Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool?
Läbiviidud uurimustöö kokkuvõte. Autor: Pealkiri: Norm ja hälve tavakoolis Kokkuvõte:Tegin väikese uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada mida tähendab norm ja hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete koolis kokku puutunud,mis mõjutab teie valikut ja käitumist,kas teie või teie sõbrad käivad suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning
eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada. Et erivajadusega õppija saaks tavaliseks klassis õppida, siis peaks ka kool tegema teatuid korraldusi.
kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid
selgroog, puusavead, jäsemepuudulikkus, luustiku haprus, ülemäärased liigesekõverused. Õige ratastool. Õige ratastooli valik on väga oluline, see peab täpselt sobima. Kui ratastool on liiga suur, või väike, liiga raske või kerge, on seda märksa raskem kasutada. (füseoterapeut, tegevusterapeut) On olemas erinevad sanatoorsed koolid, kus on puuetega laste jaoks kõik vajalik olemas, et nende elu oleks natukene lihtsam. Samas lapsed, kes varem on käinud tavakoolis ja on sattunud õnnetusse ning jäänud ratastooli, tahaksid ka pärast edasi tavakoolis käia. Sellepärast on oluline kooli projekteerimine, mõeldes ka ratastooliga laste peale. Kui varem sellele mõeldud ei ole, siis annab alati teha koolis kohandusi. Kehapuuded avalduvad eelkõige toimetulekupiirangutena, mille ületamiseks või kompenseerimiseks on kasutusel palju erinevaid abivahendeid ja võtteid. Sageli on küsimus
inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kolmanda argumendina tooksin välja selle, et kool on vaid lihv komplektile, kus esialgne suurem roll on tõenäoliselt geneetilistel eeldustel ja kodustel raamaturiiulitel ning hiljem inimese enda huvidel ja töökusel. Seega on asi inimeses endas, mitte selles, kas ta käib eliitkoolis või tavakoolis. Artiklis kasutatakse peamiselt mõjutamist ehk valitud argumentide põhjal esitatud üldistust.
Helid muudab elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike. Signaalid edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse, tekib sellest heliaisting. Näiteks kannab üks väike 7. Aastane kurdina sündinud tüdruk, Kristi Artov sisekõrva implantaati, mille ta sai tänu heategijate annetusele. Ta võttis aparaadi kohe omaks. Ta ajab juttu ja loeb, nagu teisedki tema vanused, ning ta alustab sügisel kooliteed tavakoolis. Loomulik tee keele juurde on raske kuulmispuudega lapsele suuremal või vähemal määral suletud. Kuulmispuudega laste peamine probleem on napp sõnavara ja vähesed mõisted. Kõne- ja lugemisõpetus peaks algama võimalikult vara, et mahajäämust tasa teha. Tähtis on suunata treening juba varakult nii, et harjutatakse rütmitunnet ja arusaamist vibratsioonist, võimet suult lugeda, nägemist kasutada jne. Otsustava tähtsusega on see, et laps õpiks juba pisikesena ära viipekeele
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt valla- ja linnavalitsused tagavad keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. 2010. a kehtima hakanud uus põhikool- ja gümnaasiumiseadus sätestab hariduskohustuse täitmise ja võimetekohase hariduse omandamiseks senisest enam paindlikku õppekorraldust ning individuaalset lähenemist õpilastele. Tavakoolis võimaldatakse HEV õppuritele järgmisi õppevõimalusi: - tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid. - eriklassid tavakoolis. - tavakoolid, kusjuures rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud õppeained õpitakse eripedagoogi juhendamisel. Kaasava hariduse praktika aluseks on filosoofia, milles käistletakse erisusi, võimeid ja vajadusi
sobivaks. · + Kooli kaudu võib õpilastele pakkuda rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid. · - Erikool asub paratamatult osa perede jaoks kodukoolist kaugemal, selle tõttu tekib mure transpordiga või isegi vajadus elada nädala kaupa õpilaskodus. · - Erikoolis õppides puutub laps vähem kokku tavamaailmaga Tavakooli plussid ja miinused : · + Laps saab käia kodule lähimas koolis, mis teeb elu lihtsamaks ja normaalsemaks. · +Puudega laps tavakoolis suurendab sallivust. · - Erivajadustega laste hariduse kvaliteet võib sattuda löögi alla, kuna igase tavakooli ei pruugi jätkuda eripedagooge ja tugispetsialiste. · -Kui puuetega lapsi on tavakoolis vähe ja nende erivajadused on erisugused, on väga kulukas rakendada nende jaoks vajalikke tugiteenuseid. · -Võib juhtuda, et üksikud puuetega lapsed tervete hulgas jäävad ilma arenguks
liikuda omapäid linnas. Peamiselt kasutadakse juhtkoeri, aga on liikumiseks on võimalik kasutada valget keppi. Tänapäeval on isegi nutitelefonid tehtud pimetade jaoks kasutusõbralikus. Telefonid kasutavad süsteemi (accessibility) mis loeb neile telefonil oleva teksti ette. Pimetadele inimestel on 21. sajandil rohkem tähelapanu pööratud, nende õigused ja soovid on tehtud võimalikkult saranseks imestega kellel puudub puue. Nüüd on võimalik isegi pimedal inimesel ülikoolis ja tavakoolis käia. Pimedad inimesed kasutavad tekstide mõistmiseks arvuteid, mis loevad neile teksit ette. Puutepumktis oli juttu ühest tüdrukust Mari-Liis, kelle sooviks oli saada psühholoogiks. Oma unistuse täitumiseks astus ta ülikooli ja õpib oma unistuste ametit. Selline tegu on kindlasti kõigile inspiratsiooniks. Pimedate ainuksesks taksistuseks on nende endi soov.
orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas. Teemasid käsitletakse praktilise tegevuse käigus ja nende praktiliste oskuste täiustamise eesmärgil. Teemade käsitlemine on seotud igapäevaeluga koolis ja kodus, aastaringiga looduses, tähtpäevade ja üritustega. Õppimine ja harjutamine toimuvad võimalikult reaalses keskkonnas ja elulistes olukordades." Toimeetulekuõpet võib teoreetiliselt rakendada nii erikoolides kui tavakoolis, järgides kaasava õppemudeleid. Põhikooli- ja gõmnaasiumiseaduse § 7 lõigu 1 kohaselt tuleb kooli pidamisel "tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks." Tavakoolis on problemaatiline mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna loomine.
Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet. Kõik see on tasuta, võib-olla on mingisugused väiksemad kulutused, aga mingit üüratut summat kindlasti pole. Mina leian, et meil ei tohiks olla erakoole, mis väidavad, et neilt on võimalik saada parem haridus kui tavalistest koolidest ning nõuavad selle eest kõrget õppemaksu. Samas hiljem tulevikus avastatakse, et haridus on samasugune nagu neil õpilastel, kes õppisid tavakoolis. Maakohtades elavad õpilased, kes tahaksid minna kuhugi linna gümnaasiumi või kutsekooli, peavad oma rahakotti natuke rohkem kergendama kui linnas elavad tudengid. Käies koolis, mis on kodust kaugel, läheb üpris kulukaks. Linnainimestel on aga hea kerge, sest kõik koolid on käe jala juures, ei ole vaja maha sõita nii pikki teid ja ei kulu nii palju raha. Minnes Ülikooli on lugu sama, mõned õpilased saavad omandada seal
Minu tulevane perekond Enne kui üldse perekonna loomisele hakata mõtlema, peaks kindlasti kindel töökoht garanteeritud olema. Selleks, et ni oleks ,peavad ka õpingud korras olema, sest ilma heade hinneteta sa head töökohta ei saa. Muidugi on võimalik leiba teenida ka nt mõne spordialaga, kunstiga või muusikaga. Kui sa tahad neid asju tehes raha teenida, pead sa neis päris hea olema.et heaks sportlaseks saada, peaks käima spordikoolis. Tavakoolis on muidugi palju raskem ja peab rohkem vaeva nägema, kuid tulemused oleksid palju paremad, see tähendab töökohad oleks paremad. Kui koolid lõpetatud, töökoht käes ja sul on juba oma silmarõõm siis oleks ilmselt tõesti sobiv aeg perekond luua, abielluda, saada isaks, muretseda sobiv elukoht ja hakata elama pereelu. Sellist elu alustades peab iga inimene endale selgeks tegema, et ta võtab endale teatud vastutused peab endale pere ülal hoidma, ei saa kõike
et ta lapsel(lastel) läheks hästi ja et ta saaks enda eluga hästi hakkama. Paha või halba last ei ole olemas, lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Tihti on nn karistaja kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Teine variant on see, et lapsel on diagnoositud meditsiinilised käitumishäired. Sellised lapsed vajavad erikooli või tavakoolis eriteenuseid, näiteks väikeklassis õppimist. Mina olen eluaeg olnud väga tagasihoidlik, alati vanematega kokkuhoidev ja väga paindlik, enamasti kõigega nõus ja kõigega kaasa minemas. Minu noorem vend on seevastu, temperamentsem, jäärapäisem, osades asjades väga ükskõikne (enamasti need asjad, mis väga meelt mööda ei ole), kuid tegevused mis talle meeldivad teeb ta alati ära ja väga hästi.
Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse
vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste loetelu riiklikus õppekavas on suurenenud ning gümnaasiumitel on õigus pakkuda valikkursusi, mida riiklikus õppekavas pole kirjeldatud. See annab koolidele
Tema tähelepanu võib olla hajunud mujale ning tahe õppida on vähene või puudub üldse. Õpiraskustes lapse õpetamine võib olla keeruline, sest omandamisvõime on kõikuv. Veel võib olla ta kartlik ning koguni tunda koolihirmu ning peljata suhtlemist kaaslastega. Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab. Olgu selleks siis laps, kellel on üliandekus, käitumishäire, õpiraskus, puude või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin
Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood
Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja edukamalt edasi õppima minna palju väiksem. Järgmine samm peale põhi- ja keskkooli on ülikool, heas ülikoolis õppimine maksab tänapäeval 2 korda rohkem kui tavapärases ülikoolis. Väga paljudel noortel ei ole piisavalt võimalusi, et oma ülikooli eest maksta, isegi õppelaenu võtta on üsna keeruline ja samas ka suure riskiga tegur
lisaks ka taustainformatsiooni . Olen enda jaoks avastanud, et raamatukogu on parim koht õppimiseks ja seal saan toita oma teadmistejanu, otsides lisainformatsiooni huvi pakkuvate teemade kohta. Võtan taas käsile ka ilukirjanduse lugemise, mis aitab rikastada minu sõnavara ning arendada loovat mõtlemist ja eneseväljendust. Tahan ka oma keelteoskust edasi arendada, sest see oskus tagab mulle tööturul suure eelise. Võtsin vabaaineks vene keele kursuse, sest tavakoolis olin selles aines väga tugev ja ma ei taha seni õpitul lasta kaotsi minna. Aine ,,Inglise keel meediaüliõpilastele" on minu jaoks liiga suur väljakutse, seega otsustasin sellele mitte registreerida ja lugeda rohkem välismaa meediaväljaandeid ja ingliskeelset kirjandust. Lühikese ajaga olen Tartus saanud sõbraks mitmete välistudengitega ja olemasolevaid välismaa sõpru on mul ka palju, seega näen praktilist suhtlust veel ühe võimalusena seda keelt arendada . Järgmisel või
erivajaduse mõiste. Uues PGS-is on vähendatud erivajadustega laste piirnormi vastavalt eri puuete ja erivajaduste lõikes. Minu arvates on see õigustatud, sest see annab võimaluse õpetajal teha efektiivsemalt oma tööd ja kindlasti jagub lastele ka tähelepanu rohkem ning võib-olla on ka õpilase arengu tulemused silmapaistvamad. Uues PGS-is on välja toodud ka erivajadusega õpilasle võimalus (olgu ta siis käitumisraskustega või õppiraskustega laps jne) õppida tavakoolis, tehes talle individuaalse õppekava. Väga hea muudatus on uue seaduse juures ka see, et õpetajal on võimalus vanema nõusolekul korraldada järelvalvet erivajadusega õpilase suhtes, tagades ohutuse ja turvalisuse nii kaasõpilaste kui ka terve kooli personali suhtes. Samuti, vanemate ja õpetajate kokkuleppel võib kontrollida ja piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava teovõimelise õpilase liikumist.
meil tänavail vägapalju kerjavaid hulguseid kuna nad ei ole omandanud edukuse oskust oma elguga toimetulemiseks või on seda omandanud liiga vähe. Muidugi võib ka tänavale sattuda valede otsuste tegemise tõttu või , siis petta saamise tõttu. Kõik tegevused ja sammud tuleb enne mingi otsuse tegemise korralikult ja hoolikalt läbi mõelda ja seal tulebki mängu sinu oskus ehk edukus oma samme korralikult läbi mõelda. Edukust õpitakse kõige rohkem kuttsekoolis ja veidikene ka tavakoolis ka korralikud lapsevanemad õpetavad oma lapsi juba noorest peast edukaks , et neil oleks oma elus kergem toime tulla ja oleks koolis edukuse õppimine kergem. Need kes on edukad inimesed tulevad kõik asjad põhiliselt väga hästi välja. Neil on ka palju ustavaid ja häid sõpru nind teistel inimestel on nendesse suurem uskumus ja usaldusväärsus on kõrgem. Need kes ei oma edukuse oskust , siis neid ka usaldatakse vähem ja neil pole ustavaid ega häid
ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest ei tegeleta õigel ajal ja õppimistingimused vajavad parandamist. Puudega inimestel on raskusi haridusele juurdepääsul ja eriala omandamisel. Tavakoolis õppimine loob üldiselt normintellektiga õpilastele edasise hariduse omandamiseks ja tööturul läbilöömiseks paremad eeldused. (Riigikontroll 2006) Kuid tavakoolid on valmis õpetama vaid teatud erivajadustega (nt õpiraskustega) inimesi, erivajadustega inimestel ei ole piisavalt õppevahendeid (sh õppekirjandust), personali miinimumkoosseis ei vasta tegelikele vajadustele (puuduvad vajalikud õpetajad jt
Kirjalikult või suult lugedes vms.. Kurtide puhul on käeluu murd vist väga halb asi? Kurdid saavad ühe käega ka viibelda. Mitmed kurdid ei saa ühte kätt kasutada oma puude tõttu. Kurdid saavad kasutada mõlemat kätt viiplemisel võrdselt Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega? Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng. Kas kurdid käivad ka tavakoolis? Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga. Kuidas mitmetähenduslikest sõnadest aru saada? (ülekantud tähendus) Sõltub kontekstist, kuidas räägitakse. Telklaager/maja on sama viibe. üldjuhul saadakse aru, millest jutt käib. Kurdid kasutavad ka suud. Osad ei taha üldse suud kasutada, siis on keerulisem jutust aru saada. Mitut keelt oskavad kurdid ja kas erinevate keelte õppimine on raskem? Kõige rohkem oskavad nad keskmiselt 3-4 keelt
põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte: ,,Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides." Teemaarenduse olulisemad punktid: 1. ,,Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest
Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on
eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt. Kasvanud on perede arv, kus laste areng on aeglasem sotsiaalsetel põhjustel. Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida integreeritult tavakoolis/-lasteaias või erikoolides/-lasteaedades või-klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad erialaarstid, kuid neist igaüks vaatab last oma eriala piires, harvem laiemalt. Rehabilitatsioonikeskus
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autonnetuses. Vhemalt Harry arvab nii. Oma heteistkmnendal snnipeval saab ta teada, et ta on vlur ja ta lheb kooli nimega Sigatgas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kik vlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatkas spru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sbraks saab ka Sigatka majavaht Hagrid. Sigatka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb kia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik
Eesti on olnud väga edukas infotehnoloogia viimisel koolidesse. Riiklikud raamõppekavad on andnud koolile kooliõppekava väljaarendamise õiguse ja kohustuse, mis võimaldab arvestada kooli erisusi, õppurite soove ning piirkondlikku eripära. Kasutusele on võetud õpitulemuste välishindamise süsteem (tasemetööd kooliastmete lõpus, ühtsete materjalidega põhikooli lõpueksamid, gümnaasiumi riigieksamid) ning parandatud on erivajadustega õppurite tavakoolis õppimise tingimusi. Tõhustunud on eesti keele õpetamine muulaste erinevatele earühmadele. Positiivse kõrval on mitmeid negatiivseid aspekte, mis mõjutavad kõiki HK eesmärke. Olen läbilugenud artiklit, kus oli kirjas millised muutused Eesti haridussüsteemis toimuvad ja on plaanis aastaks 2010: Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks: uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja
sündroomiga. Valisin selle teema, kuna minu suguvõsas on Downi sündroomiga lapsi esinenud kahel korral. Minu õde oli Downi sündroomiga ning mu onu tütar samuti. Õde oli väga sügava vaimse alaarenguga, kes ei mõisnud peaaegu üldse seda maailma, aga onu tütar on väga taibukas, oskab kirjutada, lugeda, matemaatilisi tehteid teha ja on asjalik ka sotsiaalse poole pealt. Tal on eraldi õppeprogramm ja käib tavakoolis, kus talle meeldib. Käesolevas referaadis annan ülevaate Downi sündroomist, mis on selle tekkepõhjusteks, kuidas ennetada, millised on sümptomid ja Downi sündroomi diagnoosimisest. 3 Downi sündroom Downi sündroom on märkide ja sümptomite kogum, mis hõlmab tavaliselt arengupeetuse nõrgast kuni raskeni. Downi sündroom on geneetiline haigus, mis võib esineda põlvest-põlve,
Osa on tänavatel nendega ei saagi praegu tegeleda. Osa satub erikoolidesse ja nende edasine tee pole selge, halvimal juhul võib see viia noortevanglasse, täiskasvanute vanglasse. Miks see nii läheb? Mul on hea tuttav noormees, kellel vedas. Tema sündis sellisesse perekonda, kus ei olnud püramiidi, vaid oli üheskoos vabaduse ja harmoonia õhkkond. Ema oli väga andekas inimene ja poiss ütles, et ema sai temast aru. Ta oli hüperaktiivne laps ja kuni 8. klassi lõpuni ta tavakoolis ei õppinud. Ta pandi waldorfkooli, kus last ei hinnata, vaid iseloomustatakse. See tähendab, et kui klassiõpetaja arvab, et lapsel on väljavaated oma võimeid tulevikus arendada, siis ta võib koos oma klassiga edasi minna ka siis, kui ta aasta tulemused pole kuigi head. Paljude Eesti haridusametnike jaoks on see nonsenss. Aga kui see poiss lõpetas 8. klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima. Tema käest küsiti, miks ta siis hakkas õppima? "Ma märkasin, et nüüd tuli aeg,
kaasasündinud südamerikkeid ja neeruanomaaliaid. Kaasneb sageli ka madal luutihedus, seega suurenenud risk luumurdudele ning luude hõrenemisele. Vaimne areng on tavaliselt täiesti normaalne. Tavaliselt Turneri sündroomi põdevad inimesed vaimselt alaarenenud ei ole, siiski võib neil olla keerulisem elus toime tulla, suure tõenäosusega täiskasvanuna intellektuaalne areng pidurdub. Võivad esineda õpiraskused, kuigi enamasti saavad seda geneetilist haigust põdevad lapsed tavakoolis hästi hakkama. Nad suudavad samamoodi hästi kirjutada, jätta asju meelde või näiteks keeli õppida. Kuigi päris tavalise inimese elu nad endale vaevalt, et lubada saavad, eriline välimus mõjutab igapäevaelu toimetusi ning kindlasti ka paljude suhtumist neisse. Nende organism on nõrgem, haigustele vastuvõtlikum. 6. Pärilike haiguste ennetamine Sünnieelne diagnostika DNA diagnostika võimaldab uurida inimese
liikumis-ja nägemispuue. Liitpuue ei ole haigus. Igat liitpuudega last on võimalik arendada nii spetsiaalse koolituse, arendava tegvuse kui ka abivahendite abil (liikumispuude korral). Liitpuudega lapsed on täpselt samasugused lapsed kui tavalised lapsed: omaette isiksused koos oma iseloomu ja nõrkustega, soovide ja rõõmudega. Liitpuudega laps lasteaias ja koolis Liitpuudega lapsed on väga erinevate võimetega. On nii tavakoolis edukalt hakkama saavaid lapsi, kui ka neid, kellel vaid baasoskused eluks. Enamus liitpuudega lapsi on võimelised oma individuaalsel tasemel õppima. Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.)
kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama. Eesti waldorfkoolide rajajate üks eesmärk oli sobitada omavahel nõudmised, mida esitab tänapäeva ühiskond lastele ja pakutav haridus Waldorfkooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Nendes koolides rõhutatakse hoopis teisi asju, kui tavakoolis. Näiteks arvuti programme hakatakse alles õpetama keskmises ja vanemas astmes, kuna algklassi lastel pidurdab keelelist ja sotsiaalset pädevust. Iga waldorfkool on autonoomne ja seega vaba oma pedagoogiliste algatuste teostamisel kuni õppeplaani väljatöötamiseni. Hoolimata mitteriiklikust iseloomust on waldorfkoolid avalikult ligipääsetavad, seetähendab avalikud vabad koolid igaühe jaoks Eestis on ka mõned Waldorfkoolid ja ravipedaoolised koolid. Kahjuks ei ole aga Eesti
tuleb kasutusele võtta koolipõhised meetmed. HEV koordinaator ja õpetaja koostavad lapse toetamiseks tegevuskava. Selles etapis võib lapse vajaduste rahuldamiseks kasutada erivahendeid ning vaja võib minna individuaalset tuge. Lisameetmed võivad osutuda vajalikuks, kui vaatamata individualiseeritud tegevustele ja lisatoele on lapsel ikka raskusi. Selles etapis võetakse koos vanematega vastu otsus, kas lapse edasijõudmist ja tavakoolis jätkamise võimalusi peaks hindama kooliväline spetsialist. Gavin Reid (2007:22), kogenud düsleksia uurija, on järgmisel seisukohal: Düsleksiat ei tohiks kindlaks teha üksnes testide abil, kuna düsleksia on protsess, mille puhul lisaks lapse spetsiifilistele õpiraskustele tuleb arvesse võtta klassi töökorralduse ja õppekavaga seotud tegureid ja lapse õpieelistusi. Seega on tähtis, et düsleksia kindlakstegemiseks kasutataks lisaks testidele ka muid vahendeid
· geneetilised tegurid Nägemis puue · Rasedusaegsed traumad (enneaegsus) · haigused · Pärilikkus · Traumad ja õnnetused ( looduskatastroofid, sõjad) 2. Millised on nägemisuudega inimesele mõeldud abivahendid? · Valgekepp · punktkiri · valgusfooridel on helisignaal · juhtkoer · kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus? · Nägemis teravus · Nägemisväli · Ajutalituse häire · Värvus nägemishäire · silma liikuvus 5. Kuidas kergendada vaegnägija õpitööd? · Julgustada õpilast kasutama optilisi vahendeid · rääkida selgesti ja kuuldavalt · aidata lapsel arendada eneseteeninduse oskusi · jälgida, kuidas õpilane istub tahvli ja valguse suhtes
· Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming: · Sümfoonilised teosed -- Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus pärnapuule"," Muusikale". 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud Ooperid (5) Raamatud (5) -,,Pühajärv" - ,, Nii ajaratas ringi käib" - ,,Tuleristsed" - ,, Laine tõuseb"
(Lukanenok 2009: 10) Iseloomulik SÕR õpilastele on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel järgmistes valdkondades (Lukanenok 2009: 10 järgi): a) suuline eneseväljendus; b) kuuldud kõne mõistmine; c) kirjalik eneseväljendus; d) lugemistehnika; e) loetu mõistmine; f) aritmeetiliste tehete sooritamine; g) matemaatiline mõtlemine, probleemide lahendamine. Lugemis ja kirjutamisraskused tavakoolis võivad olla põhjustatud üldistest õpiraskustest ja vaimsete võimete mahajäämusest või vastupidi: õpiraskused on põhjustatud lugemis- ja kirjutamisraskustest, suutmatusest töötada kirjaliku tekstiga. Sellisel juhul on tegemist spetsiifilise õpiraskusega. (Irv 2010) Eesti eripedagoogika terminoloogia (Kõrgesaar 1990) järgi on lugemis- ja kirjutamispuuded: suulise kõne puuetest, vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelistest kahjustustest, aga ka
· Downi sündroomiga laste vanemate tugiühingud · Koduhoiuteenused · Puhkuseteenused · Rehabilitatsiooniteenused · Rahaline abi · Õigusabi · Terapeutide pakutavad teenused: a) Füsioterapeut b) Tööterapeut c) Kõneterapeut d) Erivajadustega laste koolitajad · Koolitusvõimalused a) Tavaline klass b) Tavaline klass koos konsultandiga c) Tavaline klass koos eriõpetajaga d) Tavaline klass koos lisaõppega e) Eriklass pluss osalise ajaga tavaline klass f) Täisajaga eriklass tavakoolis g) Täisajaga erikool h) Eriinternaatkool · Puberteet · Puberteet esineb kõigil lastel samal ajal. · Hormonaalsed muutused hakkavad tunduvalt varem, kui füüsilised. · Meeleolumuutused · Kohmakus · Suurenenud söögiisu · Muutuvad kehalõhnad · Poisslaste füüsiline areng: a) munandite suurenemine b) häbemekarvade kasvamine c) peenise pikenemine d) näole ja kaenla alla kasvavad karvad e) häälemurre · Tütarlaste füüsiline areng a) rindade kasv b) häbemekarvade tekkimine
hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda. Seetõttu on oluline täpne diagnostika, sest ilma seisundi õige hindamiseta pole võimalik hüperaktiivset last ning tema perekonda aidata. (Roomeldi jt 2003:11-12). Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukajustusega laste probleemiks. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? · Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 13. TKO teooriad (kontrastiivne analüüs, Krasheni sisenditeooria, Schumani akulturatsiooniteooria jm) Loova konstrueerimise teooria (Dulay and Burt 1973) L2 õppija keeleväljundi (output) eripära: - õppija on haaratud loova konstrueerimise protsessi; - L2 ilmub loomulikus järgnevuses (eelkõige morfoloogia osas); - "vaikne periood"; - emotsioonide olulisus; - lihtsustus.
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mõni seiklus, mis vältab enam-vähem kogu aasta. Harry käib Sigatüüka majas nimega Gryffindor. Mõned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta
Eesmärk on toetada õpilasi viisil, et neil oleks võrdsed võimalused läbida koolitus vastavalt nende võimetele koos eakaaslastega. Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis. Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist. Vajadusel võib õppeainete mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta. Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada.
platvorm terveks saada. Teiselt poolt ka see kuidas ise ellu jääda, a'la kuidas surmadega toime tulla. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias. * Ex post facto uurimus analüüsib olemasolevaid tingimusi, olukorda või käitumist. Uurimus tehakse pikema aja peale, mitte hommik-õhtu vahel. Siia alla kuuluvad: - kriteeriumirühma uuring (näiteks meedikute õppetöö tulemuslikkuse seosed nende haigestumisega.. ehk siis millegi uurimine mis on juba juhtunud). - võrdlev uuring. Näiteks tavakoolis õppinute võrdlus poistekoolis õppinutega. Näidis ex post facto uurimus. - teema: - muutuja: sõltumatu enamuses autoga sõitmine viimase kolme aasta jooksul, sõltuv stressi tase loengu alguses, stressi tase peale loengut. - mõõdikud: stressitesti skoorid - hüpotees 1 : autojuhtide stressi tase on alguses kõrgem kui ühistranspordi kasutajatel. - hüpotees 2 : autojuhtide stressi tase on kõrgem kui ühistranspordi kasutajatel ka peale loengut.
· Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses ·Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ? Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos kas ka tavakoolis, kas ka mulle ? Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud Võrdlev koolikorraldus uurib: Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis Võrdleva koolikorralduse allikad: (1) Rahvuslikud koolisüsteemid Ülevaade Euroopa haridussüsteemidest: Eurydice http://www.eurydice.org Ülevaade maailma riikide haridussüsteemidest: UNESCO http://www.unesco.org
Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde
hüperkineetiline häire". Inglise keeles on lühendiks ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, mitte lihtsalt lapse omapäraks juhul, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Hüperaktiivsust ei saa diagnoosida raamatu põhjal, selle kindlaks määramiseks on last vaja põhjalikult uurida. Tavaliselt teeb seda lastepsühhiaater koos teiste erispetsialistidega. Hüperaktiivsuse põhjuseid on otsitud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kindlaks tehtud mitmesuguseid hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. 1.1 Närvisüsteemiga seotud põhjused
annaabi.ee 
