Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi
lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja,
kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast. Kõrvitsa külvil on väga tähtis jälgida külviskeemi (istutusskeemi). Reas kasvatamisel peaks reavahe olema 1,5- 2m, taimede vahe reas 1-1,5 m. Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 kg/ha. https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3
Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest
Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3. Väljakülv ühtlase külvinormiga 4. Ühtlane külvisügavus 5. Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega 6. Pole vahelejätmisi ega ülekülve 7. Põld tasane, kivid koristatud 8. Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg) Taliteraviljad Talirukis, talinisu Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu. Talirukis Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva
Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne
(A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooniumsalpeetriga (15 gr/m2) ,
Keraheina heinasegusse talvekindlamad liigid. Kerahein muutub suuremate lämmastiku annuste juures talveõrnaks. Karjamaa puhul liike rohkem, Seemnesegud: Niidul liik 1. Liikide arv 3-5 2. Liikide suhe: 1 domineeriv liik 3. Kõlvinorm: 20-25 kg/ha. Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel
õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses. ● Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast. Kasvatamine ● Külv aprilli algul istikukasti, 0,5 cm sügavusele (külvinorm 0,5...2 g/m²), tärkavad 2 nädala jooksul. ● Istutatakse kasvukohale mais peale öökülmade möödumist vahedega 20 x 30 cm. Kasvatamine ● Õitsemisperiood kestab ligi 2 kuud. ● Seemned valmivad alates teisest aastast, septembris. ● Seemnesaak on 25...30 g/m²-lt. ● Seemned on väikesed, 1000 seemne mass ca 1 g. ● Seemnete idanevus säilib 3...4 aastat. ● Paljundatakse peamiselt seemnetega, ka vanade puhmikute
Külvieelselt tuleks mulda anda ka N, eriti kui muld on N vaene. N % on 0,1 piires. Tegeva-ainene 40-60kg/ha. Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg.
7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6
7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6
Juurestik hästi arenenud. Juurtel Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas (juurdekasv siis on seemnete hulk suur (metsa esinevad mügarad, kus elavad vaid 2-3 cm aastas). 10-15 m kõrgused kunstlikul uuendamisel on arukase puhul mikroorganismid (mügarbakterid), mis puud on enamasti 120-150 aastased. Samas soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb seovad õhulämmastikku. seetõttu on lepad aga väga pikaealine 2000-(4000) a. peamiselt seemnetest, noored puud võivad tuntud mullaparandajad. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu Kiirekasvulise, kuid lühiealised. huumusrikkaid muldi
Viljakandvus algab 10-15 a., kõige rikkalikum on 50 a. vanuses. Seemneaastad korduvad peaaegu igal aastal või üle aasta ja seemneaastatel on seemnete produktsioon rikkalik: keskmiselt 60 kg/ha (Eestis on saadud ka 200 kg/ha) ja kuna seemned on väga väikesed (1000 seemne mass 0,1-0,2 g), siis on seemnete hulk suur (metsa kunstlikul uuendamisel on arukase puhul soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb peamiselt seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete heale idanevusele on arukask tuntud vitaalse pioneerliigina. Areaal väga lai. Moodustab nii puht- kui segapuistusid. Kasvab peamiselt koos teiste lehtpuude ja hariliku kuusega. Sageli tekib kaasikutes varjutaluvatest puuliikidest (kuusest) II rinne. On
annaabi.ee 
