Talurahva toidud - PowerPoint (0)

Talurahva toidud
Kadri Kivirand
EKL-4kõ
Toidusse suhtumine
,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta"
,,Karask ajab kargama, segapuder santima"
,,Pikk leem peab pere koos"
,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita"
,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus"
,,Rukis on maja peremees"
,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad"
Vanad söögitraditsioonid
(toidukorrad)
Toitu valmistati reheahjus
Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega
Linnupete
Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas
Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette
Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja
olulisemaid kalendripäevi ning pühi
Vanad söögitraditsioonid
(nõud/anumad)
Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast
Hapupiim piimapütis
Kali või taar kapas või kaanega kannus
Kahvleid ja lauanuge ei olnud
Toitu lõigati tavalise töönoaga
Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugadest punutud märss;
lähkrid/länikud joogi jaoks
Vanad söögitraditsioonid
(lauakombed)
Peremees istus laua otsas, mehed seina ääres, naised välisküljel, lapsed
seistes laua ääres
Lauas tarbetut juttu ei aetud
Lauale ei tohtinud tilgutada
Süües ei tohtinud lugeda
Söögilauas ei ringutata
Lauda pühiti valgest linast või takust lapiga
Toiduraasukesi ei pühitud üle laua otsa maha
Pärast söömist tänati toidu eest
Teraviljatoidud
Oder, nisu, hirss
Vanim odateradest keedetud teraroog
Odrast käkid, karask, paistekakud
Odrast tehtud joogid: õlu, kali, taar, hapuroka
Otra kasutati tavanditoitude valmistamisel
Tangupuder, tanguleem, tanguvorstid, jahuvorstid
Sepik, vatsk (lihatükkide, seente, tanguga)
Aganaleib
Kama, kamakäkid
Kiisel
Leiva küpsetamine
Käed hoolega pestud
Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga
Ahi köeti kuusehalgudega
Ahju kuumust kontrolliti jahu ahju põrandale viskamisega
Leivaastjasse jäänud riismed koguti katsekakuks, pandi ahjusuule küpsema
Lastele tehti pisikesi pätse, mille sisse pandi terve koorega muna
Leib toidulaual
Kõik muu toit on leivakõrvane
Mõjutas oluliselt ahju arengut
Tavaline ümmargune leivapäts 612kg, väiksemad ovaalsed 36kg
Rukkile lisati ka teisi vilju, tavaliselt aganaid
Nälja ajal lisati sammalt, puukoort, kasve, tammetõrusid, kanarbikku, sõnajalgu
ja marju
Leivale vajutati maagilisi märke (rist, peremärk, viiskand)
Leivaviil asendas pidulauas taldrikut
Leiva tähtsus
Vanast/kuivanud leivast keedeti leivasuppi
,,Lapsed tasa tulega, soojad leivad laudil"
,,Kes pudruga leiba sööb satub vangi"
Leib oli söögilaual peremehe ees ning küsimise peale lõikas ja ulatas leivatükke
peremees
,,Austa leiba, leib on vanem kui meie"
Leiba ei tohtinud pilduda, ega sellele peale astuda
Kui leivatükk libises maha tuli sellele suud anda
Maha visatud leivatükk nutab 7 aastat
Leiva tähtsus
Pätsi ei pandud lauale lõigatud ots ukse poole
Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti
Leiva otsast ,,kärsakest" võõrale ei lõigatud
Leivaviilu ei tohi ühe käega murda ega kummuli lauale panna
Leivapätsi pragunemine tähendas pere lagunemist
Sooja leiba ei lõigatud
Leiva seest millegi sobimatu leidmisest tuli vaikida
Muud taimsed toidud
Läätsed
Kartulid ja aedviljad
Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad
Oa ja hernetoidud
Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi
Kanepitoidud
Marju söödi kohapeal
Seeni kupatati ja soolati
Kalatoidud
Hoiustati soolatult
Soolasilk, silgusoolvesi
Soolakala (räim, rääbis, ahven jt)
Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga)
Randlased sõid värsket kala iga päev
Liha ja veretoidud
Liha söödi peamiselt talvel
Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana
Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind
Päädikutest ja kehvemast lihast suppi
Jaheliha
Soolati sisse
Pekki lisati paljudele toitudele
Vinnutamine
Pühadeks või pidudeks liha küpsetati
Verikäkid
Verileib
Verivorst
Piim ja piimasaadused
Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim
Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks
Võid säilitati soolatult
Petipiim
Hapu ehk kirnurokka
Kohupiim
Kohupiimakattega korbid
Sõir
Argi ja peojoogid
Hapuroka
Kali ja taar
Mahlakali (kasemahlast)
Kadakamarjajook või ­tee
Meejook (meeõlu)
Õlu
Ohvriõlu (nim kahjaks)
Soeõlu ehk peergas (pulmadeks)
Soojendatud õllevirre (pulmadeks)
Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi"
Toitluse uuenemine
Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima
Hakati ehitama pliite
Kartuli tähtsus
Aed ja köögiviljade levik
Paistekakkude asemel pannkoogid
Puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks
Suurenes liha tarbimine
Jaheliha asemel sült (konditükkideta)
Saunas suitsutati suitsusinki
Heeringas
Levima hakkasid: tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad, seened.
Toitluse uuenemine
Hapendati ka kurki, raiekapsast
Suppi keedeti juurviljade ning manna ja riisiga
Manna ja riisipuder
Moosid ja magussöögid
Hakati jooma rõõska piima
Tee ja kohv
Vorsti, liha, juustu, jm kattega võileivad
Peamine söögiaeg toodi õhtult lõunale
Süüa tehti tihedamini
Toidukaupa osteti ka poest (hakkliha, vorsti, kotlette, koort, kohupiima jm)
Marjadest ja seentest hakati tegema hoidiseid
Söömaaeg on sõjaski.