Eduard Wiiralt ja Evald Okas – eesti graafika suurkujud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eduard Viiralt

Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 ­ 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 ­ 1922 ja 1923 ­ 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 ­ 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas ­ meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjut

Ajalugu

9

doc

Eduard Viiralt

..............................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Expression- prantsuse keeles "väljendus". Ekspressionistid tahtsid maailma vapustada ja liigutada nende tundeid. Seda stiili viljelevad kunstnikud väljendasid elu dramaatiliselt, nad moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana

Kunst

8

doc

Kunstnik Eduard Viiralt

Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Eduard Viiralt Referaat Tallinn 2012  Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Eduard Viiralt............................................................................................................4,5 Kokkuvõte....................................................................................................................6 Lisad

Kunst

9

doc

Esimese Eesti Vabariigi kunst

Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010  AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 ­ Tartu rahu 1921 ­ Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks 01.12.1924 ­ kommunistide mässukatse 1933 ­ rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse 12.03.1934 ­ K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre 1937 ­ uue põhiseaduse vastuvõtmine 1938 ­ amnestia poliitilistele vangidele ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad

Ühiskonnaõpetus

12

doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e

Kunstiajalugu

44

docx

Eesti kunst 1918-1940

"Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis

Kunstiajalugu

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mil seostus eestlaste rahvusliku liikumisega. Rahvusliku "ärkamise" üheks tähtsamaks vahendiks on kõigil rahvustel olnud professionaalne kunstikultuur. 19. saj II poolest pärinevad F. R. Faehlmanni kujundatud ja F. R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V

Kunstiajalugu

13

doc

Eduard Viiralt

............................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13  Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte ­ Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)