Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide ...
aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper: USA rahvusliku kirjanduse alusepanija James Fenimore COOPER. Tema pöördus esimesena täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Ameerika loodust, inidiaanlaste asustatud põlismetsa, kuhu valged uusasukad olid vähehaaval relvade abil tunginud ja kontinendi põliselanikke indiaanlasi."Salakuulaja"- on peetud esimeseks ehtsaks ameerika romaaniks.Cooperi loomingus on võimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi:1)revolutsioon2)meri3)indiaanlaste tsükkel. Cooperi peateeneid oli, et ühe esimese kirjanikuna hakkas rääkima Ameerika indiaanlaste vaprusest ja selle rahva häviva rahva saatusest. Tema indiaanlastekäsitlus oli romantiline, kuid taoti ka stereotüüpne ja erapoolik. Romanstikuna hindas loomulikkust ja loodust ning tema romaanides tuntav poolehoid Ameerika põlisasukate vastu. Tema romaanid paistavad silma süzee lihtsuse ja dünaamilisusega. Sündmused arenevad kiiresti ja põnevalt
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. . Evald Okas (19152011) alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas.Evald Okas näitas end erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Minu jaoks olid Eduard Wiiralti pildid väga huvitavad, olen tema pilte varem ka KUMU-s näinud ning siis olid need juba silmapaistvad. Tema piltidel oli hästi aru saada piirjoontest ning kõige rohkem mulle meeldib see, et ta teeb neid tumedate värvidega. Kõige enam mulle meeldis "Kaamelipea", sest see oli nii naljakas. Kaamelipea oli puugravüüris tehtud. Mulle ei meeldinud "Istuv daam", see ei tekitanud minus
Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas
Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks. Homerose ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" kokkupanemisel on kasutatud ülikutest kirjaoskajate abi. Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva
2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind 2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind 2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad)
Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsa ist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: Ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed Fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu Ideede lõtv seotus Paranoilisus Kindla teemaderingi eristamatus Manchester Civil Olga Simonova Justice Centre; Mott Teosed Kundera tuntuim romaan on 1984. aastal ilmunud „Olemise talumatu kergus“("Nesnesitel ná lehkost bytí", eesti keeles 1992; 2000, tõlkinud Leo Metsar). Eesti keelde on veel tõlgitud "Surematus", "Nali", "Teadmatus", * Monologues, 1957-1964-1965 Plays: * The Owner of the Keys, 1962. * Two Ears, Two Weddings (Slowness), 1968
Arhitektuur- ornamentide põlhamine Uuenduslik hoiak mineviku suhtes. Kirjanduses kriitiline suhtumine mnevikku Endiste tavade ja normide eitamine Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes Vastandab romantismi õhevale loomule. Luules vabavärsi laialdane kasutamine Tavapäraste kujundite vältimine Postmodernism Kirjanduslik ja kunstiline vool, arhitektuurisuund. Tunnused Ideede lõtv seotus. Paranoilisus. Kindla teemaderingi eristamatus Ajaline korrastamatus. Ajaloo ja fantaasia segu. On kadunud usaldus terviklikkuse vastu. Kirjanikud ei püüa olla originaalsed. Kirjanikud Umberto Eco, Salman Rushdie, Graham Swift. Kunstnikud- Odd Nerdrum, Cindy Sherman
Pikk, värsivormis jutustav teos. Kangelasteks on vägilased ja jumalad. Kreeka ja kogu Euroopa kirjandus algav Homerosega. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost, kes ühendas müüdid, muistendid ja ajaloosündmused terviklikuks kunstiteoseks. Homerose ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" kokkupanemisel on kasutatud ülikutest kirjaoskajate abi. Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva
vasturkivusest, iseloomustab progressiivsus. Progressiivsed romantikud olid hiskonna vastu kriitilised ja kirglikud. Hindasid krgelt humanismi ideid. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva lestuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n- esimene teline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi pliselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on vimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika hendriikide iseseisvumisega seotud sndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja rajamaa(indiaanlaste tskkel). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta lesandeks lihtsalt minevikusndmuste esitamist, vaid kirjanikul pidi olema igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes
Loomulikult ei ole võimalik ega vajalik kõiki asju viidata ning algautorit iga kord kindlaks teha on võimatu. Kuid selgelt peavad olema eristatud inimese enese mõtted ja refereering/ümberjutustus/ümbersõnastamine. Essee (prantsuse keeles l'essai 'üritus, katse, proov') on enamasti lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid, pruukides küllaltki mitmekesiseid ja vabu kirjanduslikke võtteid, ning võib käsitleda laia teemaderingi seoses ühiskonnaelu, inimelu, kõlbluse, religiooni, teaduse jm valdkondadega. Essee on erinevalt teaduslikust traktaadist kirjutatud esimeses isikus ja esitab autori arutlevat sisemonoloogi, mistõttu käsitletakse esseed sageli filosoofilise kirjutisena. Enamasti on esseede teemaks aktuaalsed küsimused ja autori suhtumine nendesse. Essee on selle tõttu tihti suunatud mingile kindlale publikule ning eeldab sellelt teatud asjatundlikkust teema põhimõistete jms osas
2 Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa
mistõttu oluline satub segamini ebaolulisega. Selleks et teemaveeretamine paremaid tulemusi annaks, tuleb läbi teha kaks või kolm tsüklit. Oluline teemaveeretamise juures on see, et teises tsüklis ei veeretata mitte esialgset teemat, vaid keskendutakse esimese tsükli raskuskeskmele. Selleks kirjutatakse see lause teise tsükli algusesse teema kohale. Niisugune taktika on vajalik, et hoida mõtteid liiga laiali minemast ja koondada neid selle teemaderingi ümber, mis tunduvad autorile olulised. Pärast teise teemaveeretamise lõppu tuleb kirjutatu jälle üle lugeda ja sealt uus raskuskese leida. Uus raskuskese omakorda muutub teemaks kolmandale teemaveeretamisele, kust pärast kirjutamist tuleb leida oma raskuskese. Kolmanda teemaveeretamise lõpuks on kulunud umbes 40 minutit, kuid selle aja jooksul oled saanud mitu head mõtet oma kirjandi jaoks ja kindlasti ka mõned lõigud, mida päris tekstis kasutada
Millal tekkis postmodernism? Postmodernism kui kunstistiil tekkis USA-s 1970-ndatel. Eesti kultuurimaastikul sai postmodernism moeideoloogiaks peale Eesti taasiseseisvumist. Iseloomustage postmodernismi (5 tunnust) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu kasutatakse jäljendamist; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Nimetage Salingeri peateos, tooge välja keskne probleem "Kuristik rukkis" Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Tänaseks on see romaan
ka Eestis. (2) Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Brasiilias Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2) Mis on Agenda 21? Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9) Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused.
ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja Merike", "Loojak" I-II, "Nõid" ja "Lembitu" teemaderingi, milles muistse ühiskonna üllus vastandatakse kaasajale. Distantseerudes oma aja elulähedusnõuetest ja biologismist ning eelistades valiku teel peenendunud vaimu, andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab.
uurima. 19. Kirjelda hüperrealistlikku maali (mida ja kuidas kujutati)? Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. Hüperrealismi peetakse maalide ja skulptuuride loomisel kasutatavate tehnoloogiate järgi fotorealismi edasiarenduseks. Terminit kasutatakse eeskätt 21. sajandi algusest alates välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Teemaderingi kuuluvad portreed, kujutav kunst, natüürmordid, maastikud, linnavaated ja lugu jutustavad stseenid. Hilisem hüperrealistlik stiil on fotorealismiga võrreldes täpsem ning seda rõhuga ühiskondlikel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel. Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening
12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtelemetafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib
sotsialistlik riik. Ilmingud: moodsad muusikastiilid, e-mail, arvutimängud, chatrooms Postmodernismi ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · individuaalsuse taasväärtustamine · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel, kadus austus kultuuri akadeemilisuse vastu. Iseloomustab ideede lõtv seotus, paranoilisus, ajaline korrastamatus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernism jaguneb kolmeks: 1) konservatiivne postmodernism: väärtustab modernismieelset kunsti ja eitab kunsti olulise uuenemise vältimatust, ei tunnista modernismi ega avangardismi 2) libraalne postmodernism: hindab kõrgelt mitmekesisust 3) avangardistlik postmodernism: usub, et avangardism elab edasi uue temaatika või uute tehniliste vahendite kasutuselevõtuga, ei tunnista modernismi ja modernismieelset kunsti 3
Egiptuse kultuuri suhteliselt järsku Vana Riigi lõpul, täpsemalt 5. dünastia lõpus ja esinevad 6. dünastia valitsejate püramiidides. Encyclopaedia Britannica määrab ajaperioodiks 2686 - 2160 aastad e. Kr. Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi. Kõik tekste sisaldavad püramiidid asuvad Sakkara nekropolis. Püramiiditekstide funktsiooniks arvatakse olevat garanteerimine, et surnud vaarao jõuab õnnelikult teispoolsusse - tähtkuju Orioni (Osiris) juurde, milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legende. Püramiiditekstide leidumisest
1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust
Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi tunnused: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus Postmodernism kunstis: · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule; · kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid; · püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; · modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut
· situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut.
Orvukesed on õnnelikud, et edaspidi ei keela ega käsi neid enam keegi. Neid lapsi lihtsalt ei huvita, et on olemas mingid ühiskonna poolt sätestatud normid ja ettekirjutused, mida peab järgima. Nad teevad endale ise ettekirjutusi. Sokeeriv, insest. Ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction); kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus, kaasaegne, mured, probleemid, karm, sümbolid.
dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused.
Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. chryssy 13 Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste
40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed 4 *) fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *) ideede lõtv seotus *) paranoilisus *) kindla teemaderingi eristamatus 41. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste
Agenda 21 toob välja võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Dokumendile allakirjutanud riigid on kohustatud vastavaid põhimõtteid säästva arengu huvides ellu viima. Agenda 21 käsitleb väga laia teemaderingi alates "Põhja- Lõuna" (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne
1. möödalugemine 2. väärtõlgendamine b) kahte laadi lugejad: i. mudellugeja kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid 1. iga teos annab viiteid, kuidas seda lugeda 2. teos eeldab lugejalt teatavaid omadusi a. nt mingi teadmiste hulk b. huvi teatud teemaderingi vastu ii. tegelik lugeja reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb 1. toetub teose tõlgendamisel: a. teksti sisse kirjutatud lugemismudelile i. mudellugeja häälestab tegelikku lugejat teataval viisil teosele lähenema b. isiklikule elukogemusele c
nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist, poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning ideelisi murranguid loob õpetaja põhjuse-tagajärje seose uue stiili ja ajastu vahele ning näitab, kuidas vajadus väljendada uusi ideid leidis ühe või teise kunstniku töö abil uue visuaalse vormi. Ühe või kahe ikoonilise töö näitel saab selgitada peamist kujutatavat teemaderingi, peamisi stiilivõtteid, kompositsiooni ja koloriiti. Sellisel ,,mäluvaiastamisel" on mnemotehniline eesmärk: kui õpilane peab meenutama mingit stiili, siis kõigepealt mõtleb ta üheskoos läbi analüüsitud teose peale ja võtab stiili kirjeldamisel aluseks selle konkreetse töö ega püüa kramplikult meenutada, mida ütlevad selle stiili kohta õpiku tekstileheküljed. Faktid kasvavad välja tegelikust teosest!
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, (,,taaslähenemine elule") püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut
8. Iseloomusta Ristikivi ,,Hingede öö" ülesehitust. ,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa. 12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"?
pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole. 1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid 1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak.
Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus *paranoilisus *kindla teemaderingi eristamatus Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone.
Ärisaladused tootmisharud 16 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Juba GATT-i Tokyo vooru ajal (1973 - 1979) tegid arenenud riigid ettepanekuid, et GATT-i raames tuleks rakendada meetmeid võltsitud kaupade leviku ning piraatluse kontrollimiseks. Uruguay vooru läbirääkimistel laiendati teemaderingi ka miinimumstandardite kehtestamisele intellektuaalomandi kaitseks GATT-i liikmesmaades. Esialgu oponeerisid arengumaad neile ettepanekutele üsna tugevalt, kuna kartsid, et suured muutused intellektuaalomandi õiguskaitse vallas võivad tähendada nõudmisi nende väljakujunenud põhimõtete muutmiseks. Samuti toodi ettekäändeks sotsiaalsed probleemid ja keva majanduslik olukord riigis, mis nõuavad tavalisest lühemaajalise patendikaitse andmist sellistele tööstulikele
objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms).
Lüürikas avaldub tekstuaalne autor luuleteoses esitatud meeleolu või mõtteaalduste kaudu. LUGEJA ! Oluline osa on ka lugejal. --> Aktiivne roll teose tähenduse loomisel. Igal teosel on kahte laadi lugejaid: ! 1) Mudellugeja--> kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid. Iga teos annab lugejale viiteid, kuidas teda lugeda. Teos eeldab lugejailt teatavaid omadusi, nt mingt teadmiste hulka ja huvi teatud teemaderingi vastu --> teatud sihtgruppidele suunatud teosed. ! 2) Tegelik lugeja --> reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb. Tegelik lugeja toetub teose tõlgendamisel: ! *teksti sisse kirjutatud lugemismudelile ! *isiklikule elukogemusele-> erinevad arusaamad teosest.! ! *tõlgenduskogukonnale-> mingi kogukond, kellel on sarnane ellusuhtumine (sõbrad) ! *oma põlvkonna ootustele-> ootuste ja eelduste kogum. Iga teos jätab ruumi fantaasiale--> ebamääraseid tekstikohti, mille lugeja peab ise
maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. (11) postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur
tekkiva juudiriigi aladele. Alustagem kirjanikest, kes mingilgi määral lülitusid kosmopoliitilisse euro-ameerika kirjandusse. Esimesi rahvusvaheliselt menukaid juudi kirjanikke oli Šolem Aš (Scholem Asch, eluaastad 1880 – 1957), kes sündis Poolas, elas aastatel 1910 – 1923 USAs, seejärel Inglismaal ja viimased kaks eluaastat Iisraelis. Oma teostes, milles ta tarvitas nii jidiši kui inglise keelt, käsitleb ta kaht põhilist teemaderingi: kaasaegsete juutide eluraskused Ida-Euroopas ja Ameerikas ning ajalookulgu suunanud isikute elu uudne tõlgendamine. Huvipakkuvam on ehk teine temaatika. 1930. aastatest alates avaldas ta rea romaane (näiteks „Naatsaretlane“ 1939, „Mooses“ 1951), milles kujutas Jeesuse, Maarja, Pauluse ja Moosese elu. Need romaanid tekitasid poleemikat ja isegi pahameelt kitsarinnalisemate juudiusuliste seas, kelle meelest kirjanik lähenes liiga leplikult vaenulikuks peetud kristlikule traditsioonile
Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Urbanism – riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kitš, triviaalsus, banaalsus („taaslähenemine elule“) Fragmentaarsus Kindla teemaderingi eristamatus „Kõrge“ ja „madala“ sulandamine 42. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajal hävis palju antiikautorite teoseid ususõdade ja barbarite rünnakute käigus. Samuti ei peetud mõnede käsikirjade ümberkirjutamist vajalikuks ning need hävisid sel moel. 43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare’i loomingus. Näidendid:
tühjad. Enesetapp on alternatiiv mugandatud elukorraldusele. · Postmodernism kirjanduses ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Esindajaid: Umberto Eco, G.G. Marquez (,,Sada aastat üksildust"),S. Rushdie (,,Mauri viimane ohe"), Milan Kundera (,,Olemise talumatu kergus"), Stanislaw Lem Pilet XIX · Bulgakovi elu ja looming, ,,Meister ja Margarita" · Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Gustav Suits elas 1883-1956. Pärit Tartumaalt Võnnust, isa oli koolmeister kolmandat põlve, vanemad kuulusid vennastekogusse. Neljaselt õppis lugema ja kui sai viieseks, oli läbi lugenud piibli
teadlikud/tahtlikud. Teadvustatakse esimest korda, et inimene on seksuaalne olend. Noorukieas on seksuaalsus tähtis, kuna nooruk oskab reflektiivselt mõelda, refekteerirtakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust (Kui edukas ma olen seksuaalsuhetes jne). Kui lapseeas oli seksuaalsus privaatne, siis noorukieas on seksuaalsus psühhosotsiaalne seotud teiste indiviididega ning mõjutab vastastikuised suhteid. Seksuaalsus noorukieas: viis teemaderingi 1) 9 seksuaalsus seondub noorukieas kehaga, personaalne atraktiivsus on seotud seksuaalsusega lähedalt. Muutused on aksünkroonsed ja seetõttu on ka sellega seonduvad mured tõsised. 2) õpitakse tundma oma keha funktsioone seoses seksuaalkäitumisega kuidas tekib erutus jne. Enese avastamine. Nooruk peaks lõpuks end oma kehas hästi tundma. 3) indentiteediotsingud. Seksuaalne
Taga keskosas on sammaste (faction) asemel Pastiss (,,kõik on juba olnud"), kuus . Ülemiste korruste akende intertekstuaalsus vahel asuvad ristkülikukujulistes Kits, triviaalsus, banaalsus süvendites (,,taaslähenemine elule") Teemad Fragmentaarsus 1. Ladina keele (ja romaani keelte) Ideede lõtv seotus nimetus. Kindla teemaderingi eristamatus 2. Ladina keel elava ,,Kõrge" ja ,,madala" sulandamine mitmefunktsioonilise keelena, keele funktsioonide järkjärguline Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte
annaabi.ee 
