Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Tarbijakäitumine

5 VÄGA HEA

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel
Tarbijakäitumine
Referaat
Õppekava nimetus
Juhtimine ja turundus
Sisukorda
1Sissejuhatus 3
1Suveniiride olemus 4
1.1Suveniiride mõiste 4
1.2Suveniiride tüübid 4
1.3Suveniiride väärtus 5
2Suveniiride ostmise motiivid 6
2.1Suveniiride ostmise peamised motiivid 6
2.2Suveniiride ostmise teisejärgulised motiivid 6
2Kokkuvõte 8
3Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Reisimine on tänapäeva inimeste elu lahutamatu osa ning suveniiride soetamine kuulub tihti selle juurde. Leidub ka palju neid, kes ei armasta tüüpilisi suveniire osta ning selle asemel teevad ainult fotosid või leiavad mõne muu viisi mälestuste säilitamiseks.
Suveniiride ostmine tekitab inimestes tihti palju tundeid, kohati võib ideaalse suveniiri leidmine tekitada isegi stressi. Samas osade turistide jaoks on see lõbus tegevus ning väga ei vaevuta millegi unikaalse leidmisega. Kuna suveniiride ostmise motiive on palju ning tihtilugu põimuvad need omavahel, siis autori eesmärgiks on antud referaadis välja selgitada, mis on turistide peamised motiivid suveniiride soetamiseks ning missuguseid vähemlevinud ajendid võivad reisijate suveniiride ostmist mõjutada.
Eesmärgi täitmiseks uuritakse esimeses peatükis suveniiride olemust. Samuti antakse ülevaade erinevatest suveniiride tüüpidest ning väärtustest. Teises peatükis analüüsitakse peamisi motiive suveniiride ostmisel ning antakse ülevaade ka teisejärgulistest ajenditest, mis panevad turiste suveniire ostma.

Suveniiride olemus

Suveniiride mõiste

Mitmed uuringud on näidanud, et poodlemine ja suveniiride ostmine on turistide üks peamisi tegevusi reisil olles. Samuti on välja toodud, et nii USA, Euroopa kui ka Austraalia turistid kulutavad 30-37% oma reisi eelarvest erinevatele tarbekaupadele, seal hulgas kohalikule käsitööle, antiikesemetele, rõivastele, majapidamistarvetele, mälestusesemetele ja kinkidele. Kuid hiinlased ja Taiwani elanikud kulutavad veelgi rohkem poodlemisele, nimelt kuni 61% reisil tehtud kulutustest. ( Timothy 2005, 72) Seega on suveniiride müük muutunud sihtkohtadele oluliseks sissetulekuallikaks.
Sõna “suveniir” tähendab mäletama. See võimaldab läbi materiaalse eseme salvestada reisil kogetud erilisi sündmusi, elamusi ja kohti. Suveniire ostetakse tihti kas endale või kingituseks oma lähedastele ja tuttavatele. Suveniire võib kinkida mitmel juhul, näiteks kui keegi kolib ära või saabub uude kohta, samuti kui tullakse tagasi koju. ( Gordon 1986, 136-137) Anderson ja Littrell (1995, 328) lisavad , et tänu suveniiridele on võimalik igapäeva elust erinevaid elamusi ja kohti, inimesi ja sündmusi meenutada läbi materiaalsete esemete.

Suveniiride tüübid

Suveniire on erinevaid tüüpe. Gordon (1986, 140-141) jaotab need viide rühma, millest esimene ehk piltkujutised on kõige populaarsem . Postkaarte saadavad isegi need reisijad, kes ei taha, et neid turistideks kutsutaks ning postkaarte leidub kohtades, kus muid suveniire ei eksisteeri. Samuti kuuluvad piltkujutiste alla illustreeritud raamatud kindlatest kohtadest või riikidest.
Teise suveniiride grupi nimetuseks on kivitükike, mille alla kuuluvad näiteks rannakarbid, liiv, tükid tähtsatest ehitistest jms. Kolmandaks kategooriaks on sümboolne kiirkiri ehk suveniirid nagu väike versioon Eiffeli tornist või Loch Nessi kujuline mänguasi. Tihtilugu on sellised suveniirid ka funktsionaalsed , näiteks Empire State Building ’u mudel, kuhu sisse on paigutatud termomeeter või Hollandi tuuleveski, mida saab kasutada soolatopsina. Kui suveniiridel on kiri, kust see pärit on siis kuuluvad need neljandasse gruppi ehk markeritesse. Viimane kategooria ehk kohalikud tooted on laiem alustades kohalikke toitude, jookide ja nende valmistamise abivahenditega lõpetades kohalike riitusesemetega nagu prantsuse barett. Selle kategooria alla kuuluvad ka kohalik käsitöö, mis on nii funktsionaalne kui ka omab väärtust, sest on põliselanike valmistatud. ( Ibid ., 141-143)

Suveniiride väärtus

Suveniirid võivad olla nii nipsasjad kui ka luksusesemed ning varieeruvad kvaliteedilt ja hinnalt. Igal suveniiril on oma väärtus ning neid väärtusi võib jaotada neljaks ehk kasutamise, vahetamise, sümboolseks ning spirituaalseks väärtusteks. (Paraskevaidis, Andriotis 2014, 2-7)
Kasutamise väärtuse all mõeldakse kauba võimet inimese vajadusi rahuldada ning vahetamise väärtuse all võimalust vahetada see mõne teise kauba vastu. Kuigi suveniirid on enamasti odavad ning neid ei tasu raha vastu hiljem vahetada, on olemas ka antiikseid, käsitsi valmistatud suveniire, mille rahaline väärtus võib ajas kasvada. Sümboolne väärtus on prestiiž, stiil ja luksuslikkus. See on väga oluline osa kauba väärtusest, sest näitab selle omaja sotsiaalset staatust. Sümboolseid väärtusi omavaid suveniire ostavad pigem kollektsionäärid ning selliste suveniiride ostmine võib osutuda reisi peamiseks motiiviks. Sümboolne väärtus eristab suveniiride ostjaid üksteisest ning sellised suveniirid on autentsed, unikaalsed ning omavad kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Ka masstoodangul võib olla reisija jaoks olla sümboolne väärtus, kuid sellised suveniirid ei anna nende omajatele prestiiži või sotsiaalset saatust. (Ibid.)
Neljas suveniiride väärtus on spirituaalne väärtus. Spirituaalset väärtust omistatakse esemetele, mis on seotud religiooni ja uskumustega . Suveniiride ostmise traditsiooni ühtedeks algatajateks olid palverändurid, kes ostsid kaasa esemeid, mis olid nende jaoks pühad ning omasid imelist ja maagilist jõudu. Spirituaalse väärtusega suveniire ostvad inimesed usuvad, et neil on raviv või kaitsev võim. (Ibid.)

Suveniiride ostmise motiivid

Suveniiride ostmise peamised motiivid

Peamisteks suveniiride ostmise motiivideks on mälestuste talletamine ja reisi pikendamine . Suveniiri ostmine mälestuseks on kõige tüüpilisem põhjus, sest need meenutavad häid aegu, ilusaid külastatud kohti ning inimesi, kellega neid elamusi jagati. Tihtilugu toovad suveniirid esile nostalgiapuhanguid, mis võivad olla nii positiivseid kui ka negatiivseid. Suveniirid aitavad taastada psühholoogilist ja sisemist tasakaalu. Näiteks kui meel on kurb, siis vaadates suveniire meenuvad positiivsed mälestused ning meeleolu läheb jälle paremaks. Samuti võib suveniire käsitelda kui meenutusi elu olulistest etappidest. (Kozak, Kozak 2011, 29)
Teiseks oluliseks motiiviks suveniiride ostmisel on reisi pikendamise võimalus. Selleks on mitmeid viise, esiteks läbi toidu ja riideesemete tekib tunne, et puhkus veel kestab, sest neid tarbitakse hiljem, kui ollakse juba kodus tagasi. Teiseks sisekujunduselemendid nagu maalid, keraamika jms pikendavad samuti puhkusega seotud tundeid. Kolmandaks pikendamise variandiks on sotsiaalne jagamine ehk suveniiride näitamine või kinkimine pereliikmetele ja sõpradele, kes puhkusest osa ei saanud, kuid läbi suveniiri saavad tükikese reisil saadud emotsioonidest. Mõnikord ostetakse suveniire hoopis selle eesmärgiga, et näidata, kus on käidud ja et ollakse osa privilegeeritud rühmast, kes endale sellist puhkust lubada saavad . (Ibid., 30) Viimseid motiive ehk kinkimist ja sotsiaalse staatuse saavutamist analüüsib järgmine alapeatükk.

Suveniiride ostmise teisejärgulised motiivid

Lisaks peamistele motiivideks ehk suveniiride ostmine mälestuseks ning reisi pikendamiseks on suveniiride ostmisel ka teisi ajendeid. Olulisuselt kolmas ajend , miks suveniire ostetakse, on teha oma lähedastele kingitus. Leidub ka selliseid turiste, kes endale ei ostagi suveniire ning tunnevad rohkem rõõmu suveniiride kinkimisest. Lisaks kingimotiivile soetatakse suveniire kui tõestusmaterjali, et teistel näidata, kus suveniiri omanik on käinud. Tihtilugu on suveniirid ka põnevate vestluste aluseks. ( Wilkins 2011, 18) Sellise motiiviga suveniirid aitavad kaasa ego tõstmisele ning enesest lugupidamise paranemisele. Lisaks on uuringud näidanud, et suveniiride ostmise taga võib olla ka majandusliku võimu tundmise soov. Leiti, et inimesed naudivad seda, kui nad saavad vähem arenenud riikides tunda ennast kui kuningad ning osta asju, mida kodumaal nad endale lubada ei saaks. (Kozak, Kozak 2011, 36).
Käistööhuvilistele on peamiseks suveniiride ostmise motiiviks näidata sellega suveniiride valmistajatele, et nende tööd hinnatakse. Kui turist näeb, kuidas asi on valminud kohalike elanike käte all, siis on sellel suveniiril palju sügavam tähendus. Tihtilugu on sellistel inimestel kodus juba suur kollektsioon ning nad soovivad seda täiendada. (Timothy 2005, 77)
Lisaks käsitööhuvile on inimestel üldiselt huvi kõige uue vastu. Reisijatel on erakordne võimalus leida välismaal midagi unikaalset, midagi sellist, mida tänapäevases globaliseeruvas maailmas nad varem pole näinud. Tihtilugu saavad turistide jaoks suveniiriks asjad, mida neil on otseselt reisil vaja läinud. Sellised esemed võivad olla näiteks jakk , sest ilm oli külmem kui arvati või hoopis hambahari ja päevituskreem. Need on kasulikud asjad, mida hiljem kasutatakse kodus edasi, aga pärast reisi on neil ka hedooniline väärtus. Vähem tõenäoline, kuid siiski võimalik suveniiride ostmise motiiviks on igavus ja liigne aeg. Peamine koht selliste ostude tegemiseks on lennujaamad ning võib juhtuda ka, et reisisihtkohad, kui näiteks rannapuhkuse ajal on halb ilm. (Ibid., 82-84)
Teiseks mitte nii levinud motiiviks on altruism . Inimesed ostavad valitud kohtadest suveniire selleks, et toetada või näidata oma poolehoidu teatud heategevusorganisatsioonidele, mittetulundusühingutele või religioossetele asutustele. Samuti on paljudel inimestel soov oma ostuga toetada kohalikke elanikke. (Ibid., 84)

Kokkuvõte

Antud referaadi eesmärgiks oli välja selgitada, mis on turistide peamised ja teisejärgulised motiivid suveniiride ostmisel. Esmalt analüüsiti suveniiride erinevaid tüüpe ning väärtusi. Suveniire on erinevaid ning need on tihedalt seotud ka motiividega. Peamisteks suveniiri tüüpideks on piltkujutised ehk postkaardid , kivitükikesed ehk osa loodusest või ehitistest, sümboolne kiirkiri ehk väike mudel mõnest vaatamisväärtusest, marker ehk kohanimega ese ja kohalik toode, kuhu alla kuuluvad nii kohalikud söögid kui ka näiteks toiduvalmistamise abivahendid või riietusesemed.
Lisaks erinevatele suveniiride tüüpidele on suveniiridel ka erinevad väärtused. Üheks olulisemaks väärtuseks on kasutamise ehk funktsionaalne väärtus. Samuti on osadel suveniiridel, mille väärtus võib ajas tõusta, ka vahetamise väärtus. Kolmandaks oluliseks suveniiride väärtuseks, mida rahas mõõta ei saa, on sümboolne väärtus ning neljas oluline väärtus usklike inimeste jaoks on suveniiride spirituaalne väärtus.
Teises peatükis analüüsiti suveniiride ostmise motiive. Peamisteks ajenditeks on mälestuste talletamine ja reisi pikendamine. Nimelt on läbi suveniiride võimalik mittemateriaalseid elamusi ja mälestusi esemetes säilitada. Samuti võimaldavad suveniirid pikendada tunnet nagu puhkus kestaks veel edasi. Selleks ostavad inimesed reisisihtkohast kaasa näiteks mõne kohaliku toidu või joogi ning naudivad seda hiljem kodus koos lähedastega. Samuti oluliseks suveniiride ostmise motiiviks on teha kingitusi oma sõpradele ja pereliikmetele, kellel polnud võimalik reisist osa saada. Kohati ostavad inimesed suveniire ka sotsiaalse tunnustuse , ego tõstmise või majandusliku võimu tundmise nimel. Kuid samas leidub ka neid, kes soetavad unikaalseid suveniire oma kollektsiooni või tahavad toetada kohalikke elanikke, sest hindavad nende käsitööd.

Kasutatud allikad

Anderson, L. F., Littrell, M. A. (1996). Group profiles of women as tourists and purchasers of souvenirs.— Family and Consumer Sciences Research Journal , Vol. 25, No. 1, 28-56.
Gordon, B. (1986). The souvenir: messenger of the extraordinary. — Journal of Popular Culture, Vol. 2, No. 3, 135-146.
Kozak, M., Kozak, N. (2011). Sustainability of tourism : cultural and environmental perspectives. UK: Cambridge Scholars Publishing.
Paraskevaidis, P., Andriotis, K. (2015). Values of souvenirs as commodities. — Tourism Management Vol. 48, 1-10.
Timothy, D. J. (2005). Shopping tourism, retailing, and leisure . Clevedon: Channel View Publications.
Wilkins, H. (2011). Souvenirs: What and Why We Buy. — Journal of Travel Research, Vol. 30, No. 3, 239-247.
Tallinn 2018

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 6 allalaadimist

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #1

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #2

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #3

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #4

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #5

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #6

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #7

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #8

Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Minnu2512 Õppematerjali autor

tarbijakäitumine suveniirid motiivid Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel

Sarnased õppematerjalid

docx

Turism ja kultuur

...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid.....................................................................................................................8 2.2. Kihnlased................................................................................................................9 2.3. Mijikenda hõim.......................................................................................................9 2.4. Setod..........................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

doc

Tarbija ostukäitumine

5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad

Tarbijakäitumine

pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ....................

Maailma turismigeograafia

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

144

pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

tohiks olla vähem kui viis kvartalit (Sorensen, Whitta–Jacobsen 2010: 364). Klassikalist tsüklit ja kasvutsüklit eristades on esimesele omane pikem majandustõusu ja lühem majanduslanguse periood, kasvutsükli tõusu- ja langusperioodi kestused on omavahel võrdsemad. Majandustsüklitega kaasaskäivaid kinnisvaraturu tsükleid on uuritud juba varastel 1930- ndatel ning see valdkond on muutunud üha populaarsemaks. Enim on uuritud kinnisvaraturge USA ja Suurbritannia näitel, seda eelkõige andmete hea kättesaadavuse tõttu. (Wernecke et al. 2004: 3) Nüüdisajal on majandustsüklite analüüs enim keskendunud lühiajaliste tsüklite uurimisele ning konkreetse riigi, piirkonna või kogu maailma majandusaktiivsuse määratlemisele vastavalt tsükli faasile. Kinnisvaraturg on eripärane turg, millele on omased pikk müügiperiood, kõrged tehingukulud ning pikk planeerimisprotsess kinnisvaraarenduste ja uusehitiste püstitamisel

Maailma majandus

docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

vajadused on varjatud need tuleb kõigepealt üles leida. Disaineri ülesanne on ette kujutada paremat viisi asju korraldada - probleem kindlaks määrata, lahendus otsida ning viimaks seda tulevikuvisiooni ka väljendada. (Best 2010: 44) Sellise seletuse järgi ei olegi vahet, kas disainida toodet või teenust, sest tegelikkuses disainitakse probleemile lahendust. Enne turule sisenemist tehakse eelteadmiste kogumiseks turu-uuringuid, mille käigus analüüsitakse turu trende, tarbijate vajadusi ja konkurentsi. Kui tuvastatakse turunõudlus ja otsustatakse seda täita uue toote või teenusega, siis turukesksest disainimisest saab vahend bränditud toodete ja teenuste funktsiooni, eristumise ja ligitõmbavuse loomiseks nii, et see vastaks turu nõudlusele, brändi olemusele, lubadusele ja positsioneeringule ning kõigile kulu-, aja- ja materjalipiirangutele. Disainikesksus lähtub kasutajate vajadustest. Need leitakse igapäevaste situatsioonide

Turism

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku

Turundus

docx

Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version

.… (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ………………………………………………………….… (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) Sisukord Annotatsioon......................................................................................................................4 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1 Tarbijate nõudlus ja ostukäitumine.................................................................................7 1.1 Nõudluse käsitlus.....................................................................................................7 1.2 Tarbijate ostukäitumine.........................................................................................13 2 Empiiriline uuring.........................................................................................................25 2

Kategoriseerimata

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Kutsub hätta jäädes appi töökaaslase või juhi 3 Talletab probleemid, et juhtunust õppida 4 teed konflikti lahendamiseks: Vältimine ei tunnitsa viga Domineerimine surub oma lahenduse peale ega aktsepteeri klienti Kohandumine võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda Kompromiss leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus Kaebuste lahendamise kuldreeglid: Arenda infokanalit selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt Kompenseeri tekkinud kahju Registreeri kõik kaebused Lahenda probleem Pööra kaebus enda kasuks Räägi rahulikult , see võtab ärritunud kliendilt hoo maha 8. Teenindus ja müük Teenindus ja müük on omavahel tihedalt seotud. Oskuslik teenindus viib paremate müügitulemusteni. Teenindus on tegevus, mis on seotud ostukohaga ja ostu tegemisega. Tegevis mida osutatakse pärast ostu tegemist

Turismiettevõtlus

Rohkem sarnaseid