35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist 47. Sideaine valamine pindamisel 48. Killustiku puistamine pindamisel 49. Pindamiskihi rullimine ja lahtise killustiku eemaldamine 50. Objekti tähistamine ja liikluse reguleermine pindamistöödel 51. Mustsegude valmistamine ja ladustamine 52. Asfaltsegude vedu. 53. Asfaltsegude laotamise tempertatuurid, kihtide paksused. 54. Asfaltsegude laotamisel piki-ja põikvuukide tegemine. 55. Põik ja pikivuukide rullimine 56. Teerulli liikumissuuna valik, manööverdamine teerulliga asfaltsegu rullimisel. 57
nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel? Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed). Jämetäitematerjali terasuurus on vahemikus 2- 32 mm (killustik, purustatud kruus). Filler võib olla mineraalne pulber (selleks on filtritolm) ja filler (spetsiaalselt töödeldud kivim). Fraktsioneerimata täitematerjal on jäme- ja peentäitematerjalide segu, mis võib olla toodetud jäme- ja peenfraktsioonideks sorteerimata või jäme- ja peentäitematerjali segamise teel (ridakillustik, terasurus 8 mm ning sõelmed, terasuurus < 4 mm). Üldnõuded: · kivimaterjali laoplats peab olema piisava pindalaga; · kivimaterjali lao põhi peab olema piisava kandevõimega; · kivimaterjali eri fraktsioonide asukohad peavad olema tähistatud (võimaluse korral peavad olema
kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm -mida õhem on tihendatava pinnase kiht seda paremini see tiheneb 14) vibro-rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil. Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga. -Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul. -Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul. -VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga -sile valts tekitab 3 tüüpi jõudu: 1staatiline koormus 2 dünaamiline impuls 3 vibratioon Vibrorullid sobivad sõmerate liiv ja kruus pinnaste tihendamiseks raskete savide tihendamiseks. Ühtlase terastikulise koostisega liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibrorulliga. - rulli tihendamis võime sõltub: vibro amplituudist, sagedusest, rulli liikumis kiirusest 15) tihendamine toimub kahes etapis: 1- puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitse kiht
1. ASFALTSEGUD Asfaltsegud on kindla terakoostisega täitematerjalidest ja bituumensideainest koosnev segu. Kasutatakse teekatte ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Segude terakoostise tootmishälbed võivad väljuda standardiga ette antud sõelkõveravälja piiridest. Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri
Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%
· tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru, · tee nr 6 valga-Uulu, · tee nr 7 Riia-Pihkva, · tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas 34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab 75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist. 35. Projekteerimise lähtetasandid: · hea (H) ohutu sujuv liiklus · rahuldav- (R) juht peab rohkem keskenduma · erandlik (E) liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima. 36. Maantee klassi määramisel arvestatakse liiklussagedust ja piirkonna arenguvajadust. 37. Teeprojekt-tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjadest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 38. planeeringute liigid:
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
· ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid:
KAB- · Sobib tavalise koormusega teedele ja tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp, õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel, ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi.
Kujutab endast kahe telje vahele asetatud nn. konteinerit või platvormi. Tagateljel on tavaliselt 3-5 ratast, esiteljel vastavalt 2-4 ratast. Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele. Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime. 51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam tihendatavasse pinnasekihti rohkem kui 3-5 cm ehk rull tõuseb tihendatava rulli pinnasele
likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest. 9. Teedele mõjuvad koormused mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega; liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus. katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke
jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib üle 30 päeva. Kuidas mõjutab temperatuur teekatet - külmadel temp. Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks. külmaga vähem elastne kui soojaga. Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1
Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Need pakuvad head aluspinda värvimiseks ja tihti on nad ka dekoratiivsed. Oksüdeerimiseks kasutatakse peamiselt elektrokeemilist meetodit, kuid see sõltub ka metalli liigist. Näiteks terasdetailide oksüdeerimiseks võib kasutada keemilist, termilist ja elektrokeemilist meetodit. c) Värvpinded on enam levinuim elektrokeemiline korrosioonitõrje meetod. Värve on erinevaid. Peamiselt liigitatakse need sideaine alusel: õlivärvideks ja emailvärvideks. Enne värvimist tuleb metallipind ettevalmistada: puhastada, kruntida, pahteldada ning alles siis võib värvida. 6 Samuti teostatakse ka plastpindeid. Plastpindena kasutatakse epoksiidi, polüeteeni, nailonit jt. Pulbriline plast pihustatakse elektrostaatiliselt metalldetailipinnale. Seejärel sooritatakse kuumtöötlus, mille käigus plast sulab
otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 700-900 kg/m³
.................................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid.................................................................................
kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
looduskivimüürid Paekivivundamendid on väga töömahukad ehitada, kuid arvestades sellega, et see on kohalik looduslik materjal ja väga dekoratiivne, võiks see leida julgemat kasutamist ka täna-päevaehituses. Maaehituses, kus maakorralduse ja põldude korrastamisega on tekkinud suured tagavarad põllukividest, oleks õige need ära kasutada monoliitsete vundamentide valamisel kui täitematerjal, hoides nii oluliselt kokku maksumuselt kallist betooni. Sellisel menetlusel valmistatud betooni nimetatakse kivikbetooniks. Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 18 kivibetoonist monoliitne lintvundament Kergkonstruktsioonis seinte madalvundeerimiseks kasutatakse väga laialdaselt
omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Tardkivimite kasutuskohad: · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel.
Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on
Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks, mis jõuülekan- deseadmete kaudu kantakse mootorratta veorattale. Vänt- laga. Alumine pea on enamasti mittelahtivõetav ja selles võlli osade komplekti kuulub ka hooratas, mis ühtlustab võlli asub ühe- või kaherealine rull-laager. Laagri rullid võivad pöörlemiskiirust,, abistab mootorit ülekoormuse hetkil ja veereda kas alumisse peasse pressitud tsementeeritud sooritab- töötsükli abitaktid. teraspuksil («Turist-M», «Jawa» jt.) või vahetult pea sise- Väntvõll koosneb enamasti pressliitega ühendatud osa pinnal, mis sel juhul on termiliselt töödeldud. Seejuures dest, harvem valatakse-ta tervikuna malmist (MT-9). Vänt- võivad rullid olla paigutatud üksteisest eraldatuna nn
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
1867. aastal jagati Ülejõe kalameesteküla maad 73 rendikrundiks, millest 38 läksid küll põlisperedele, 35 aga enampakkumisele. Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua 13 Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt). Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasõda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus väikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) või ootamatult väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rääma piirkonnas hoonestati
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
