
Turunduse 4T:

• Toodangupoliitika
  
• Tasupoliitika
  
• Turustuspoliitika
  
• Toetuspoliitika
  

Toodangupoliitika
Toote alla mahuvad asjad ja teenused, õigused. Toote elutsükkel:

Arengufaas – toode jõuab ideest tegelikkusesse. See faas toob kaasa kulutusi.

Juurutusfaas – toote viimine turule, müügi algus, lõpeb kasumi saamisega

Kasvufaas – toode jõuab turu liidrite hulka

Küpsusfaas

Langusfaas

Toote surm või uus toode
Ära ürita iga hinna eest müüa seda, mis on toodetud, vaid toota seda, mida saab müüa.
Tasupoliitika
See hõlmab endas hinna määramist. Alampiiriks on tootmise, turunduse ja kasumi kulutused. Ülempiiri määrab ära tarbija kasulikkus. Hinna kujundamisel kasutatakse 2 strateegita:
Turu koorimine – tootmist alustatakse väikeses mahus ja müüakse kõrgete hindadega jõukamatele ostjatele. Pärast ennde nõudmiste rahuldamist alandatakse hinda ja minnakse järgmiste tarbijagruppide juurde. Majanduslikult kasulik aga riskantne strateegia
Turu vallutamine – kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed.
Tasupoliitika taktikalised võtted – hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel , psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad.
Turustuspoliitika
Ülesandeks on viia toode turule, teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas. See seisneb ühe või mitme vahendaja kujundamises. Turustuskanaliteks võivad olla: kaupluste kaudu – kaotame kontrolli lõpphinna ja osa kasumi, müügiagentide kasutamine – nemad esinevad ettevõtte nimel ja saavad töö eest kokkulepitud palka, kaupluste ketid – turustuspoliitika tehniline külg ehk logistika on transpordi ja laomajanduse kujundamine.
Toetuspoliitika
Eesmärgiks on toetada toodete müüki tarbijaga suhtlemise kaudu. Selleks võib kasutada:

• Reklaami – infolevitamine, mis on tellitud ja kinni makstud. Reklaam võib olla suunatud tarbija mõistusele või tunnetele. Ettevõte peab valima sobiva reklaami kanali, aja ja sageduse
  
• Maine kujundamine – kauba- ja firmamärgid
  
• Isiklikud kontaktid – müüja ja ostja vahel, kõige aeganõudvam ja kallim
  

Turundus keskkond
Selle moodustavad mitmesugused välismõjud:

Mikrokeskkond (inimesed, organisatsioonid , konkurendid, tarnijad , vahendajad)

Makrokeskkond (majanduspoliitika, seadused, loodus, tehnoloogia , sotsiaalelu)
Üldisemad mõjud, millest sõltub ettevõtte edukus. Mikrokeskkonda on võimalik kujundada, makrokeskkonna puhul peab ettevõte sellega kohanema.
Turu leidmine
Turu uurimisel kasutatakse tavaliselt 4 etappi .

• Turule üldhinnangu andmine (turu maht, üldised arengusuunad, tarbijate arvu leidmine)
  
• Turu segmentimine – kindla sihtgrupi leidmine
  
• Sihtgrupi valik (sissetulekute uurimine , klientide leidmine)
  
• Turul positsiooni saavutamine (aluseks võetakse kasumi tekkimine)
  

Turunduse juhtimine

Analüüs – olemasolevate vahendite ja tegevusvariantide väljaselgitamine, +- leidmine, SWOT – analüüs

Kavandamine e planeerimine – ettevõtte tegevuse eesmärgid, nende saavutamise vahendid, tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega

Plaani teostamine – töö organiseerimine , töötajate valik

Kontroll – majandus aruanded, juht määrab kontrolli
Reklaam
Selline infolevitamine, mis on ettevõtte poolt tellitud ja kinni makstud.
Reklaamikanalid
Televisioon kasutab pilti, kirja, heli, liikumist. Esimese 5 sekundiga vaataja huvi kas tõuseb või langeb. TV reklaami keskmine pikkus on 30 sek.
TV reklaami eelised: annab võimaluse suunata reklaam kindlale vaatajaskonnale, lai auditoorium , pilt, kiri, liikumine, hääl
TV reklaami puudused: kallis, lühike esitusaeg, liigne kordamine võib häirida vaatajaid .
Kogu reklaamitav lugu peaks olema pildis . Reklaamis parem näidata inimesi. Reklaam peaks olema arusaadav, sisaldama näiteid toote kinnituse kohta.
Raadio kaudu edastatav reklaam on odav, kiirelt edasiantav, võimalu kasutada kõiki helivõimalusi ja huumorit , suunatav sihtauditooriumile. Puudused: pole nähtav, , lühiduse tõttu ei pruugi sõnum jõuda kuulajateni, raske edastada keerukat teavet. Raadiot kuulatakse tavaliselt taustaks, kuulamise tippajad 6-10 hommikul ja 4-7 õhtul. Esitada 1 idee korraga.
Ajakirjad , puuduseks on suhteliselt kõrge hind ning harv ilmumissagedus. Eelised on hea värvikvaliteet, pikk kestvus, ajakirju säilitatakse kauem.
Ajalehed on tähtsaim kohalik meediakanal, eelisteks ka madal hind ja lai levik
Otsereklaam – postkastis reklaamlehed, odav
Kuulutusetahvlid on tavaliselt tasulised, Eestis asuvad rahvarohketes kohtades.
Ühissõidukitega vahendatav reklaam on tasuline reklaam
Internet
Sõnumi ülesehitus
pealkiri peab olema:

• Kergesti meeldejääv
  
• Huvitekitav
  
• Pealkirja kõrvalolev pilt äratab tähelepanu
  
• Foto on parem kui joonis
  
• 1 suur pilt mõjub paremini kui mitu väikest
  
• Sõnum tuleks paigutada pealkirja
  
• Pealkirjas ei tohiks olla negatiivset, teisi tooteid/ettevõtteid maha tegevat
  

Tekst peab olema:

• Loetav ja arusaadav
  
• Lihtne lauseehitus
  
• Inimese silm fikseerib korraga 30 tähemärki, sellega peaks ühe mõtte ära esitama
  
• Kirja suurus 9-12, pealkiri 14-30
  
• Väikesed tähed on loetavamad kui suured
  
• Püstine tekst loetavam kui kaldkiri
  
• Logo – firmanime graafiline kujutamine
  

Küsimused

Mis on turundus, laiemas ja kitsamas tähenduses?

Toote elutsükli faasid sünnist surmani

Millistest osadest kuulub turunduse juhtimine

Milliseid strateegiaid kasutatakse toote hinna kujundamises?

Tasupoliitika taktikalised võtted

Millistest osadest koosneb toetuspoliitika?

Mis on logistika?

Hinna alam- ja ülempiir

Turustuskanali lülid tootjast – tarbijani

Mis on reklaam

Reklaamikanalid

Sõnumi õlesehitus

Mis moodustavad turunduse mikro - ja makrokeskkonna?

Hinnata reklaami
Eesti riiklikud kehtestatud maksud
Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks , mis laekub osaliselt riigi eelarvesse, kohaliku omavalitsuse eelarvesse
Käibemaks 20% on lisatud kaupade ja teenuste müügihinnale, selle maksab kinni tarbija
Aktsiisimaks – see kehtestatakse mõningatele kaupadele, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada ( alkohol , bensiin , luksuskaubad)
Maamaks – vastavalt maa väärtusele, laekub kohalikule omavalitsusele (silla maks, teede maks)
Tollimaks – kehtestatakse sisse- ja väljaveetavale kaubale
Sotsiaalmaks – 33%pensioni, tervishoid
Raskeveokimaks – (2004) riigi poolt kehtestatud
Maksustades lähtutakse kahest põhimõttest:

• Turuosaliste maksustamine ühishüvede aluses
  
• Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi
  

Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi:

• I VIIS
  
  • Otsesed , mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks)
    
  • Kaudsed , mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks)
    
• II VIIS
  
  • Üldriiklikud maksud – laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks)
    
  • Kohalikud maksud (maamaks)
    

Maksumäärad (süsteemid):

Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga

Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb

Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest
Riigi eelarve
On riigi plaan, mille alusel kasutatakse raha. Koostamise aluseks on EV põhiseadus ja riigieelarve seadus. Eelarve näitab:

• Kust saadakse tulud
  
• Kuidas tulusid jaotatakse
  

Tulud tulevad:

maksudest (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks)

aktsiisidelt ( toll , alkohol, kütus)

riigivara müük

trahvid

hasartmängumaksud, loto
Eelarve kulutused:

• sotsiaalkuludeks ( pension 20%, tervishoid 33%)
  
• haridus /teadus kulud
  
• riigipalgaliste palgad
  
• riigikaitse
  
• päästeteenistus, politsei
  

Riigieelarve koostamine
Valitsusasutused alustavad järgmise riigieelarve koostamist kevadel, juulikuus esitatakse need rahandusministeeriumile. Juuli lõpuks – augusti alguseks esitab rahandusministeerium valitsusele. Septembri lõpus – oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve riigikogule. Riigikogus läbib see 3 arutelu. Seaduse järgi peab riigikogu kinnitama eelarve enne 1 märtsi, kui hakkama ei saa, peab laiali minema.
Puudujääk (defitsiit) / ülejääk
Riigi eelarve mõjutab riigi majandust. Riigi eelarve puudujääk võib pidurdada majanduse arengut ja kutsuda esile majanduskriisi. Majandus mõjutab omakorda riigieelarvet – kui majandus edeneb hästi, laekub palju makse, maksumaksja teenib rohkem raha ja tarbib rohkem, vajadus toota rohkem, tekib riigieelarve ülejääk. Mida teha ülejäägiga? Paigutada reservi või teha lisaeelarve (ülejäägi raha jaotatakse ära). Kui kulud on suuremad kui tulud tekib riigieelarvesse puudujääk (defitsiit). Puudujäägi katteks võib:

valitsus kasutada reserve

müüa riigivara

raha laenata

tõsta makse (otseseid makse)
Riigieelarvesse laekub kõige rohkem tulusid:
Sotsiaalmaks 33%
Käibemaks 20%
Üksikisiku tulumaks
Aktsiisid
Kõige rohkem kulub raha sotsiaalkuludeks: pensionid , tervisehoiukulud, haridusteadus.
Raha
Raha on seaduslik maksevahend mingi riigi territooriumil. Omadused:

• kaasas kantav
  
• kulumiskindel
  
• stabiilne
  
• jagatavus (võimalus maksta eri summasid)
  
• ära tuntavus
  

Paberraha , mündid, plastraha
Raha põhifunktsioonid