Kirjand: Millega mõõta edu ja õnne elus? (0)

Millega mõõta edu ja õnne elus?
„Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus.“ Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos . Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha.
Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja edukamalt edasi õppima minna palju väiksem. Järgmine samm peale põhi- ja keskkooli on ülikool, heas ülikoolis õppimine maksab tänapäeval 2 korda rohkem kui tavapärases ülikoolis. Väga paljudel noortel ei ole piisavalt võimalusi, et oma ülikooli eest maksta, isegi õppelaenu võtta on üsna keeruline ja samas ka suure riskiga tegur. Aga milleks on siis vajalikud erakool ja ülikallis ülikool? Jällegi ainult ühel põhjusel: kui sa saad korraliku hariduse, siis tänu sellele saad sa endale head töökohta võimaldada ja teenida ka palju raha. Kõik keerleb raha ümber, sest see on meie kõigi edu mõõtja, mõnel vähem, teisel aga rohkem.
Teiseks variandiks tahaksin välja tuua hobid, mis me lapsepõlves valime, või mille valivad meile meie vanemad. Pole isegi vaja tuua näidet, vaid on lihtsalt võimalik öelda, et sul võib olla suur talent , kuid ilma rahata ja toetusteta ei suuda sa saavutada mitte midagi. Nagu armastatakse väita, talent on edust umbes 20%, ülejaanud on suur töö ja võimalused. Töötegemise võimalus sõltub jällegi rahast, st et tuleb ennast treenida ja soetada endale kaasaegne varustus. Et olla tipus ja saavutada häid tulemusi, ei ole võimalik, kui sa ei oma suurt „rahakotti“. Kõik keerleb raha ümber. Inimesed ütlevad, et õnn ei peitu rahas, raha eest ei saa kõike osta, raha ei tee õnnelikuks. Kellel sind vaja on, kui sul ei ole võimalusi maksta oma igapäevaseid või -kuiseid arveid? Vastus on lihtne: Mitte kellelgi !
Kõige olulisim asi meie elus on tervis. Tänapäeval maksavad ravimid väga palju, ka arsti juurde ei saa sa nii lihtsalt, kõik maksab. Kui ma soovin teha enda keha kohta korralikku uuringut , siis pean ma minema eriarsti juurde. See on juba ammugi teada, et mitte ükski tavainimene, kellel puudub rahaline võimalus, ei saa oma muredega pöörduda eriarsti poole, mis on ka erimaksumusega. Ka tervis maksab!
Inimene tunneb rõõmu väikseimagi pisiasja pärast, mis on talle kasulik ja mida ta ihkab. Pisiasjade olemasolu tagab jällegi enam-jaolt raha. Väga suur hulk inimesi töötab päevast-päeva, et osta endale koju leiba, või toita oma lapsi. Tavaliselt piirdubki töötamine ja rahateenimine ainult sellega, et tehakse ainult eluliselt vajalikud asjad ära, aga kuhu jääb inimese meelerahu ja puhkamine? Inimene vajab puhkust ja meelelahutust, et pääseda argipäevamuredest, leida aega enda jaoks ja lõõgastuda, kuid raha puudumisel ei ole see mitte mingil juhul võimalik. Sellisel juhul ei saa olla õnnelik, olgugi et väliselt, kuid sügaval sisimas kindlasti mitte.
Üldlevinud mõiste ütleb, et armastus on kõik, mida üks inimene vajab. Jah, see on ainult teatud mõttes nii, siiski ei saa elada ainuüksi „õhust ja armastusest“. Selleks, et olla õnnelik, on vaja soetada ja luua endale kodu. Kodu on elu esimene alustala, kuid ka see toetub millelegi olulisele – RAHALE! Elus on kolm kõige tähtsamat asja, raha, lähedased ja armastus.
Koduga käib käsikäes raha, armastus omakorda koduga, järelikult on armastus seotud rahaga ja ongi ring täis saanud. Nüüd olemegi jõudnud järeldusele, et edu ja õnne elus saab mõõta raha ja üldise rikkusega.