RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG (0)

Q: Mis põhjusel lugesid eepose läbi?

Vastus leiad õppematerjalist: RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG

Q: Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna?

Vastus leiad õppematerjalist: RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG

Kutsekool - Sotsioloogia - Organisatsiooniline käitumine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis põhjusel lugesid eepose läbi?
Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna?

PÄRNU KUTSEKOOL
Ene Reinsalu
RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE
Uurimustöö
PÄRNU 2010
SISUKOR
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM 4
2 TULEMUSED 5
3 DISKUSSIOON 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8

SISSEJUHATUS

Rahvuseepos Kalevipoeg on meie kultuuri üks tüvitekste. See on samas ka üks raskemini loetavaid tekste, mille üle on polemiseeritud juba selle loomise algusest saadik. Lugejaid ei ole sellele leidunud kunagi palju. Sellepärast otsustasingi viia läbi uurimuse teemal - kui palju on eepose lugejaid tänapäeval. Mind huvitasid ka põhjused, miks loeti või ei loetud ja kas lugemine on olnud kohustuslik või mitte.
Kui Kalevipoeg ilmus, siis ilmus umbes samal ajal ka Eesti rahva ennemuistsed jutud, ka Kreutzwaldi poolt kirjutatud (proosa vormis), mis sai rahva seas väga populaarseks. See näitab, et teema ja sisu vastu oli huvi olemas, kuid lugemisel sai takistuseks ilmselt vorm. Värsseepost ei ole kerge lugeda. Samas ei saa öelda, et mida keerulisem tekst, seda vähem seda loetakse. Piibel ei ole ka väga kerge kirjandus, Vanas Testamendis sisalduv tavaõigus ja ajalugu on arusaadav ainult Vana Testamendi uurijatele ülikoolide juures.
Uurimistöö hüpotees oli, et enamus inimestest, kes on läbinud haridussüsteemi Eestis, ei ole eepost tervikuna läbi lugenud. Samas on püütud viidata ka põhjustele, miks see nii on olnud. Kuna küsimustikus on ka viitavaid-suunavaid vastuseid, siis on mõneti lihtsustatud põhjuste leidmist puudutavad asjaolud .

1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM

Käesoleva uurimistöö kvantitatiivseks meetodiks valisin küsitluse struktureeritud ankeedina, mille valimi liige pidi täitma soovi olemasolemise korral. Valimisse kuulus 50 inimest (mehi 28 ja naisi 22) vanuses 22-34. Valimi moodustasin tuttavate kaudu Interneti teel. Valimi liikmetele esitasin järgneva küsimustiku:
KÜSIMUSTIK:
1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg?
2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma?
3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi? (kohustus/huvi/kellegi soovitus/muu)
4 Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna? (raske sisu ja vorm/muu)
5 Kas kooliprogrammis oli eepose lugemine kohustuslik? (jah/ei)

2 TULEMUSED

1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg?
MEHED EI - 26
NAISED EI - 19
MEHED JAH - 2
NAISED JAH - 3
2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma?
MEHED EI - 8
NAISED EI - 5
MEHED JAH - 20
NAISED JAH - 17
3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi? (kohustus/huvi/kellegi soovitus/muu)
MEHED kohustus: 2 huvi: 0 kellegi soovitus: 0 muu: 0
NAISED kohustus: 2 huvi: 0 kellegi soovitus: 0 muu: 1
4 Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna? (raske sisu ja vorm/muu)
MEHED raske sisu ja vorm: 20 muu: 6
NAISED raske sisu ja vorm: 15 muu: 4
5 Kas kooliprogrammis oli eepose lugemine kohustuslik? (jah/ei)
MEHED jah: 2 ei: 26
NAISED jah: 4 ei: 18
Tulemused näitavad, et enamik küsitletutest ei ole lugenud läbi eepost tervikuna. Suurem osa on lugenud selle asemel mõnda kokkuvõtet sellest, nt Eno Raua tuntud jutustust eepose ainetel . Kui küsiti mis põhjusel eepost loeti, siis sellele vastati, et kohustuse pärast, mis viitab sellele, et seda loeti kooli ajal. Üks naine vastas ka, et põhjuseks oli mingi muu asi. Kui küsiti miks ei ole eepost loetud, siis vastati, et sisu ja vorm on liiga keeruline, mõned vastasid ka, et põhjus on muus. Üks põhjusi, miks vähesed on lugenud, on ilmselt see, et koolis ei ole eepose lugemine olnud erinevatel aegadel ja kohtades kohustluslik.

3 DISKUSSIOON

Diskussioon eepose üle tõusis ajakirjanduses märgatavalt 2003. aastal, siis, kui tähistati Kreutzwaldi aastat. Ometi võiksid sellised suurteosed olla fookuses palju tihedamini, rahvuspühadel jne, et see üks osa meie identiteedist oleks pigem omasem, kui võõras. Kui eepost loevad vähesed, siis tähendab see ühtlasi seda, et sellest saavad aru vähesed. See omakorda tähendab aga teatud kultuuritust.
Koolides võiks olla rahvuseepose lugemine kohustuslik. Kui piirduda ainult kokkuvõtetega ja ümberjutustustega, siis on ka meie haritus lihtsalt ümberjutustus mingist kõrgemast haritusest, olemata see ise.
Kui me tutvustame välismaailmale oma kultuuri, siis kas me teeme seda ümberjutustuste kaudu?

Kokkuvõte

Meie rahvuseepos Kalevipoeg on aktuaalne teos olnud selle kooliprogrammi lülitamisest saadik. Rahvusliku tüvitekstina on see võrreldav isegi Piibliga, mis on samuti üks kompaktne ja väga suure tähtsusega raamat.
Kuna eepose vorm ja sisu on üsna raskesti jälgitavad, siis ei leidu sellele palju lugejaid, keel muutub ajas, ja nii on tulevikus vältimatu, et ilmub Kalevipoega seletav sõnaraamat. Või teise võimalusena ei tule maha matta ka võimalust, et eepos kirjutatakse ümber, pannakse tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt.
Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik , Kivirähk.

KASUTATUD ALLIKAD
Juhtkiri: Kalevite rahvas - “Kalevipoja” kallale. -Virumaa Teataja
http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003
Juurak, Raivo 2003. Nädalakommentaar. -Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/12.12.03/kommentaar/1.shtml 12.12.2003
Kivisildnik, Sven 2003. Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tallinn: Tuum.
Kokk, Aavo 2003. No kes seda viitsib lugeda!
http://epl.ekspress.ee/artikkel/234382 30.04.2003
Oinas, Felix 1994. Surematu Kalevipoeg: (esseed). Tallinn: Ajakiri “Keel ja Kirjandus”.
Raud, Eno 1998. Kalevipoeg: Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud. Tallinn: Mix.
Rakke, Kerttu 2000. Kalevipoeg. Tallinn: K. Rakke.
Ridala, Villem 1998. Kalevipoeg (proosaümberjutustus noortele). Tallinn: Athena .
Undusk, Jaan 2003. Eksistentsiaalne Kreutzwald . - Eesti Ekspress
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F12127D28E444129C2256DF2004B1469 05.12.2003

.RTF Laadi alla originaalfail 8 lk · .rtf · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuhkatriinu22 Õppematerjali autor

Uurimustöö

rahvuseepos kalevipoeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................

Kirjandus ja ühiskond

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Oli tuttav ka Goethe ja Schilleri loominguga. Siis tõuseb huvi rahvaluule vastu. Tutvub Ganaderi Soome mütoloogiaga ja kõigi nende huvide pinnalt sündisid 1838. Aastal tema sulest muinaslood Kalevipojast. 1839. Aastal esitas ÕES koosolekul oma muinaslood Kalevipojast ,,Sagen". Selles ettekandes fikseeritud oluline osa hilmisemast Kalevipoja sünmustikust. Esitas Kalevipoja jumalikku päritolu rahvusliku kangelasena. Oli arvamusele, et Kalevipoja lugudest on võimalik luua eepos. Muistendid ,,Emajõe sünd" ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise lahkumine" jt. Ilmusid ÕES toimetistes. Vanematest veneaegsetes muistendite kogumisest on puudu ,,Keelte keetmine". Muistendites esitanud fiktiivse mängu - tal on õnnestunud muistedeid kuulda seetõttu, et ta eesti keelt hästi tundis. See on romantiline võte. Tegelikult on need muistendid tema enda loodud. Kõige kaunimaks ja kuulsamaks müüdiks on ,,Koit ja Hämarik", alus

Ajalugu

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada

Kirjandus

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

(piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi

Eesti kirjandus

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.

Kirjandus

pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside,

Kirjandus

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

Eesti keel

Rohkem sarnaseid