Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus)
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotelliteenindus H11 Oksana Bazakova TEENINDUSÜHISKOND JA MINU ARUSAAM SELLEST Essee klienditeenindusest alustest Õpetaja: Margo Merigan Tallinn 2011 TEENINDUSÜHISKOND JA MINU ARUSAAM SELLEST Mõiste service algupära tuleneb ladinakeelsetest sõnadest: servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda; servo, mis tähendab jälgimist, silmas pidamist. Inglise keeles sai sõna service oma praeguse tähenduse umbes 1925. aasta paiku. Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pr...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan)
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale.
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
ja kõiki. NT. Telefonile vastamine: · Vasta enne kolmandat (neljandat) helinat. · Naerata! · Vasta tervitusega: "Tere päevast! Restoran XX kuuleb! Kuidas saan aidata?" · Räägi selgelt, arusaadavalt, sõbralikult. · Ole abivalmis. · Anna õiget infot. KLENDITEENINDUS II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on teenindusühiskond ja uus ärimaastik? 2. Mis on teeninduskultuur? 3. Mis on külalislahkus? 4. Mis on teeninduskvaliteet? 5. Millest koosneb kvaliteet? 6. Miks on vaja teenindusstandardeid? KLIENTIDE VAJADUSED JA OOTUSED, KLIENTIDE RÜHMITAMINE · Vajadused määravad mingil moel selle, mida klient tahab. Kliendil on aga kindlad soovid selle osas, kuidas ta tahab vajalikku teenust saada. · Ootusi kujundavad ka välised tegurid: tuttavate kogemus, turismifirma maine,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANSATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Igat ühiskonna perioodi iseloomustab kindel sõna ning tänapäeval on selleks teenindusühiskond. Sellise ühiskonna toimimiseks on vaja kliente, kuid selleks, et oleks kliente, on vaja teenindajaid, kes teenust osutavad. Sellest tulenevalt on vaja suuremaid teadmisi kvaliteetse teeninduse osutamiseks. Sellest lähtuvalt on seminaritöö eesmärk uurida teeninduskeelt kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandjat. Tuginedes loengumaterjalile ning erinevatele allikatele, tuuakse välja kõige olulisem, mis teeninduskeelt puudutab. Eesmärgiks on selgitada
Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisukohast? Kõrvutada sisekliendi teeninduse teoreetilisi aspekte oma organisatsioonis toimuvaga ja tuua esile, milliseid sisekliendi teeninduse printsiipe organisatsioonis rakendatakse, miks ja kuidas? Teha ettepanekuid sisekliendi teeninduse parendamiseks oma organisatsioonis. 2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C. Grönroos(1990) andis
17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad
KASUTATUD ALLIKAD 1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003. 4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita, 1997. 5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi 6. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn. TPÜ Kirjastus. 7. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn. Kirjastus Avita, 1999. 6
peab olema märgistatud teeninduskultuuriga ning sellist kultuuri võib kirjeldada kui kultuuri, milles tunnustatakse head teenindust ning kus nii sisemiste kui ka välimiste klientide maksimaalselt head teenindamist peetakse loomulikuks eluviisiks ja igaühe üheks kõige tähtsamaks normiks. Oma peateose ,,Service Managment and Marketing" teises väljandes on Grönroos toodud definitsiooni viimase sõna asendanud sõnaga väärtusteks. (Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad, Tallinn, TPÜ kirjastus, 2003, lk 85- 87). Siit võime näha kuidas vaid dekaadi jooksul arenes suurepärasest klienditeenindusest midagi seesugust, mida kõrgelt väärtustataks ning mis omab suurt rolli inimese igapäevase heaolutunde saavutamisel. Nõukogude Eesti aegsel perioodil on raske rääkida teenindukultuurist, kuna oli see ju praktiliselt olematu
Eestis on hetkel sotsiaalse kihistumise tüüp D ning see ei ole lähiajal muutumas, ükskõik kui palju seda muuta üritatakse. Ühiskonnamudelid 21. Millised on kolme ühiskonnamudeli iseloomulikud tunnused? 1) Põllumajandusühiskond: suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks; inimesed elavad peamiselt maal; suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega 2) Tööstusühiskond: masinatega töö; linnastumine; rahamajandusel väga suur roll; tarbimine 3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: globaliseerumine; kapital ei tunne riigipiire; võõrtöölised 22. Millised on kolme ühiskonnamudeli tugevused ja nõrkused? 1) Põllumajandusühiskond: + naturaalmajandus; loodi esimesed riigid; - linnadel väike tähtsus, inimesed elavad maal; rahamajandus tagaplaanil; 2) Tööstusühiskond: + teadus ja tehnika areneb; tööjõude on piisavalt; rahakapitali olemasolu; hinnad langevad; - vajadus mitte niivõrd lihttöölistele, vaid haritud spetsialistide järele
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine
1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/
6. Kokkuvõte Teeninduskeel edastab iga ettevõtte kultuuri. Selle järgi saame aru, mis organisatsiooniga n tegu ja kas me ise tahame sinna siseneda, olles klient. Tihtipeale piisab ainult ühest teenindajast, kelle teeninduskeel erineb teistest ja mitte heal moel, et muuta kogu organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada. 3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
õpetada või teisiti probleem lahendada, sest oleks halb, kui ühe inimese pärast langeb klientide arvamus tervest asutusest. On ilmselge, et hea teeninduskeel on klientide silmas elementaarne ning kõik organisatsioonid peaksid selle poole püüdlema. Kasutatud allikad 1) Anderson, K., Zemke, R. 2003. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Koolibri 2) Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. 3) Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. 4) Tooman, H. loengukonspektid ja lisamaterjalid.
Klienditeeninduse konspekt Teema 1. Teenindusühiskond ja -mõttelaad 1.1. Teenindusühiskond Kaasaja ühiskonnale on omistatud väga mitmesuguseid nimetusi, sh tarbimisühiskond, infoühiskond, teenindusühiskond, õpiühiskond, meelelahutusühiskond, heaoluühiskond jm. Mis on siis selles ühiskonnas uus ja teistmoodi kui varasemates ühiskonnakäsitlustes? Informatsioon, teadmised, tarbimine, meelelahutus need ei ole midagi uut, need on inimühiskonnas alati eksisteerinud. Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. SISEKLIENDI TEENINDAMISE PRINTSIIPIDE PRAKTILINE RAKENDAMINE TEENINDUSORGANISATSIOONIS Essee Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2011 Vajaduse tekkimisel panna kaasaja ühiskonnale üks nimetus, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis selleks sobivaim oleks ilmselt teenindusühiskond. See põhineb teenindusmajandusel, selle kõige avaramas tähenduses. Saab öelda, et me elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning olema suutelised end arendada selles suunas, mida elu ning töö teenindusühiskonnas meilt nõuavad. Hea teenindus saab alguse sellest, kui tasemel on teenindaja, mis omakorda baseerub sellel, kui hästi on teda kui siseklienti teenindatud. Kui sisekliente ehk organisatsiooni töötajaid
nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil
Teema järeldamisel tuleb arvestada, et kõik kliendid on erinevad, kuid neid kõiki tuleb teenindada võrdselt ja võimalikult maksimaalselt. Klienti tuleb teenindada nii hästi, et ta tunneks end hästi ja oleks nõus ka järgmine kord tagasi tulema. Ka mina püüan parandada ja anda enda poolt veel suurema panuse nii kliendile, kui ka organisatsioonile. Kasutatud allikad Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed alused. Doktoriväitekiri. TPÜ. Saar. M. 2015. Teeninduskvaliteet ja sellega seonduv kvaliteet. Lõputöö. Tallinn (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47236/saar_marily.pdf? sequence)
KOKKUVÕTE Filosoofilise mõttekultuuri võib jagada kaheks: üheltpoolt valikuvabadust toetav, teiselt poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia. Imelik on aga see, et nii teenindaja kui ka omanik ei teadvusta tänasepäevani seda, et nende heaolu sõltub ainult läbimüügist mitte enam planeerimisest, normist ega ka millegist muust. Samuti peab töötaja aru saama, et töötasu pole primaarne, vaid primaarne on tööpanuse sisuline külg, mida tööandja peab oskama väärtustada. Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi liikuda valikuvabadusliku filosoofiaga, tuleb kõige pealt õpetada inimesi austama iseennast, sest selle kaudu õpitakse austama ka teisi. Samuti tuleks õpetada firmade omanikke ning direktoreid ja muid ühiskonnale olulisi inimesi, sellest et jaotuslik maailmavaade on mõttetu ning mittevajalik. Tuleb saavutada olukord, kus inimesed peavad prmaarseks valikuvabaduslikku maailmavaadet sõltumata eluvaldkonnast.
Ebapiisav koostöö Pakutavate teenuste ühenäolisus Tere! + naeratus + silmside + siirus Teretus on alati sõnum: ma tunnustan ja väärtustan teid; mul on hea meel, et te tulite; ma olen valmis teid teenindama; ma soovin teid aidata; ma lahendan teie probleemi. Milliseid nimetusi kasutatakse kaasaja ühiskonna iseloomustamiseks? 1. Infoühiskond 2. Tarbimisühiskond 3. Õpiühiskond 4.Teadmusühiskond 5. Meelelahutusühiskond 6. Lõbuühiskond 7. Heaoluühiskond 8. Teenindusühiskond = katusühiskond - ükski ühiskond ei saa ilma teenindusühiskonnata Valdav osa töökohti on teenindussektor 1992 2010 Põllumajandus 22% 5-6% Tööstus 35% 32% Teenindus 43% 62-63% EL keskmine = <70% Igaüks osaleb teenindusmajanduses Iga töö on teenus Iga inimene on tänapäeval teenindaja rollis Iga inimene on tänapäeval klient
erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest
· Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei
Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada
seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia (1) - USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid
Soome 6,2 28,0 65,8 Venemaa 13,4 30,6 56,0 Belgia 1,9 25,8 72,3 Ukraina 22,5 24,4 53,1 Holland 3,3 21,6 75,1 Moldova 50,9 13,9 35,2 Suurbritannia 1,5 25,4 73,0 Valgevene 14,1 35,0 50,9 (Tooman,H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn 2003 järgi) Töötus: % Eesti töövõimelisest elanikkonnnast kogu Eestis % töövõimelisest elanikkonnast Ida-Virumaal 1997 2000 2003 2005 2006 2008 2009 märts 2010 märts Kogu Eesti 9.6 % 13.6 % 10.0 % 7.9 % 5.9 % 5.5 % 16% 17% 14%
Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp) Infoühiskond: Ühiskonnatüüp, kus kõigis elusfäärides on informatsiooni valdamine olulise tähtsusega
teenindusettevõtte maine, mida omakorda mõjutab klientide poolt kogetud teenus. (Tooman 2003:8). Allikad: Grönroos, C. (1990). Service Management and Marketing. Managing the Momenths of Truth in Service Competition. Toronto: Lexington Books. Tooman, H. (2003). Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindus õppe kontseptuaalsed lähtekohad. Analüütiline ülevaade. Doktoritöö. TPÜ Kirjastus. [http://e-ait.tlulib.ee/47/1/tooman_heli2.pdf] 30.11.2015 3. Milliste uurijate poolt ja millal võeti teenuste kvaliteedi mõõtmisel ja hindamisel aluseks
TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus)
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh
Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.
Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine.
Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Vara industreaalne ühiskond tehnoloogia kiire aren ja turusuhete tekke riikide vahel . Hilis industreaalne ühiskond domineeris majanduslikult arenenud riikides , masinaline suurtootmine , elatusmajanduse väljatõrjumine . Postindustreaalne ühiskond teenindusühiskond , teabe ja teadusmahukas tootmine või teenindamine . 8) MILLISED RIIGID TEKKISID JA KADUSID PÄRAST 1. MAAILMASÕDA ? Pärast esimest maailmasõda tekkisid : Eesti , Jugoslaavia (esialgu Serbia Horvaata Sloveenia kuningriigi näol ) Leedu , Läti , Poola , Soome , Tsehho Slovakkia ja lühikest aega ka Ukraina . Kadusid : Saksamaa 9) MILLISED RIIGID TEKKISID JA KADUSID PÄRAST 2.MAAILMASÕDA ?
(mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. o Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. o Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Postindustriaalne tööstusjärgne teenindusühiskond. o Teenindussektori kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Insener-tehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. o Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Vajatakse haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. o Toodetud kaupade hulga asemel hinnatakse haritud spetsialiste, insenertehnilist personali. Riik ei teosta vaid poliitikat ja jälgi õiguskorda vaid seisab hea majanduse arengu eest.
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Asjaolu, et inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende elulaadi: suurpere- väikepereks, töö- ja puhkeaeg määrati kindlaks, kasutati kella, kasutusele tuli raha. Oli selge, et riigi funktsioon laieneb. Lisaks klassikalistele ülesannetele pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamisega- s.o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 1) Industriaalühiskond 2) Teenindusühiskond 3) Teadmusühiskond e. infoühiskond ___________________ Nüüdisühiskonnaga koos hakkas arenema heaoluriik. S. t riik hakkas lahendama järjest enam sotsiaalseid probleeme. Tänapäeval läheb u. 50% riigieelarvest heaoluriigi funktsioonide täitmiseks. Seetõttu iseloomustatakse tihti heaoluriiki kui ülekanderiiki. S.t raha kantakse majandusest üle sotsiaalprobleemide lahendamisele. Heaoluriigi arengus eristatakse kolme etappi: 1) Algusperiood (19.-20.saj vahetus)
poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri
Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur (mobiilsus) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur. Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond? Jah: 1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt (Skype, e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk);
lahendada ettevõttes töötamise ajal. Samuti on võimalus praktika jooksul tekkinud ideid rakendada. KASUTATUD ALLIKAD 1. Vihalem, A. Turunduse alused. Tallinn: Külim, 2001. 2. Vihalem, A. Turundusuuringu alused. Tallinn: Külim, 2004. 3. Luik, Erti E-turunduse alused. Tallinn, 2008 4. Artikkel Eesti Euroopa kõrgharidusruumis 5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7. Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee (04.10.2013) 8. Teearu, A. Krumm, E. „Ettevõtte finantsjuhtimine“ Tln Raamatutrükikoda 2005 9. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli sisedokumentatsioon 10. Kulno Türk ja Tõnu Roolaht uurimistöö „EESTI ÜLIKOOLIDE AKADEEMILISE PERSONALI HINDAMINE JA TÖÖTASUSTAMINE“
varieeruvad kliendisegmendid, peaks ettevõte suutma tagada hea klienditeeninduse igasugustes tingimustes. Tulenevalt teenindajate suhteliselt madalast teenindusvalmidusest peaks ettevõte kaaluma töötajate motivatsioonipaketi väljatöötamist. Iga teenindaja on ettevõtte esindaja ning teenindussoov ja -valmidus peaks tekkima teenindaja enda initsiatiivil. VIIDATUD ALLIKAD 1. Heli Tooman 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinna Pedagoogikaülikool sotsiaalteaduste dissertatsioonid. TPÜ Kirjastus. 2. Katre Valgma. 2006. Klientide rahulolu ja teeninduse kvaliteedi mõõtmine jaekaubanduse ettevõttes. TÜ Majandusteaduskond, Juhtimise ja turunduse instituut. (Magistritöö). 3. Maive Suuroja. 2003. Service quality main conceptualizations and critique. TÜ Majandusteaduskond, Tartu University Press. 4. Tarbija 24
Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Teadmusühiskond- kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui
annaabi.ee 
