Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted, erinevate tähtpäevade toidud (0)

1 Hindamata
Punktid
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib
kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima
pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale
matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia , mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik.
talgud -on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus.
Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga.
Tähpäeva toidud
Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas ) tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib
Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14. aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiimatoite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval 29.september. traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega . Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2. november tehti õlut ning söögi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha , seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste . Mardisantide tarbeks hoiti varus köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval 25 novembril söödi kanalihatoite, mulgikapsaid ,liha ja kartulitega ,küpsetati karaskit ja pannileiba.
Mõisted-erinevate tähtpäevade toidud #1 Mõisted-erinevate tähtpäevade toidud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor judoanne Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rahvakalendri tähtpäevad
16
ppt

Rahvakalendri tähtpäevad

Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja

Eesti keel
Rahvakalendri tähtpäevatoidud
2
odt

Rahvakalendri tähtpäevatoidud

kaselehtedega värvitud mune. Suvistepüha; setode püha,esivanemate mälestuspüha;söödi mune,saia,korpe,pirukaid, pannkooke,värvituid kollaseid mune,sõira,suitsuliha.Keedeti kiislat. Jaanipäev; valmistati paremaid sööke.Tehti toite kohupiimast,keedeti mune,keedeti lambaliha, valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke. Mulgimaal pruuliti jaanipäevaks nn jaanikahja-õlut,millele lisati mett.Valmistatud toidud söödiperega ühiselt jaanitule ääres. Lauristipäev; küpsetati kooke,söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäev; praeti liha ja tehti kooke,mõnelpool keedeti tanguputru. Mihklipäev;traditsiooniliseks mihklipäeva toiduks oli keedetud lambaliha naeriste,hiljem kartulite ja kaalikatega,lambalihasupp või lambalihasupp odrajahust klimpidega.Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks

Rahvusköök
Kultuurilugu
8
odt

Kultuurilugu

Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv. Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem. Tavaliselt oli suvel kolm kindlat toidukorda. Õhtusöök oli neist kõige tugevam. See söödi tööpäeva lõpus umbes 9-10. Talvel see vastu oli ainult kindlalt kaks toidukorda. Hommikul ja õhtul

Kultuur
EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD
6
docx

EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD

Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir

Toitlustus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused 23  Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 23  Toidupüramiid 25  Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29  Tervisliku toitumise alused 37  Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41  Toiduainete kvaliteet 42  Toiduainete pakendid ja märgistus 43  Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44  Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun