Lepinguõiguse kaasused koduseks lahendamiseks 2 (0)

1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee.
(1) Kas B seisukoht on õigustatud?
(2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu?
Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama ?
Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele.
Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le. Kui A on tasaarvestusega nõus, siis täiendavad nõuded puuduvad. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198), seal sätestatakse vajalik info ning osapooled allkirjastavad antud dokumendi. Kuna A-l ja B-l on üksteise vastu samas summas rahaline nõue, võib VÕS §197 ja VÕS §198 lähtudes nõuded tasaarvestada.
2. A omandas pärimise teel kinnistu , millel asus autopesulaks sobiv rajatis – küll ilma sisseseadeta. 01. veebruaril leppisid A ja B kokku, et hakkavad autopesu teenuse pakkumise näol ühiselt äri ajama . Nad sõlmisid selle äriplaani alustamiseks koostöölepingu, mille kohaselt B kohustus hiljemalt 01. aprilliks hankima vajalikud seadmed ja palkama abitööjõudu rajatise remontimiseks ja seadmete paigaldamiseks, A aga pidi andma talle kuuluva rajatise ühise äri eesmärgil kasutusse järgnevaks 3 aastaks. Tulevase koostöö täpsemad (s.h. rajatise kasutusse andmise) tingimused pidid pooled kokku leppima edaspidi.
01. aprilliks ongi B leidnud vajalikud seadmed ja need ka ära ostnud, kuid ajapuudusel (seadmete hankimine osutus keerulisemaks kui esialgu arvatud) ei ole suutnud organiseerida tööjõudu. Seetõttu on äriplaani elluviimine ja kogu lepingu täitmine A arvates määratud nurjumisele. Autopesuäris on suveperiood teatavasti kõige tulusam aeg. A ei soovi koostööd B-ga jätkata. Ta teatab 02. aprillil , et taganeb lepingust B poolse rikkumise tõttu.
Kas on tegemist rikkumisega ? Kas A-l on selleks õigus?
Vastus: VÕS §100 ütleb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS §102 sätestab teatamiskohtuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS §105 ütleb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
VÕS § 116 lõige 1 aga ütleb, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lõige 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:
 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (tulu autopesuärist), välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (saada pesuva suveks tööle, et teenida kasu);
 3) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (täiesti võimalik stsenaarium );
 Osapool A oleks aga võinud anda B`le täiendava mõistliku tähtaja kohustuste täitmiseks, nagu sätestab § 114. Seega osapoolel A on õigus lepingust taganeda.
3.Karl soovib osta autot. Kristjan soovib oma autot müüa. Mõlemad tahavad olla kindlad, et teine pool oma kohustuse täidab. Soovitage, milliseid tagatisi kumbki pool võiks teise käest nõuda ning kuidas need peaks olema vormistatud .
Vastus: Antud osapooled peaksid sõlmima müügilepingu. VÕS §11 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 208 lõige 1 sätestab müügilepingu mõiste, mis ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Karl ja Kristan peaksid tegema omavahel müügilepingu, mis sätestaks üleantava objekti andmed, üleandmise kuupäeva ja koha, müügitasu. Ostja võib nõuda ka müüjalt VÕS § 230 lõige 1 täitmist, mis sätestab müügigarantii tingimused.
4.Pensionär Jaan Jõuram soovis vahetada oma puumajas asuvas korteris radiaatorid
moodsate alumiiniumradiaatorite vastu. Selleks tuli eelnevalt lõigata vanad malmradiaatorid
välja. Vanade radiaatorite väljalõikamiseks sõlmis Jaan töövõtulepingu FIE-na töötava
remondimeistri Jüriga.
Kokkulepitud päeval tuli Jüri kohale ja asus tööle. Ketaslõikuriga vanu torusid lahti lõigates
lõid sädemed lähedal olnud kardinatesse ja süütasid need. Õige pea oli kogu 6 korteriga maja
leekides ja torumees põgenes majast. Kui maja oli maha põlenud, selgus, et samal ajal oli
tekkinud elektrilühis, mis oleks samuti tulekahju kaasa toonud .
Kes peaks vastutama tekkinud kahju eest ja millises ulatuses?
Selgita lahenduse käiku viidetega õigusnormidele.
Vastus: Tuginedes VÕS § 640 lõige 2 sätestab, et töövõtja (antud hetkel Jüri) kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Siinkohal võibki oletada, et Jüri ei teinud kõik endast oleneva, et töökoht oleks ohutu ning Jüri tekitas tulekahju hooletusest. VÕS §104 sätestab omakorda vastutuse süü puhul, siinkohal lõiked 1 ja 2 sätestavad , et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning süü vormid on hooletus , raske hooletus ja tahtlus. Lõige 3 täpsustab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Eeldusel, et Jüri süü on tõestatud, vastutab tema oma kohustuste rikkumise eest ning seega ka tekkinud kahju eest.
5.Jaan leppis Jüriga kokku ,et Jüri osatab ära tema suvila ja maatüki. Kohe vormistati leping ja kirjutati sellele alla ning Jüri tasus nõutud summa. Kas leping oli õiguspärane ? Põhjenda oma seisukohta vastavatele õigusnormidele viidates.
Vastus: Tuginedes TsÜS §82, mis ütleb,et seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Antud juhul, aga on notari juures käimata, seega tehing ei ole õiguspärane.
6. Karl soovis võõrandada temale kuuluvat kinnisasja ning tegi volituse Jaanile müümiseks ja müügitehingu vormistamiseks. Jaan aga haigestus ja volitas Juhanit müügitehingut sooritama .Milliseid õigusnorme tuleb kasutada ja miks? Põhjenda.
Vastus: TsÜS §119 ütleb aga, et esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. TsÜS §82 ütleb, et volitus peab olema kirjalik ja notariaalselt tõestatud, antud juhul on seda õigusnormi rikutud. Siinkohal tuleks kasutada neid õigusnorme, mis määravad, kuidas kinnisasja müüakse, volitatakse ning milline on vorm.
3