Rahvuskalendri tähtpäevade toidud (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Eestlaste toidukultuur

Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari, millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades Eestlaste toidukultuur tänapäeval Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka iga tänapäevase eesti pere toidulaialt, lisaks veel erinevad sepikud ja saiad ning pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal on jälle erilise au sisse tõstetud täisteratooted. Peamisteks pudruviljadeks on kaer helveste ja nisu

Toitumisõpetus

16

ppt

Rahvakalendri tähtpäevad

Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib  Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja

Eesti keel

24

doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

· Rokk- hea hapukas jook palaval suvepäeval · Vahel pandi jookide hulka ka leiba, et paremini hapnema läheks · Kui rokk käärima hakkas, siis see võis isegi purju teha · Suvel tekti 3 korda nädalas, talvel 1 kord. · Rokk valmistati rukkijahust  · Hapu vedelik, mis peale tõusis, joodi kartulite ja leiva kõrvale, mõnikord anti ka lastele TOIDUSSE SUHTUMINE: · Eestlastel oli tähtsaim see mis tal seljas on, mitte see mis tal kõhus on · Peamised toidud: karask, sool, silk, leib, kört · Söödi 1kord päevas · Toidukorral alla läheb see, kui söögi kõrvale oli midagi juua · ,,silk sirutab, kali kasvatab" · Ei tohtinud süüa 2 kõõrsust korraga · Leivaga käidi pühalikult ümber · Toidu üle nurisemine ei olnud, sest toitu polnud palju · Enda tehtud leib oli alati kõige maitsvam · Pigem leib soolane kui mage MODERNE EESTI KÖÖK: · Vanasti tehti kama hapupiimaga, nüüd aga keefiiriga

Kultuurilugu

26

pptx

Vanausuliste köök

VANAUSULISTE KÖÖK Maile Nuut k-13B Sisukord  Kes on vanausulised?  Nende elukoht  Vanausuliste kombed  Toidu valmistamine  Toidud  Joogid  Kokkuvõte Kes on vanausulised?  Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed  Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on

Eesti rahvakultuur

6

docx

EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD

Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir

Toitlustus

2

odt

Rahvakalendri tähtpäevatoidud

kaselehtedega värvitud mune. Suvistepüha; setode püha,esivanemate mälestuspüha;söödi mune,saia,korpe,pirukaid, pannkooke,värvituid kollaseid mune,sõira,suitsuliha.Keedeti kiislat. Jaanipäev; valmistati paremaid sööke.Tehti toite kohupiimast,keedeti mune,keedeti lambaliha, valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke. Mulgimaal pruuliti jaanipäevaks nn jaanikahja-õlut,millele lisati mett.Valmistatud toidud söödiperega ühiselt jaanitule ääres. Lauristipäev; küpsetati kooke,söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäev; praeti liha ja tehti kooke,mõnelpool keedeti tanguputru. Mihklipäev;traditsiooniliseks mihklipäeva toiduks oli keedetud lambaliha naeriste,hiljem kartulite ja kaalikatega,lambalihasupp või lambalihasupp odrajahust klimpidega.Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks

Rahvusköök

8

odt

Kultuurilugu

Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv. Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem. Tavaliselt oli suvel kolm kindlat toidukorda. Õhtusöök oli neist kõige tugevam. See söödi tööpäeva lõpus umbes 9-10. Talvel see vastu oli ainult kindlalt kaks toidukorda. Hommikul ja õhtul

Kultuur

2

rtf

Mõisted, erinevate tähtpäevade toidud

mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina

Kokk

Kommentaarid (0)