Nõukogudeaegne kool (0)

Nõukogudeaegne kool
Kallavere Keskkool 
7.Klass
Carol -Liis Tragel
2014/2015 õ-a
  Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste 
akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve 
lugemist, kirjutamist, rehkendamist  ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve 
nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei 
olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või  tangupuder ,  vahest 
ka tükike liha.  Joogiks  lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade  laudade  
ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta 
kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. 
  Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm  kehtestati 
Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides . 
Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. 
Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 
1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui  varased  
koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd 
eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide 
koolilastest. 
  Kohustuslik kooliharidus  oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult 
üheteist klassiliseks.
  Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad 
pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis 
toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks 
klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid 
tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi 
puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi 
pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori.  
  Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid 
säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused  tugisambad  
ornamentide ja kujutistega. 
  Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel 
käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele 
lõunasöögi valmistamiseks.
  Koolis oli palju leninlikku õppetust.  Peaaegu kõik õpilased olid algul 
oktoobrilapsed, kes kantsis viisnurkset Lenini pildiga rinnamärki. Hiljem oldi 
pioneerid , kandes igapäev punast kaelarätti, mis oli kohustuslik. 
  Eesti  iseseisvus  ja koolid muutusid tänapäevasteks

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3