50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cassie20
Õppematerjali autor
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist (fajanss-) ta
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse Eestis sajanditaguste retseptide otsimisega ja on restorane, mis üksteise võid
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ot
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
Nii on aastasadu meie maarahva toidulauda rikastanud mitmed tänaseks juba Eesti rahvuskööki kuuluvad toidud, mis algselt teistelt rahvastelt laenatud. Seega oleme võtnud kõigist teistest toidukultuuriest parima, arendanud edasi ja kombineerinud selle oma toidupärandiga. Eesti erinevais paigus, Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eestis, on võimalus leida mitmeid piirkondi, kus on säilitatud ajalooliselt välja kujunenud, eripärase köögi toite ja toidukultuuri. Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast,
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli ka selliseid per
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid