Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saun, ait ja suvekoda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILEKS VEEL SAUNA KASUTATI?
  • MIDA SAUNAS TEHA EI TOHTINUD?
Kuressaare Gümnaasium
Saun, ait ja suvekoda
Koostaja: Kati Õige
11e klass
Kuressaare, 2009
SAUN
oli enamikes peredes ning suurus olenes
jõukusest
suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli
eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas)
ehitati teistest hoonetest eemale veekogu
ligidale
seinad tehti kuusest või männist
saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit,
muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga
kaetud põrandaga
puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres
istumiseks
saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee
tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks
suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala
sauna küttis tavaliselt perenaine
saunaskäik
mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam
sai saunaleil
sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt
talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas
hoiduti end pesemast öösel
VIHT
valmistati kase, harvem tamme ja
vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud
viht
lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa ­
nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema
hakkama
vihtu mindi tegema salaja
toojaks oli peremehe ema või keegi vanem
naisterahvas
vihad tehti rehe all
seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama
ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA
must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid
putukaid
vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees
leili visates lausuti: "Susi sind söögu!"
enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma
hakkaks
kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele
arvati, et keenud veega pesemine paneb naha
pärast kihelema
pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt
tangupuder)
HAIGUSED JA RAVIMINE
"Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii
öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab.
venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas
hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku
ning rinda määriti tärpentiniga
kui jalg oli pahkluust nikastanud, hõõruti seda
laval seebiga
vihtlemisega raviti selja-, õlgade ning ristluude
valusid
MILEKS VEEL SAUNA KASUTATI?
viheldi tütarlast, et soodustada meheleminekut
sünnituskohaks
harjaste võtmiseks väikestel lastel
liha suitsutamiseks
MIDA SAUNAS TEHA EI TOHTINUD?
üksteisele üle ukse kätt anda
üksteisest halba kõnelda, siis ei saa ihu puhtaks
nägu kõvasti pühkida, muidu kaob näo puna
saunaleili, vihta ega vett kellelegi keelata
ei tohtinud süüa enne sauna
tülitseda, kõvasti naerda ega lärmata
naised ei tohi sauna põrandaid pühkida
oli läänemerelastel
algseks elamuks
sõna "saun", soome
"sauna", tuleb vanast
sõnatüvest, mis tähendab
suitsu
ARENGU
LUGU
AIT
varude hoidmiseks mõeldud laohoone
asus võimalikult kaugel tulekolletest
ehitati ühele poole rehielamut
paiknes kambripoolsel küljel- aidavarguste
ärahoidmiseks
esiküljes oli lai räästaalune, mis kaitses seina ja
aidatreppi sademete eest
aidatrepp pidi kergendama viljakottide tõstmist
aidas hoiti viljakusjumalat Tõnni
AIT
ait oli seotud pulmakommetega, seal seisis
veimevakk
ehitati eraldi veel kala-, piima- jm aitu
ait pärineb ajast, mil ei tegeletud intensiivse
põllundusega
see on vana soome-ugri sõna
kasutati ohverdamiskohana, kuna viljasalves hoiti
vilja- ja karjaõnne hoidjat Pekot
pühade ajal pandi ande jumalatele, nähtamatutele
hingedele
RIIDEAIT
kirstudes hoiti pesu ja kangaid
seda kasutasid noored teenijad ja sulased
magamiseks
seal magavate tüdrukute juures käidi salaja
ning sisselaskmist nõuti pillimängu ja lauluga;
kui üksi käidi, siis koputati ja vilistati
Aida sisevaade
SUVEKODA
kui elati rehetoas, siis valmistati suviti toitu õues
asetsevas suvekojas ehk suveköögis
ehitati jõe, järve või tiigi ligidale, kus vesi
käepärast
ehitati peamiselt kuusest
põranda jaoks trambiti muld kõvaks, mitte ei
kasutatud puud
üldiselt lage ei olnud
suits pääses välja ukse kaudu, kui need olid
ehitatud maa sisse
seal seisid kümne kaheteistpangene pada,
pesuküna, reiepakk ja kiil
veetoober asus nurgas
Suvekoda
Suvekoda
SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA
kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis
toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku
selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal
rippus keedupada
vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne.
kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal
õllekeedukohana
Püstkoda
KASUTATUD KIRJANDUS
"Eesti maarahva elust 19. sajandil"
http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html
http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm
http://www.erm.ee/?lang=EST&node=227&parent=202
http://et.wikipedia.org/wiki/Ait
http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/hepix/saun.jpg
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator2/Kaama.html
http://www.hullumaja.com/index.php?pg=main&i=85756
http://img.ateena.ee/img/ak/5/2232e9c67d9b878.jpg
http://www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=4650
TÄNAN
KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Saun-ait ja suvekoda #1 Saun-ait ja suvekoda #2 Saun-ait ja suvekoda #3 Saun-ait ja suvekoda #4 Saun-ait ja suvekoda #5 Saun-ait ja suvekoda #6 Saun-ait ja suvekoda #7 Saun-ait ja suvekoda #8 Saun-ait ja suvekoda #9 Saun-ait ja suvekoda #10 Saun-ait ja suvekoda #11 Saun-ait ja suvekoda #12 Saun-ait ja suvekoda #13 Saun-ait ja suvekoda #14 Saun-ait ja suvekoda #15 Saun-ait ja suvekoda #16 Saun-ait ja suvekoda #17 Saun-ait ja suvekoda #18 Saun-ait ja suvekoda #19 Saun-ait ja suvekoda #20 Saun-ait ja suvekoda #21 Saun-ait ja suvekoda #22 Saun-ait ja suvekoda #23 Saun-ait ja suvekoda #24 Saun-ait ja suvekoda #25 Saun-ait ja suvekoda #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kat1ke Õppematerjali autor
milleks neid vanasti kasutati ja mis oli nende tähtsus ... slaidiesitus

Sarnased õppematerjalid

Eesti saunakuktuur
9
doc

Eesti saunakuktuur

Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud

Ühiskond
Kratt
4
docx

Kratt

Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud kra

Kirjandus
Sünd ja tavad
10
docx

Sünd ja tavad

[1, lk 21] 4 2. SÜNNITUS Matthias Johann Eisen (1857-1934) on sauna nimetanud vanade eestlaste pühakojaks- saunas hoolitseti ihu puhtuse ja tervise eest; saunas tuli inimene ilmale ja saunas pandi ta oma eluõhtul maha pikkadele õlgedele, et jätta kombekohaselt hüvasti selle ilma tegemiste ja toimetamistega. [1, lk 23] Sünnitajale köeti saun eriliselt valitud puudega ning küla `'vana tark naine'', ämmamoor, aitas lapsed ilmale tuua. Sünnitamise ajal oli naisel särk seljas ning patsipunutud juuste peal oli pearätik või rahvarõivapeakate. Sünnitati enamasti põrandal õlgedel lamades. Tuntud kombe kohaselt pidi mees panema ristatud kirved räästasse, kui naisel algasid sünnitusvalud. Samuti usuti, et noorik sünnitab kergesti, kui ta vanemate kodust lahkudes astub muna katki. [ 1, lk 23 ], [3], [4]

Inimeseõpetus
Saun ja saunatamine
13
doc

Saun ja saunatamine

saunakompleks minu vanematekodus, seega olin selle teemaga ka natukene eelnevalt tegelenud. Üritaksingi siis lühidalt kirjutada sauna ajaloost, erinevatest sauna tüüpidest, sauna kasulikkusest ja kogu saunaskäimisega seonduvast, seega pärast minu teoreetilist poolt saate kõik enda uusi teadmisi ka praktikas rakendada. Sauna ajalugu Sauna ajalugu arvatakse algavat isegi üle tuhande aasta tagasi. Algselt oli saun muidugi koht, kus ennast pesta, kuid samas raviti seal ka haigeid ja sünnitati lapsi. Rändava eluviisiga Soomes elavad inimesed omasid juba primitiivseid saunu. Nad soojendasid maasse kaevatud auke ja katsid need augud näiteks naha või mnillegi muuga, et neil oleks soe koht, kus ennast pesta. Sellised algelised saunad olid vägagi sarnased indiaanlaste higitelkidele, millest hiljem ka natukene pikemalt juttu tuleb.

Ühiskond
Rohtlad
3
docx

Rohtlad

Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhil

Geograafia
Saunad
22
odp

Saunad

Saunad Gruppi nimi Enda ees ja perekonna nimi Sauna liigid Kivi saun ● ● Liikuv saun Aurusaun ● ● Suitsusaun Soolasaun ● ● Rooma saun Türgi saun ● ● Vene saun Soome saun ● ● Indiaani saun Infrapuna saun ● ● Iiri saun Tünnisaun ● ● Koobassaun ● Sauna sisustus ● Keris- kuumenevale ● Saunalava ja astmed- alusele laotud kivid. 50 cm lai, astmed 30-40 cm laiad. Temperatuur Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: ● ● Madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi ● Lava teise astme juures 80–100 kraadi ●

Füüsika
Soojusnähtused saunas
15
pptx

Soojusnähtused saunas

Kondenseerumine Koos aurumisega esineb ka kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis koguneb see suuremateks piiskateks ja ka kondenseerub. Türgi ehk kuumaõhusaun Hamman on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50 ° C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Soome saun Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70-100°C ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Rooma saun · Rooma sauna ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte.

Füüsika
Vanad matusekombed ja surmaended eestis
9
rtf

Vanad matusekombed ja surmaended eestis

........... VANAD MATUSEKOMBED JA SURMAENDED EESTIS Referaat Koostaja: ...... Klass: .... Juhendaja: .... ........ 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 3 2. MATUSEKOMBED ...................................................................................... 4 3. SURMAENDED ........................................................................................... 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ....................................................................

Inimese õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun