Kunstiajaloo arvetstustöö (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kunstiajaloo Arvestustöö

Abstraktne kunst – Kunstivool , mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910 . aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taśism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal - J. Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid , ruudud), allutatud kompositsioonilistele rütmide,e, maalil on läbimõeldud ülesehitus. Esindajad? Malevitś, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely

Postmodernism – kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel, kadus austus kultuuri akadeemilisuse vastu. Iseloomustab ideede lõtv seotus, paranoilisus, ajaline korrastamatus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernism jaguneb kolmeks: 1) konservatiivne postmodernism: väärtustab modernismieelset kunsti ja eitab kunsti olulise uuenemise vältimatust, ei tunnista modernismi ega avangardismi 2) libraalne postmodernism: hindab kõrgelt mitmekesisust 3) avangardistlik postmodernism: usub, et avangardism elab edasi uue temaatika või uute tehniliste vahendite kasutuselevõtuga, ei tunnista modernismi ja modernismieelset kunsti

Neodada – üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Kasutati ebatavalisi materjale ning tehnika, mida kasutati oli sageli enneolematu, avardusid kunsti piirid, avanesid võimalused loovuse avaldumiseks.

Kaasaegne arhitektuur – on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. Loobuti ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja terbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Nõuti värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ja erinevate materjalise omapära maksimaalset arvestamist. Eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid, värvilisi detaile, kõiki uue ehitustehnika võimalusi, nt postidel majad, lamekatused. Oluliseks muutunud avarus ning kooskõla ümbritseva loodusega

Kazimir Malevitš- oli abstraktsionistlik maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetrilise abstraktse kunsti teerajaja. Ta nimetas oma teoste laadi supermatismiks. Ta kasutas geomeetrilistest kujunditest põhiliselt ruutu, ringi ja risti. Tema kuulsaim teos „Must ruut“

Piet Mondrian – oli abstraksionistlik maalikunstnik, hollandlane . Tema maalid meenutavad horisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest ja pinnaribadest koosenvaid konstruktsioone. Iseloomulikud on valged, kollased , sinised, mustad, hallid ja punased toonid. Ta ise peab oma loomingut objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks.

Victor Vasarely – op-kunsti kuulsaim esindaja, ungarlane. Ta ei tahtnud luua kunstiteoseid, mis oleksid unikaalsed luksusesemed, vaid mida saaks paljundada ja rahva sekka viia. Ta tegi graafikat, kineetilisi kompositsioone ning värvilisi variatsioone geomeetrilistest kujunditest.

Alvar Aalto – oli soome arhitekt ning mööbli – ja klaasnõude disainer . Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks, tegeles ka maalikunstiga. Ta on projekteerinud erinevaid hooneid ja maju. Talle oli omane tundlik puidukasutus, loobus Euroopa funktsionalismist. Orgaanilise funktsionalismi looja Soomes.

Claes Oldenburg – rootsi päritolu on USA skulptor . Tüüpiliselt väga suured replikad ??- mis see on?? igapäevastest asjadest ning tööd pehmetest igapäeva asjadest. Tema loomingust meeldejäävaimad kolossaalsed skulptuurid . Osales mitmetes popkunsti liikumistes ning tegeles happeningi ja performance ’ga. Palju kasutas teoste teemades toiduteemat.

Andy Warhol – oli USA tuntuim popkunstnik. Ta on võtnud omaks oma teostes hele-tumeda väljenduse, mis andis tema toodangule masstoodangu väljanägemise. Ta on teinud väga erinevates tehnikates supipurke. Andis oma teostele klantspildi välimuse. Kasutas palju oma teostes surma teemasid . Maalide teemaks palju katastroofidest ja autoõnnetustest (sest elas üle mõrvakatse). Temalt telliti palju portreesid. Palju tegi autoportreesid. Tegeles graafikaga. Teinud palju filme ja videosid.Asutas ajakirja Interview . Oma ateljeest lõi ta Tehas´e – Factory , kus käisid koos tema saatjaskond ja teisedki kunstnikud. Seal lõi ta oma suured maalid, skulptuurid ja filmid.

Robert Rauschenberg – tema teosed olid ülepaisutatud ning barkosed. Oli USA neodada maalikunstnik, kuid maalikunst hakkas asenduma assamblaažiga. Ta lisas oma teostesse reaalseid esemeid nt liiklusmärke ning banaalseid fotosid . Ta tegi ka kolmemõõtmelisi teoseid.

Henry Moore – Inglise skulptor. Tema teosed olid inimkehast lähtuvad, kui väga sageli moonutatud kehavormidega. Kunst toetub rohkem loodusele ja kaugete maade kunstile (sumeri, mehhiko jne). Tema omapäraks ongi looduses paiknevad suuremõõtmelised teosed.

Jean Tinguely – Prantsuse neodada kunstnik. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud juhuslikud esemed ning teosed olid suuremõõtmelised.

Barbara Kruger – postmodernistlik kunstnik. Ta on täitnud galeriisid fotoplakatite ja tekstide installatsioonidega.

Frank Lloyd Wright – konstruktivismi arhitekt, kes viljeles orgaanilist arhitektuuri, eitas varasemat ehituskunsti, püüdis ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Ta võrdles ehitisi elusolendiga, mis ümbritsetud maastikuga ja ilmastikutingimustega. Tema põnevaim hoone on „ Guggenheim “, mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959 . aastal.
Mõisted!

Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus „ Bauhaus “.

Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist.

Tegevusmaal – abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks. Teostel väga suured mõõtmed.

Internatsionaalne stiil – Šveitsi disainiesteetika, mis kujunes välja II maailmasõja ajal ja pärast seda Bauhausi ja De Stijli konstruktivistlike eeskujude järgi. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist.

Pluralism – mitmus , ( vastand monism )pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist.

Pop-kunst – 1950. aastate lõpul Inglismaal ja USA-s tekkinud kunst. Tõeline läbimurre toimus 1964. aastal Veneetsias. Popkunst kasutab kultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalset materjali ilma sotsiaalse hoiakuta. Kasutatakse banaalseid kujundeid, maalides kasutatakse seeriatena. Koloriit on ergas, teosed suuremõõtmelised, tehnikad mitmekesised . Iseloomulikud ouhtad ja selged värvipinnad. Puudus side looduses nähtavaga. Teosed 3D ja kadus piir skulptuuri ja maali vahel.

Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt.

Performance - happening ’ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. Tavaliselt ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. Erinevalt happeningist on etenduskunst plaanipärasem.

Protsessikunst - teosed, milles eksponeerimise vältel toimuvad olulised muutused ( sulamine , auramine , lahustumine jms.)

Kehakunst ehk body -art - inimkeha kasutamine väljendusvahendina. Keha võib jätte jäljendeid, aga on esitatud ka keha liikumist, talitlusi ja piinamist.

Neoekspressionism - 1980. aastail Saksamaalt lähtunud ning Lääne-Euroopas ja USA-s levinud figuraalne ekspressiivne kunst.

Grafiti - hooneseinale, müürile või mujale joonistatud või värviga pihustatud pilt või tekst, kannab sageli sotsiaalset või poliitilist sõnumit.

Triennaal - kolme aasta tagant korraldatav ülevaatenäitus.

Arte povera - odavaid ja hüljatud materjale kasutav kunst

Purism - 1920-ndatel aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Kasvas välja kubismist, taunis kubismi dekoratiivsust. Purismis valitses lihtsus, range matemaatiline kord ja ranged vormid, uuriti erinevaid rütme. Eesmärk kogu keskkonna ümberkujundamine vastavalt masinaajastule. Purismi võib pidada funktsionalismi eelkäijaks.

Kineetiline kunst - kehade ja valguse liikumisega elamusi pakkuv kunst.

Utiilikunst - tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaažid, levinud alates 1960. aastatest

Biennaal - kahe aasta tagant korraldatav kunstnäitus.

Dekonstruktivistid - 20. saj lõpul tekkinud arhitektuurikoolkond, mille ehitised mõjuvad nagu skulptuurid.

Hüperrealism - 1960- aastate lõpust levinud kujutav kunst, mille objektiks pole silmadega nähtud reaalsus , vaid reaalsusest tehtud fotod. Hüperrealism ka fotorealism.

Happening - improviseeritud, ilma kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid, muusikuid kui ka kunstnikke, kus nad tegutsevad kooskõlastatult.

Maakunst - loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970. aastatest.

Orgaaniline arhitektuur - loodusvorme jäljendav ja loodusega seotud arhitektuuri suund 20. sajandil.

Spatsialism - Itaalia kunstniku L. Fontana loodud laad , mis ühendab maalikunsti ja skulptuuri

Lego – üksteisega kokkuhakkavate klotside süsteem, algselt loodi puust Taani mööblimeistri poolt majanduskriisi ajal 1930. aastatel. Sõna Lego tuleb kahest taani keelsest sõnast, millest sai firma nimi.

Assamblaažikunst - kolmemõõtmeline kollaaž mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos, mis pole skulptuur.

Minimalism - kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua, tekkis 1960. II poolel.

Karkass ehitised – sõrestiku või toestikuga ehitised, mis annavad hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhielementideks on sambad ja nendel toetuvad talad .

Kõrgtehnoloogiline suund arhitektuuris – ( et maksimaalselt välja arendada uut tehnoloogiat ja uusi materjalne. Nt Pompidou keskus Pariisis, Sydney ooperiteater, Lloydi hoone Londonis). Brasiilia pealinn on ehitatud spetsiaalselt pealinnaks ja on üks parimaid linnaehituslikke näiteid pärast II MS

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

carcace Õppematerjali autor

postmodernism, neodada, kaasaegne arhitektuur, mõisted

postmodernism neodada kaasaegne arhitektuur minimalism assamblaa?ikunst karkass ehitised lego spatsialism happening hüperrealism biennaal utiilikunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunstiajalugu

docx

KUNSTIAJALUGU 12.klass

.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................

Kunstiajalugu

doc

12. klass kunst KT 3

7.Kes olid USA suurimad neorealistid (neodada) ? Nimeta nende töid. Jasper Johns "Number 9"; "Lipp"; "Valge lipp". Robert Rauschenberg "Coca-Cola"; "Pealkirjata"; "Voodi". 8.Nimeta kolm tuntumat USA popkunstnikku ja nende töid. Roy Lichtenstein "M-Maybe"; "Blang". James Rosenquist "F-111", "Valitud president". Claes Oldenburg "Pehme tualett"; "Praeahi praega"; "Lihalett". 9.Mida tähendab kunstis minimalism? Minimalism on kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua, tekkis 1960.aastate teisel poolel. Tuntumad esindajad (D.Judd, R.Morris, C.Andre, S. LeWitt) eelistasid maalidele kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte. Sageli eksponeeriti neid süsteemi või ruumilist konteksti arvestades. 10.Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Milline on tema tööde ülesehitus? Nimeta töid. Kuulsaim esindaja oli Victor Vasarely, ta ei tahtnud luua kunstiteoseid, mis oleksid

Kunst

doc

20. sajandi kunst: suunad ja kunstnikud (Kangilasiki)

Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades,

Kunstiajalugu

docx

KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR

KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot

Kunstiajalugu

docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20

Kunstiajalugu

doc

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.

Kunstiajalugu

odt

Küsimustele vastused

1. Mida tähendab mõiste avangard kunstis? Avangard- eelvägi Avangard kunst- esemete kunst Avangardism- uuenduslik, originaalsust väärtustav, ja tavapärast hülgav loomesuund 19. ja 20. saj. Kunstis. Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel. 2. Iseloomusta skulptor Auguste Rodini loomingut? Looming on impressionistlik. Puuduvad klassikalised siledad vormid, kujude pinnatöötlus on maagiliselt varjundirohke ja krobeline. Teoste temaatika on sümbolistlik. Süveneb inimeste hingeellu ja näitab tihti dramaatilist sisu. Juugendstiil. 3. Millisesse kunstnike rühmitusse kuulus William Morris ja millele uuele nad panid aluse? Kunstnikerühmitusse "Prerafaeliidid"

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid