või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kokkuleppeline võlasuhte lõpetamine Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik
seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Üürnik võib ise parandada eskavaatori, kuid aga pärast seda teatamist üürileandjale. Kui ehitusettevõte ei nõustu tasaarvestusega, kas on tegemist alusetu rikastumisega? Alusetu rikastumise mõiste: isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS §1027). Ei ole tegemist alusetu rikastumisega. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt
antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlasuhte lõpetamise alused Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taasarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Tarbijakaitseseadus sätestab peamised tarbija õigused.
oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le. Kui A on tasaarvestusega nõus, siis täiendavad nõuded puuduvad. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198), seal sätestatakse vajalik info ning osapooled allkirjastavad antud dokumendi. Kuna A-l ja B-l on üksteise vastu samas summas rahaline nõue, võib VÕS §197 ja VÕS §198 lähtudes nõuded tasaarvestada. 2. A omandas pärimise teel kinnistu, millel asus autopesulaks sobiv rajatis küll ilma sisseseadeta. 01
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lisaks on toodud välja ka koduukselepingute, sidevahendi abil sõlmitud lepingud eseme üleandmiseks või teenuse osutamise ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute sätestamise kord. Esimese osa viimane peatükk keskendub võlasuhete lõppemisele.Võlasuhe lõpeb kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud
Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
113 lg 1 alusel. 1. Kehtiv leping 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) muul alusel (nt lepingueelsed 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt on läbirääkimised) lõppenud tasaarvestusega) 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt on 2. Kohustuse rikkumine (kohustus, rikkumine) 3. Vastutus (VÕS § 103 218 lg 1 jne) lõppenud tasaarvestusega) VÕS § 105 2. Rikkumine 4. Täiendav tähtaeg (hea usu põhimõte) 2.1. Kohustuse sisu - tegemist on rahalise 5
kohustuse täitmisega viivitamisel viivise nõudmise õigus, leppetrahv, hinnaalandamine (ei ole vaja teise poole nõusolekut. Kahju suuruse tõendamine on kõige raskem. Lepingust taganemine tähendab lepingust loobumist enne kui leping on teostatud. Ülesütlemise korral jääb varasem nõusse. Käsiraha rahasumma, mis antakse üle lepingu sõlmimise tõendamiseks ja kohustuse täitmise tagamiseks. Võlasuhte lõppemine lõppeb kohase täitmisega. Lõppeb tasaarvestusega. Võlasuhe lõppeb kokkulangemisega. KARISTUSÕIGUS Analoogne keeld - Ei ole kuritegu mis ei ole karistusõigusega selleks määratud. 1) Süüde koosseis 2) Õigusvastasus 3) Süü Süüde koosseisul on kindlad tunnused : Objektiivsed ja Subjektiivsed tunnused. Süüdi oleku tunnused on tegu või tegevusetus, tagajärg. Objektiivsed tunnused - Teo ja tagajärje vahel valitseb põhjuslik seos mateeria liikumise
Kui ta on rikkunud hooletuse tõttu, vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töötamise kestust, töötaja töötasu, eeldatavaid võimalusi jm. Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle, lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käeolev nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kahju nõue aegub 12 kuu jooksul. l ) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei
seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Kui ettevõtte üleandja on füüsiline isik, läheb senise ärinime kasutamise õigus üle omandajale ettevõtte üleandja kirjalikul nõusolekul. 35. Võlasuhte lõppemise alused Võlasuhe lõpeb: kohase täitmisega; tasaarvestusega; kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; lepingust taganemisega; lepingu ülesütlemisega; füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 36. Lepingust taganemine Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui
lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Mis on lepinguvabadus? Lepinguõiguse printsiibi kohaselt võivad pooled sõlmida igasuguseid lepinguid, sõltumata sellest, et vastavat liiki lepinguid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. 10
või objektiivsed alused, mille tõttu täitmine ei ole enam vajalik või võimalik. Lepingulise kohustuse täitmine. Lepingu täitmisega loetakse lepingu eesmärk saavutatuks. Leping lõppeb alles siis, kui kõik võlasuhte pooled on täitnud oma kohustuse. Vajalik on, et need kohustused oleksid täidetud nõuetekohaselt. Kohustused peaksid olema täidetud heas usus tegutsed mõistlikult ning tavasid ja praktikat arvestades. Tasaarvestus. Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist. Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest
2. Tsekid - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma kindla rahasumma tsekist nähtuval maksetähtpäeval Arveldustsekk on tsekk, mille väljaandja või omanik on tseki esiküljele kirjutanud märke «kontole kandmiseks» või muu selletaolise märke, mille eesmärk on keelata tseki maksjal lunastada tsekki sularahas. Sel juhul võib tseki maksja lunastada tseki üksnes selliselt, et krediteerib tseki omaniku kontot ülekandega, tasaarvestusega või muul viisil sularahalist makset tegemata. Tsekk peab sisaldama järgmisi andmeid: nimetust «tsekk» dokumendi koostamise keeles; tingimusteta käsundit kindlaksmääratud rahasumma maksmiseks; tseki maksja nime; maksekohta; tseki väljaandmise aega ja kohta; tseki väljaandja nime ja allkirja, juriidilise isiku puhul ärinime ja esindaja nime ja allkirja.
Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: H-l võib K vastu olla nõue/õigus 4.2. Ülesütlemine, VÕS § 196 lg 1 VÕS (vm seadus) §..... alusel Lepingu ülesütlemine tuleb kõne alla üksnes 1. Võlasuhe kestvuslepingu (VÕS § 195 lg 3) puhul. 1.1. Leping on sõlmitud Täiendavate materiaalsete eeldustena tuleb 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt on kontrollida: lõppenud tasaarvestusega) 3) Oluline lepingu rikkumine või muu mõjuva 2. Rikkumine põhjuse olemasolu 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti, 4) Kui oluline rikkumine, siis: millised kohustused tulenevad seadusest) - esmalt tuleb kontrollida erinorme, nt 2.2. Kas kohustust on rikutud? (kontrollime VÕS § 223, seejärel VÕS § 116 lg 2
ilma garantiita. Hoone põhikonstruktsioonid on 10 aastat. Leppetrahv konkreetse summa. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis võib nõuda vähendamist. Võlausaldaja võib alati nõuda nõude loovutada. Ehk ei pea võlgnikult luba küsima. Väljaarvatud kui seadus ei luba. Siis ei või, kui olete isa ja ema ja enam koos ei ela ja loovutate oma vanemlikud õigused. Seda teha ei saa. Võlasuhte lõppemine: 1) Võlasuhe lõppeb täitmisega 2) Tasaarvestusega 3) Kokkulangemisega võlas oleva firma ostab see, eks võla andis. 4) Võla suhte lõpetamise kokkuleppega - pankrott 5) Lepingu ülesütlemine 6) Füüsilise isiku surmaga 7) Füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga Müügilepingu olulised osad millal asi üle antakse, hind. Mitte midagi tegemine on ka kohustus. Kasuaalne seos põhuslik seos. Kahju ja kahju tekkimise vahel peab olema seos. Kui jüri viskab akna sisse, siis ei saa nõuda mari käest raha
kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepe 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamislepingud on nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Kas proovitöö on seaduslik? Millisel juhul?
1. Võlasuhe - Rahalised kohustused (reeglina 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on sissenõutavad) VÕS § 108 lg 1 tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed - Mitterahaline kohustusega- VÕS § läbirääkimised) 108 lg 2 asjaolude kontroll 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt - erinormid, nt VÕS § 222 lg 1, 2 on lõppenud tasaarvestusega) 4.2. Vastuväited (kui on kaasuses) – nt 2. Rikkumine VÕS §-d 110, 111 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti, - lepinguligi erinormid millised kohustused tulenevad seadusest) 4.3. Formaalsed eeldused 2.2. Kas kohustust on rikutud? - mõistliku aja jooksul nõude esitamine (kontrollime faktilist olukorda) (VÕS § 108 lg 3, 5) 2.3. Kas võib rikkumisele tugineda? 3
kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. 21. Loetlege võlasuhte lõppemise alused. Mille poolest erinevad taganemine ja ülesütlemine? Tooge konkreetne näide võlasuhte lõppemisest seoses võlgniku surmaga ning näide võlasuhte lõppemisest seoses võlausaldaja surmaga. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Erinevus RKo 3-2-1-64-11 21.09.2011 Taganemine
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. 21. Loetlege võlasuhte lõppemise alused. Mille poolest erinevad taganemine ja ülesütlemine? Tooge konkreetne näide võlasuhte lõppemisest seoses võlgniku surmaga ning näide võlasuhte lõppemisest seoses võlausaldaja surmaga. Võlasuhe lõppeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 26.Lepinguliste kohustuste lõppemine. Lepingulise kohustuse täitmine. Lepingu täitmisega loetakse lepingu eesmärk saavutatuks. Leping lõppeb alles siis, kui kõik võlasuhte pooled on täitnud oma kohustuse. Vajalik on, et need kohustused oleksid täidetud nõuetekohaselt. Kohustused peaksid olema täidetud heas usus tegutsed mõistlikult ning tavasid ja praktikat arvestades. Tasaarvestus. Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist. Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest
2. RKTKo 3-2-1-9-16, p 27 (negatiivne võlatunnistus) 3. RKTKo 2-13-34922, p 12.3.; 13 (deklaratiivne võlatunnistus, laen) 4. RKTKo 2-14-58735, p 10-11 (tõendamiskoormis) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: A-l võib B vastu olla nõue/õigus VÕS (vm seadus) §... alusel 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti? millised kohustused tulenevad seadusest?) 2.2. Kas kohustust on rikutud? (kontrollime faktilist olukorda) 16 2.3. Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid (§ 101 lg 3)? 2.4. Kas rikkumine esines enne asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut? (müügilepingute korral, § 218 lg 1) 3. Vastutus 3.1. Vastutusstandard (§ 103- üldnorm); kontrollida, kas kehtib vastutuse kohta
Kui ta on rikkunud hooletuse tõttu, vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töötamise kestust, töötaja töötasu, eeldatavaid võimalusi jm. Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle, lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käeolev nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kahju nõue aegub 12 kuu jooksul. 42. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE TÄHTAJA MÖÖDUMISEL: Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel
hüvitamine muul põhjusel mõistlik. (4) Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatule. 9. Kohustuse lõppemine § 186. Võlasuhte lõppemise alused Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. § 187. Kõrvalkohustuste ja tagatiste lõppemine
nõude. Kui kinnisasja omanik teeb seda sundtäitmise vältimiseks, ei saa võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest ka siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu. Kui kinnisasja omanik rahuldab nõude, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi talle üle. - 17. Kolleegiumi arvates on kinnisasja omanikul, kes ei ole võlgnik, võimalik lõpetada hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu ka tasaarvestusega VÕS § 197 järgi. Kolleegiumi arvates tuleneb see esmajoones AÕS § 351 lg-test 1 ja 3. Kinnisasja omaniku suhtes oleks ebaõiglane, kui ta hüpoteegipidaja vastu nõude olemasolu korral ei saaks kasutada seda võlgniku vastu suunatud nõude lõpetamiseks ja seega täitemenetluse vältimiseks. Tasaarvestada ei ole võimalik hüpoteegipidaja nõuet hüpoteegi realiseerimiseks, küll aga saab selle rahuldamist vältida, kui tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud
taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. (3) Mitmepoolse lepingu puhul võib lepingupool lepingust taganeda üksnes tema suhtes võetud kohustuse rikkumise korral teise lepingupoole või teiste lepingupoolte poolt. § 193. TASAARVESTUS PÄRAST OLULIST LEPINGURIKKUMIST Lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast teise lepingupoole poolt lepingust taganemisest teatamist. LEPINGU ÜLESÜTLEMINE Ülesütlemist, mida võib kasutada tähtajatu lepingu lõpetamisel, nimetatakse korraliseks ülesütlemiseks. Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks (nt toa üürimine nädalaks). Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja tavaliselt ka automaatselt) vastava tähtaja möödumisel
Töötaja ja tööandja võivad sõlmida ka varalise vastutuse kokkuleppe, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. 329. Millised on kahju hüvitamise põhialused? Töötajal on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui: 1. Töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või 2. Lahkub töölt etteteatamata. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töötaja lahkumisest. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Võlasuhate lõppemine, selle alused - § 186. Võlasuhte lõppemise alused Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taganemine ja ülesütlemine - peaaegu õiguskaitsevahendid. süsnüümid. ketsvuslepingut
Üldreeglina ei saa tugineda rikastumise äralangemisele § 1034 lg 1. Teine erisus tulenevalt lg-st 3, et pooled peavad sooritused tagastama samaaegselt. III erisusena lg 2, mille järgi ei pea saaja saadu väärtust hüvitama, kui lepingu kehtivuse korral vastutanuks üleandja saadu hävimise eest ise. 74. Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega? Erinevus, et tasaarvestuse puhul nõutav tehingu tegemine, millega tasaarvestatakse, saldoteooria puhul pole selline tahe vajalik. Kohus saab ise rak. Kõne all siis, kui saadu on hävinud. Saaja peab oma nõudest arvama maha selle soorituse väärtuse, mida ta ise tagastada ei saa. A müüb B-le 3000 eur auto. ML tühistatakse, auto on hävinud, auto tegelik väärtus üleandmise ajal oli 2000 eur. Praegusel juhul peaks A tagastama B-le 3000 eur ja B A-le 2000 eur
kokkulepet ehk lepingut. Tasaarvestust seadus põhjalikumalt ei reguleeri, mõistõttu kuuluvad kohaldamisele tahteavalduse tegemist reguleerivad sätted TsÜSist. Miks tasaarvestus loetakse tehtuks 1 märtsil mitte 15.märtsil? Ükskõik mis kuupäeval ma selle tasaarvestuse teen, loetakse see toimunuks selle päeva seisuga, millal tasaarvestamise õigus tekkis. Tasaarvestusel on tagasiulatuv mõju. Põhjus on selles, et mitte anda venitada tasaarvestusega. Kui küsitakse, miks kuupäev on selline? Sest selline on eesti seadusandja otsus. Teistes riikides võib olla teistmoodi. See on lihtsalt riigi seadusandja valik, miks niimoodi teha. Tasaarvestus- kohus ise sekkuda ei saa, ilma poolte tahteavalduseta. Lubatud on see, et üks pool teeb tasaarvestuse avalduse alles kohtumenetluse käigus, kuid kohus ise ei saa sekkuda. Tasaarvestuse toime Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused
§ 1034 lg 3 – vastastikuste lepingute tagasitäitmisel peavad pooled saadu välja andma samaaegselt. Üks pool võib seni oma tagasitäitmist kinni hoida, kuni teine ei paku omapoolset tagasitäitmist. § 1034 lg 2 – saadu väärtust ei pea hüvitama, kui lepingu kehtivuse korral vastutanuks üleandja ise saadu hävimise eest. 74. Mis tähendab saldoteooria, mis juhtudel ja kuidas seda SK-i puhul kohaldatakse ning mis on selle kohaldamise erisus, võrreldes tasaarvestusega? A müüb B-le sõiduki. B maksab selle eest 3000€, tegelikult on sõiduki väärtus 2000€. Kui müügileping osutub tühiseks ja sooritus tuleb tagasi täita, kuid see pole võimalik sõiduki hävimise tõttu, siis on põhjust kohaldada poolte nõuete nö saldeerimist ehk saldoteooriat. Seda peaks kohus omal initsiatiivil tegema. Kuna sõiduk oli väärt 2000 €, peaks B tagasi andma 2000 € ja A peaks tagastama müügi hinna 3000€. Tekib saldo B kasuks 1000€
kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 38 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju
1. teo objektiivne koosseis kas tegu vastab süüteokoosseisule? 35 2. teo õigusvastasus kas tegu on õigusvastane? (õigusvastasust välistab nt hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon) 3. süü kas isik on süüteo toimepanemises süüdi? Kahju jaguneb: · varaline kahju o otsene kahju o saamata jäänud tulu · mittevaraline kahju Kohustus lõppeb: · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega · kui võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku (nt võlausaldaja pärib võlgniku vara) · poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping
Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
2. teo õigusvastasus kas tegu on õigusvastane? (õigusvastasust välistab nt hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon) 3. süü kas isik on süüteo toimepanemises süüdi? Kahju jaguneb: · varaline kahju o otsene kahju o saamata jäänud tulu · mittevaraline kahju Kohustus lõppeb: 50 · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega · kui võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku (nt võlausaldaja pärib võlgniku vara) · poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud:
tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kahju hüvitamine tööle mitteasumisel või lahkumisel ülesütlemiseta Tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja 1 kuu keskmisele töötasule. 24. Kahju hüvitamise ulatus ning selle kindlaksmääramine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused) Kahju hüvitamisel seadusest tulenev ülempiir puudub. Töötaja poolt kahju hüvitamise ulatus 15
ÄS § 347? siin on juttu märkimise ebaõnnestumisest, mis tähendaks seda, kui osa aktsiatest jääb märkimata kas see on kohaldatav ka siis, kui märkimine ära jääb? tegelikult võiks tegemist olla alusetu rikastumisega o RKh on ütlenud, et ei ole alusetu rikastumine ükskõik mis alusel see tagasisaamise nõue märkijal on, tuleb uue otsuse puhul alustada nullist o kui märkija tahab, võib ta tasaarvestusega märkida, aga võib ka raha tagasi nõuda igal juhul käsutab siis nõuet 26. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks, juhatus esitas äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni
ÄS § 347? siin on juttu märkimise ebaõnnestumisest, mis tähendaks seda, kui osa aktsiatest jääb märkimata kas see on kohaldatav ka siis, kui märkimine ära jääb? tegelikult võiks tegemist olla alusetu rikastumisega o RKh on ütlenud, et ei ole alusetu rikastumine ükskõik mis alusel see tagasisaamise nõue märkijal on, tuleb uue otsuse puhul alustada nullist o kui märkija tahab, võib ta tasaarvestusega märkida, aga võib ka raha tagasi nõuda igal juhul käsutab siis nõuet 26. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks, juhatus esitas äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni
kohtuotsusele (VÕS § 169 lg 3). Seda vastuväidet ei saa võlgnik kasutada, kui ta kohtumenetlust algatades teadis või pidi teadma nõude loovutamisest. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Oluliseks vastuväiteks on võlgniku õigus rahuldada uue võlausaldaja nõue tasaarvestusega. Üldreeglina saab tasaarvestust teha ainult sellise vastunõudega, mis on tasaarvestava nõudega vastastikkusesuhtes, st et tasaarvestatavad nõuded peavad olema tekkinud samade isikute vahel. Seadus kehtestab aga erandeid, mille järgi on võimalik tasaarvestusele oma vastuväidetes tugineda ka siis, kui vastastikkusus nõuete vahel puudub. Nii võib võlgnik vastavalt VÕS § 171 lg-le 3 talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada
kohtuotsusele (VÕS § 169 lg 3). Seda vastuväidet ei saa võlgnik kasutada, kui ta kohtumenetlust algatades teadis või pidi teadma nõude loovutamisest. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Oluliseks vastuväiteks on võlgniku õigus rahuldada uue võlausaldaja nõue tasaarvestusega. Üldreeglina saab tasaarvestust teha ainult sellise vastunõudega, mis on tasaarvestava nõudega vastastikkusesuhtes, st et tasaarvestatavad nõuded peavad olema tekkinud samade isikute vahel. Seadus kehtestab aga erandeid, mille järgi on võimalik tasaarvestusele oma vastuväidetes tugineda ka siis, kui vastastikkusus nõuete vahel puudub. Nii võib võlgnik vastavalt VÕS § 171 lg-le 3 talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada
13. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel. I. § 74. Kahju hüvitamise erisus (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Paragrahv 74 reguleerib ka töötaja vastutuse ulatust olulise põhjuseta tööle mitteasumisel või omavolilisel ehk ette teatamata töölt lahkumisel, kui selle tagajärjel ütleb tööandja töötaja töölepingu üles. Sarnaselt kuni 01.07.2009 kehtinud õigusele on tööandjal võimalik nõuda
5) Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistliku hüvitise suuruse peavad töötaja ja tööandja omavahel kokku leppima ja see sõltub kokkulepitud vastutuse rahalisest ülempiirist. Kahju hüvitamise kord Tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui: 1) Töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või 60 2) Lahkub töölt ette teatamata. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Nõue töötaja vastu tööülesannnete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks
14. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel § 74. Kahju hüvitamise erisus (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Paragrahv 74 reguleerib ka töötaja vastutuse ulatust olulise põhjuseta tööle mitteasumisel või omavolilisel ehk ette teatamata töölt lahkumisel, kui selle tagajärjel ütleb tööandja töötaja töölepingu üles. Sarnaselt kuni 01.07.2009 kehtinud õigusele on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on
) ja nõuda kahju hüvitamist § 74 lg 3 alusel (Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud 40 nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.). 8. AS-i raamatupidaja tööleping lõppes töötajapoolse ülesütlemisega tema haiguse ajal. Tööandja väidete kohaselt tuli töötaja pärast tervenemist tööle ning nõudis tööandjalt töösuhte jätkumist, öeldes, et ta on ümber mõelnud. Tööandja keeldus sellest, sest tal ei olnud töötajale tööd anda
vajalik või võimalik. Lepingulise kohustuse täitmine. Lepingu täitmisega loetakse lepingu eesmärk saavutatuks. Leping lõppeb alles siis, kui kõik võlasuhte pooled on täitnud oma kohustuse. Vajalik on, et need kohustused oleksid täidetud nõuetekohaselt. Kohustused peaksid olema täidetud heas usus tegutsed mõistlikult ning tavasid ja praktikat arvestades. Tasaarvestus. Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist. Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena
põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist) ja nõuda kahju hüvitamist TLS 74 lg 3 alusel (kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja 1.kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20.tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest). TLS 95 lg 2- peab olema mõjuv põhjus, samas kui ei põhjenda siis on ikka kehtiv TLS § 88 lg 1 p 3: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja
Mida suurem on rahaline ülempiir, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult eraldiseisva dokumendina. See on täiendav kokkulepe poolte vahel ja selle võib sõlmida samal ajal töölepingu sõlmimisega või ka hiljem. 331. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine? Kui töötaja ei ilmu põhjuseta tööle või lahkub töölt omavoliliselt siis võib tööandja nõuda kahju hüvitamist. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvestades töötaja mitte tööle ilmumisest või omavoliliselt töölt lahkumisest. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul, arvestades ajast, mil tööandja pidi teada saama või sai teada kahju tekkimisest, kui ka kahju põhjustanud isikust.
9. muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. 53 Õiguse alused Neist kõige olulisem on täitmine, kuna täitmisega saavutatakse kohustuse eesmärk. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 1. Tasaarvestus. Tasaarvestusega lõpevad võlasuhted sageli. Kui mõlemal poole on teineteise suhtes nõuded, on otstarbekohane teha nende vahel nõuete tasaarvestus. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selle sätte järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. 29. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 esimese lause
Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hü- vitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töö- tasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumi- sest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekki- nud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isi- kust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
annaabi.ee 
