Romantismi konspekt (1)

Kirjanduse kontrollt�� nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala , olemus, tunnused, � anrid , esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pu�kini loomingu iseloomustus. Pu�kin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W. Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti L��ne-euroopast v�ljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, m�ssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda �hiskondlikust l�rmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine , keskaja rahvaluules n�hti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste r� hutamine erandlikkuse suur t�sus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, v�ga tundeerksad. suutsid n�ha elu s�gavamat sisu. prohvetlikud jooned. m�rtrid, kes ohverdavad end k�rgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus v�is kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste t�eline olemus j�i massidele m�istmatuks. Teostes ei p��tud edas anda tavalist, t��pilist ja igap� evast . taaselustusid keskaegsete r��tliromaanide imed , maagia , seiklused ja fantastika . Otsiti erandlikke olukordi , milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. P�genetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. �anrid: romaan, luule, novellid, eeposed , muinasjutud , romantiline draama . 3. Pu�kini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele p��rati t� helepanu . Pole vanematele p�hendanud �htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. l�unaperioodiks- p��seb v�idule P-i romantilise luule k�rgperiood. Temperamentne mees. 4. Sureb duelil 1841 . Hea haridus . P�hi luuleteemad: kirglik vabaduseihaldus, p��d, protest r�humise vastu. S�gav patriorism. Lermontovi teadlikuks valikuks saab isoleeritus teda �mbritsevast keskkonnast, uhke �ksindus maailmas, kus tema ideaal on realiseerimatu. Lermontovi romantilisest kangelasest kujuneb tagakiusatav r�ndaja, kes on v��ras oma kodumaal. Vastupidiselt P-le ei pidanud ta oma noorusaegadel kirjutatud luulet piisavalt heaks et seda avaldada. Tuntumad:"Oleg", "Litviuka", "Meie aja kangelane" 5. Ajalooline romaan sai alguse �otimaal v� ikses k�lakeses, mida hakkasid k�lastama paljud kirjanduslikud kuulsused . Walter Scott ( 1771 -1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani � anri looja. Ta kirjutas enam kui kaksk � mmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796- 1814 ) kirjutab ta peamiselt luulet ( ballaade ja poeeme). Teisel perioodil l�heb W. Scott �le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad k�ige v��rtuslikuma osa tema loomingulisest p�randist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on " Waverley ", "Puritaanlased", "Montrose�i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", " Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta � hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse p�neva, ajaloolises � mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, h�imupealikud, �likud, kerjused, r� ndurid ja mustlased. �oti-ts�kli romaanides oli t�htsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad v�hem silma kui v�rvikalt kujutatud k�rvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades l� htus a kindlatest n� uetest : ajalooline t�psus, ajaloolise problemaatika t�sidus, ajaloo liikumise ja arenemise kujutamine, mitte olustiku v�i tavade, Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vastur��kivusest, iseloomustab progressiivsus. Progressiivsed romantikud olid �hiskonna vastu kriitilised ja kirglikud. Hindasid k�rgelt humanismi ideid. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva � lest �use, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n-� esimene t�eline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi p�liselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on v� imalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika �hendriikide iseseisvumisega seotud s�ndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja rajamaa(indiaanlaste ts� kkel ). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta � lesandeks lihtsalt minevikus�ndmuste esitamist , vaid kirjanikul pidi olema �igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte.("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on t�htis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani suguharude elu k�silevate romaanide keskseks teemaks sai indiaanlaste v�itlus kolonisaatorite vastu (" Nahksuka jutud"). Romantikuna hindas kirjanik loomulikkust ja loodust. 6.Victor Hugo nimetas ise end prantsuse kultuuri lipukandjaks ning t�naseni ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja s�ravaima isiksusena.Hugo kujunes romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt n�idendeist on enamik tema romaane s�ilitanud populaarsuse t�nap�evini. T� htsaimad neist on: " Jumalaema kirik Pariisis", "Mees, kes naerab ", "Tapakirve aastal" jne.Tema loomingut iseloomustavad konrastid: kontrastselt on esitatud tegevuspaigad, kontrastid tegelaste iseloomudes ja nende arenemises, kontrastid episoodides. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile titaanlik isiksus, �ksikisiku v�itlus mingi v�lise j�uga. Oma romaanides ei p��a ta s�gavalt anal� sida �hiskondlikus elus toimuvat. Ta p��ab t�estada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. Ometi on romaanis eepilis-�hiskondlik taust: Hugo viib oma tegelased l�bi k�iki vapustuste, mis Prantsuse � hiskonda tol ajal murranguliselt kujundasid.