Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur.
· Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel Nisuja · Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast hu pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang. · Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis,
Marakas Vajaminevad vahendid: Purk, tangained, plastiliin, voolimispulk Valmistamine: Võtta purk ning lisada sinna erinevaid tangaineid, vastavalt sellele, millist heli soovitakse (mina lisasin kaerahelbeid, mannat ja läätsesid). Siis tuleb katta purgi ava, et tangained välja ei tuleks ning seejärel katta kogu purk plastiliiniga, vastavalt sellele, mis värvid meelepärased on. Kõige lõpuks võib purgi voolimispulka kasutades ära kaunistada.
Sorgo (Sorghum bicolor) Sorgot on kultiveeritud Aafrikas ja Aasias juba 4000 aastat. Tänapäeval toodetakse sorgot enam USA-s, Indias, Mehhikos ja Hiinas. Sorgojahu võib koos nisujahuga kasutada leivatööstuses. Toodetakse ka sorgotärklist, siirupit ja õli. Aafrikas on laialt levinud sorgost õlle valmistamine, Hiinas toodetakse sorgost viina. Tangainete liigitus: Nisust toodetavad tangained: 1) manna saadakse kõrvaltootena nisuterade mitmesordiliseks jahuks jahvatamisel. Manna kujutab endast kelmetest puhastatud terakesi. Kõvast nisust jahvatatud manna on kollaka- kreemika värvusega, terad poolläbipaistvad ja sisaldad rohkem valku. Pehmest nisust jahvatatud manna on , valge värvusega ja terad läbipaistmatud. 2) nisukruubid terve nisutera, kest on eemaldatud
serveeritakse lisanditega Kissellid · Kissellid puuviljadest ja marjadest · Kissellid mahladest, mehudest, püreedest · Kissellid piimast- karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained ja keedetakse läbi · Lisatakse ettevalmistatud tärklis · Serveeritakse jahutatult 10-14`c Piima-munasupid · Piim, muna, tangained, maitsestamine · Piim kuumutatakse keemiseni sõristataske sisse tangained või jahu · Muna- rebu ja valge eraldi või koos · Lumepallisupp munavalge klimbid Supi valmistamiseks lisada samale piimale suhkur ja vahustatud munakollased Leivasupid · Leib,vesi või mahl, rosinad, maitsestamine · I moodus - ilma koorikuta leib leotatakse ja kuumutatakse koos leotusvedelikuga, keedetakse tasasel tulel + lisad ja m.a · II moodus Leib pruunistatakse praeahjus
Ohtlikud jäätmed (kogumispunkti) Elekter ja küte: Elektri saamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuulegeneraatoreid. Kasutatakse säästupirne Väljas on ajalised kontaktid Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast. (tehakse oma metsas küttepuid ja ka kasvatatakse uusi puid) Sisekliima: Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim Tangained Nisujahu Toiduõlid Puu- ja juurviljad Kala ja liha Ehitus- ja viimistlusmaterjalid: Kasutatakse looduslikke materjale: Kivid, puit, liiv, savi, põhupallid Kasutatakse ka taaskasutatavaid materjale ja loodussõbralikke viimistlusmaterjale. Klaas, betoon, metall ja teisi tehismaterjale (Terviklahenduse korral võib anda säästlikuma tulemuse) Tänan kuulamast!
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid,
Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab terviserikkeid. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid, seetõttu peame toituma väga mitmekülgselt. Ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks.
Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (2) TOIDUKAUBAD Periood: Kogus Hind Summa Piim Rõõsk koor Hapukoor Keefir, pett, hapupiim Kohupiim Juust Sealihe Linnuliha Keeduvorst Suitsuluhatooted Viinerid, sardellid Värske kala Suitsukala Soolakala Või Margariik Taimeõli Munad Kartul Peakapsas jm kapsad Porgand Punapeet Kaalikas Sibul Õun Nisujahu Tangained Makaronid Leib Sai Suhkur Kohv Viin Vein Õlu Sigaretid Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT PÜHADE JA KINGITUSTEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed Väljas söömine Peotarbed Pidulik rõivastus (ost, rent) Reisikulud
www.google.com Milline on õige toitumine? Iga päev peab sööma mõnda toiduainet Nagu toidupüramiidilt näha, peavad igast järgnevast rühmast: toidu põhiosa moodustama teravilja- Inimese organismi vajaduse kõigi Tärkliserikkad toiduained tooted leib, tangained, makaronid ja toitainete järele rahuldab ainult kartul, leib, sai, makaronid, kartul. Neid peab sööma iga päev. tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on müsli, teraviljahelbed Pisut väiksem osa on aed- ja puuviljal
palju süüa. Toit peaks rahuldama keha vajadused. Toitumise juures tuleb veel arvestada stressoritega, mis on kas bioloogilised (teatud toidu talumatus vms), käitumuslikud (siutsetamine, alkoholi tarbimine) või sotsiaalsed. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, tangained, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. Kui palju vajab inimene toitu? Organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajlikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad mitmest tegurist (kasvukiirus, kehaline aktiivsus). Lastel on energiakulu 1 kilogramm kehakaalu kohta 3-4 korda suurem kui
• Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu KAER • P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin • Sisaldab kasvu soodustavat hormooni • Kaerakört, kaeratangupuder, kaeratangu-piimasupp, kaerakile. • Terved, vigastamata terad inimtoiduks, katkised loomasöödaks • Kaeratang, kaerahelbed (herkulod), kiirkaerahelbed, kaerajahu ja kaerakliid
Ligita Valjaugaite 11Z Tervis algab toidust Tervis algab toidust, tähendab seda, et toidut ja elad tervislikult, ning tänu sellele on hea tervis. Tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervisliku toitu kui ka sporti teha. Leib, tangained, riis, makaroonid- teraviljatooted-on hea tervise aluseks. Me kõik arvame, et teame kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii ? Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid
Arborio ehk avorio riis, Lõhnastatud riis: 1. Basmati ehk India riis 2. Jasmiiniriis METSIK RIIS EHK TUSKAROORA VESIRIIS Metsik riis on kõrge toiteväärtusega teravili. Eestis kasvab metsikut riisi Valguta Mustjärves. Kasulikkus: · Metsik riis on valgurikkam kui tavaline riis. Selle valgud on väärtuslikumad. Kasutamine: · serveeritakse linnuliha, uluki või kalaroogade lisandiks, · segatakse teiste riisisortidega ja kasutatakse erinevates riisiroogades. Tangained riisist. Lihvitud riis, Poleeritud riis, Purustatud riis, Pudruriis, Sushiriis, Riisihelbed, Riisimanna, Riisijahu, RIISI VALMISTAMINE Keetmine: *(2:1) I viis: Riisi keetmine külma veega. Ajada kiiresti keema ja keeta kaane all, tasasel tulel. II viis: Riisi keetmine kuuma veega tasasel tulel, kuni kogu vedelik on imendunud riisi. Täistera riisi keetmine: * Leotada riisi 1h ja panna koos leoveega 35 minutiks keema, lasta riisil seista 10 min. RIISI VALMISTAMINE
kalataignas, pirukaid. Liha ja kala kuumtöötlemisel toimuvad muudatused: 1. Väheneb liha ja kala kaal 2. Pehmenevad (kollageen muutub gluteeniks) 3. Muutub liha värvus (hemoglobiin laguneb) Taimsed toidud muutuvad kuumtöötlemisel: 1. Pehmeks 2. Tärklise kliisterdumine toiduaines leiduva veearvel (kartul) keeduveearvel tangained. 3. Köögiviljade värvus muutub (klorofüll, antotsüaniidid, karotinoidid eeterlikud õlid n. sibul) C-vitamiin laguneb valguse ja õhuhapniku toimel. (tuleb kuumutada kaanega nõus. Koorida köögivilju õhukeselt) Selleks, et toiduaine säilitaks hea lõhna, maitse ja värvuse on mitu meetodit: Hapendamine- toiduaines leiduvad suhkrud muudetakse käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab
Kui supi koostises kasutatakse tangaineid, keedetakse need eraldi vees peaaegu pehmeks ja kurnatakse ning lisatakse supile keetmise lõpus. Tangainete keetmisel otse supipuljongis muutub supi vedelik sinakas-halliks ja kleepuvaks, mis on seotud suure tärklise sisaldusega. Pastatooted keedetakse olenevalt nende suurusest ja kujust köögiviljasuppidele kas supis või eraldi soolaga maitsestatud vees ja lisatakse keetmise lõpus. Nendesse suppidesse, millede koostises puudub kartul, tangained või makaronitooted lisatakse mõnikord kuumutatud valget jahukastet, et muuta supp konsistentsilt tihedamaks. Külmutatud ja konserveeritud toiduained lisatakse otse keevasse puljongisse. Peale viimase komponendi lisamist supisse või supi erinevate komponentide kokku ühendamist lastakse supil keeda ~15 minutit, et toimuks ühtse maitseterviku kujunemine. Suppe keedetakse kaanega nõus, tasasel tulel. Suppide lõplik maitsestamine toimub
SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KUIVSUPID JA KASTMED PAJA JA - NUUDLIROAD MAITSEAINED PÄRM SUHKUR SOOL SÖÖGISOODA PIPAR KÜPSETUSPULBER ZELATIIN VAHTRASIIRUP KOOKOSHELBED HAKKLIHAMAITSEAINE KARTULIMAITSEAINE JNE TERVISEKAUBAD SOJAJOOGID TOIDULISANDID HEMATOGEEN APTEEGIKAUBAD PLAASTRID HOIDISED MOOSID PÄHKLIKREEMID KOMPOTID MESI MARINEERITUD KURGID JNE VALMISTOIDUD PURGIS GURMEE HOIDISED KOHV/TEE/KAKAO JAHVATATUD FILTRIKOHV PRESSKANNUKOHV LAHUSTUV KOHV KOHVIOAD
Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud). Toitude valmistamine seentest. Kuumade ja külmade kastmete ja nendest tuletiste valmistamine. Teraviljatoodetest (tangained, pasta) roogade valmistamine. Kohupiima- ja munaroogade (omletid, sufleed, pudingud) valmistamine. Eriliigiliste salatite ja võileibade valmistamine, serveerimine. Erinevate kuumtöötlusvõtetega liharoogade, kalaroogade, neile sobilike lisandite valik ja nende valmistamine ja serveerimine. Jahutatud, külmutatud, kuumade järelroogade, neile sobilike lisandite valik ja nende valmistamine ja serveerimine. Külmade eelroogade ja suupistete valmistamine ja serveerimine. Kuumade eelroogade ja
majanduse suur langus, mis jagas suure osa inimestest ülirikasteks või väga vaesteks. Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva
Jodeeritud sool on Pansool on vähendatud mõningase naatriumisisaldusega joodisisaldusega sool sool Ühe kg soola kohta 1,5 Lisatud on ca 2540% 3,5 g joodi kaaliumkloriidi ja ca 10% magneesiumsulfaati Põhieesmärk on vähendada inimeste naatriumi tarbimist Tangained, makaronitooted Keedetud ja ahjukartulid Värsked ja külmutatud köögiviljad Kõik vedelad piimatooted Värske ja külmutatud kala Taimeõli, soolata või ja margariin Vesi, kohv, tee, kakao, mahlad, karastusjoogid Äädikas, maitsetaimed Soolaküpsised, leib Konservid Juust Soolatud ja suitsutatud lihatooted, vorst Soolatud ja suitsutatud kala, konservid Soola sisaldav või ja margariin Lagritsakommid Rohke naatrumisisaldusega mineraalvesi
veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja
Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid. [3] Segasalat Segasalat valmistatakse nii värsketest keedetud, ahjus küpsetatud, praetud, grillitud, röstitud kui ka konserveeritud toiduainetest. Segasalatites kasutatavad köögiviljad keedetakse koorega, jahutatakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele. Mune kasutatakse segasalatites kõvaks keedetult, tangained sõmeraks keedetult ja pastatooteid keedetult. Komponendid tükeldatakse ja säilitatakse eraldi kuni kokkusegamiseni külmkapis. Segasalatile sobivad kastmeks kõik salatikastmed,välja arvatud mahlakaste.1 kg salati kohta arvestatakse 150 200 g kastet. Segasalatitel kaste lisatakse vahetult enne serveerimist või serveeritakse eraldi nõus. [2] Kokteilsalat Kokteilsalatid on portsjonitena salatipokaalides serveeritud salatid. Kasutatakse eriti heamaitselisi toiduaineid
Tavaliselt langeb süsivesikute arvele 55-70% toidu kalorsusest. Organismi ööpäevane süsivesikute vajadus sõltub töö intensiivsusest: mida intensiivsem on töö, seda rohkem on vaja toiduga anda süsivesikuid. Mõõduka füüsilise töö korral peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned, kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt. Loomse päritoluga toiduainetest sisaldab rohkem süsivesikuidainult piim. Süsivesikud suhkrute näol leiduvad peamiselt puuviljades ja marjades. Teraviljasaadustes, näiteks leivas, tangainetes, jahus, ubades ja kartulis sisalduvad süsivesikud tärklisena. 3
· Supivedeliku järgi o Erinevate puljongite, piima ja piimatoodete, kalja, õlle, puuvilja- ja marjamahlade baasil keedetud · Valmistamise tehnoloogia järgi o Selged leemed e. Puljongid, köögivilja- e. Tükeldatud supid, püreesupid · Põhimaitset andva tooraine järgi o Liha-, kala- , seene-, kapsasupid ... KÖÖGIVILJASUPID · Toiduained o Puljong, liha, kala, mereannid, köögiviljad, seened, pastatooted, tangained, klimbid, juustud · Valmistamise põhireeglid o 50% puljongit, 50% täitetooraineid o Tükelda ühtlaselt o Värvilisi köögivilju kuumuta enne rasvas (passeeri) või rösti TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Köögiviljad lisa kuumale puljongile valmimise järjekorras o Tangained keeda eraldi selgem supp o Keeda kaane all o Maitsesta lõpus, värsked ürdid lisa valmis supile PÜREESUPID
Vedelikku peaksime saama jookidega 0,8 1,5 l ja toiduga 0,5 1,2 l. Päeva võiks alustada klaasi mahlaga. Juua tuleb enne sööki, söögikordade vahel ja pärast sööki. Vältida tuleks kaloririkkaid jooke, sest seal on liigseid süsivesikuid. Peamised toidugrupid 1) Tärkliserikkad toidud. Tärkliserikkaid toiduaineid tuleks süüa rohkesti. Siia kuuluvad leib, makaronid, kartulid, maguskartulid, tangained, teraviljad (kaer, oder, riis, hirss, mais, tatar). Võimalusel tuleks valida tooted, kuhu pole lisatud rasva ega suhkrut. 2) Puu- ja köögiviljad. Tuleks tarbida palju puu- ja köögivilju. Eriti kasulikud on rohelised lehtköögiviljad ning kollased, oranzid ja punased puu- ja köögiviljad. 3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt.
paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel. menüüst olulisem on see, milleks paastutakse Paastutakse enne jõule ja lihavõtteid Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud paastuaegne menüü on toitev ja täisväärtuslik päevalilleõli, aedvili, seened, tangained. Ja muidugi leib. Retseptid paastuajaks Falafelid - kikerhernestest Click to edit Master text styles valmistatud kotlett Second level Vaja läheb: Third level 400 g purk kikerherneid Fourth level 1 küüslauguküüs
Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli,
andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainetele palju teisi vajalikke toiduaineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad Tärkliserikkad toiduained leib, sepik, sai kartul tangained makaronitooted teraviljahelbed, müsli Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades.
Keedetud metsik riis Metsiku riisi kasutamine Metsikut riisi serveeritakse linnuliha, uluki- või kalaroogade lisandiks. Riisi tugev maitse ja tume värvus loovad meeldiva kontrasti. Metsikut riisi segatakse teiste riisisortidega ja kasutatakse erinevates riisiroogades. Keedetud metsik riis on populaarne erinevates täidistes. Metsiku riisi teri saab jahuks jahvatada või paisutada nagu lõheneva maisi teri. Tangained riisist Lihvitud riis: sõkaldest, terakestadest ja osaliselt idust vabastatud riisitang. Valge, jahutolmuga kaetud. Poleeritud riis: saadakse lihvitud riisist. Riisitangud on sileda ja läikiva pealispinnaga. Purustatud riis: saadakse kõrvaltootena lihvitud ja poleeritud riisi valmistamisel. Pudruriis: ümarateraline lihvitud riis. Pudrustub kergesti, ei pesta enne keetmist. Sobib putrude, pudingite ja vormiroogade valmistamiseks. Keetmisaeg sõltuvalt sordist 20-45 min.
Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all
eeskätt tärkliserikked toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainet palju teisi vajalikke toidueineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. TÄRKLISERIKKAD TOIDUAINED · leib, sepik, sai Kiudained on taimse päritoluga polüsah- · kartul hariid ja ligniin, mida inimese seede- · tangained ensüümid ei ole võimelised hüdro- · makaronitooted lüüsima. Nad jagunevad vees lahus- · teraviljahelbed, müsli tuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder
on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei sisalda mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju, saab olla kindel, et igapäevane vitamiinide vajadus on kaetud. On olemas palju erinevaid vitamiine nagu: A-vitamiin, B-vitamiin, C-vitamiin, D-vitamiin, E-vitamiin jne. Vitamiinid aitavad inimesel olla terve. Inimene, kellel on mingi vitamiini puudus ei pruugi teada, millisest söögist seda saab ja mille vastu ta aitab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud inimese ajule, musklitele ja närvisüsteemile. 1.3 Ebatervislikud eluviisid Tervisliku eluviisi oluliseks osaks on õiged võtted puhkuseks ja lõdvestuseks. Õige on aktiivne puhkus ja kultuuriline meelelahutus, viibimine looduses. Loobuda tuleks kergest ja kiirest lõdvestusest suitsu, alkoholi või narkootikumide abil.
Punapeet, kg 0,06 6,76 0,06 7,58 Kaalikas, kg 0,03 8,13 0,02 12,12 Sibul, kg 0,33 4,89 0,3 8,81 Õunad, kg 0,9 8,38 0,76 12,31 Nisujahu, kg 0,63 5,03 0,46 6,61 Muu jahu, kg 0,01 10,25 0,01 11,08 Tangained, kg 0,87 13,63 0,82 17,77 Makaronid, kg 0,44 15 0,41 17,94 Leib, kg 2,05 13,68 1,8 17,44 Sai, kg 1,54 14,73 1,35 18,64 Suhkur, kg 0,86 14,1 0,94 13,66 Kohv, kg 0,28 71,95 0,29 83,89 Viin, l 0,14 97,98 .. ..
Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C-vitamiini vajadus on kaetud. Püramiidi alustala Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Püüa valida iga päev nende toodete hulgast 6-11 portsjonit. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Et säilitada madal rasvasisaldus, piirake leivapealset. Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst,
· Tuhasus mineraalainetesisaldus 19. Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel? Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada : 1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas 2. tükilised, briketeeritud toidud (pelmeenid, frikadellid, küpsised) - papp, paber, PE, PP 3. konservid metall 4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid 5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) klaas, kombineeritud materjalid 6. tahked, erikujulised (liha, leib, tort jms.)
Mitmekülgne toiduvalik vähendab ka ohtu saada suures koguses ebasoovitavaid lisaaineid (raskemetalle, pestitsiide). Seega vaheldusrikas toit annab hea söögiisu ja vähendab saasteainete ohtu. Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1). Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul, leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid
sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad. Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees, või; Lihatooted – pekk, rasvane liha ja kala (lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin. Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik, tangained, makaronitooted, müsli, riis, teraviljasaadused; Happelisus: Toiduained jaotuvad happelisteks (valgurikkad), aluselisteks (tärkliserikkad), .neutraalseteks Konsistents (aine oleku) järgi: Tahke, kõrge kuivainesisaldusega (teraviljad, kaunviljad, teraviljatooted, jahu, suhkur jt.) Vedel, vesi, mahlad, taimeõlid, siirupid Mahlakas, keskmise veesisaldusega (kartul, suhkrupeet, kõik aed- ja puuviljad)
Söökla 49 744.- Peasaal 81 589.- II saal 53 000.- Töötajate puhkeruum 12 689.- Garderoob 6000.- Laoruum 5196.- Juhataja ruum 28 390.- Raamatupidaja ruum 30 089.- Kogu maksumus 266 697.- Tooraine Hind kuus Hind aastas juurviljad 12 000.- 144 000.- puuviljad 9000.- 108 000.- tangained 4000.- 48 000.- Kokku: 25 000.- 300 000.- Joogid Hind kuus Hind aastas mahl 5000.- 60 000.- alkohol 10 000.- 120 000.- Kasseeritud 3000.- 39 000.- joogid Kuumad joogid 2000.- 24 000.- kokku 20 000.- 243 000.- Kogu projekti peale, kaasaarvatud ehituse peale läheb umbes 5 500 000 krooni.
- Salatite nime andvat toiduainet 25-30% - Muid toiduaineid 40-50% - Salatikastet 10-30% 32. millal pakutakse menüüs teraviljaroogi? Enamasti pakutakse hommikusöökidel (nt. puder), kuid võib ka pakkuda lisandina või iseseisva toiduna (nt. liha-odra ühepajatoit). Samuti teravaviljaroogadest valmistatakse saiakesi, leiba, saia, mida serveeritakse ka teiste roogade juurde. 33. kuidas valmistatakse tangaineid toiduks ette? Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikule lisamist ning need lisatakse keevale vedelikule. 34. kuidas valmistatakse putrusid? Putrusid võidakse keeta pliidil, praeahjus või vesivannil. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. Keeduvedelikku ja tangaineid mõõdetakse väga hoolega, et saada vajaliku konsistentsiga puder. Putrusid keedetakse nõrgas kuumuses ja maitsestatakse lõpus soola ja suhkruga. 35. nimeta 3 odrast valmistatud rooga 1. Odrajahupuder
Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi, siirupid, jahud, tangained, kuivatatud puuviljad, leiva- ja saiatooted, värsked marjad ja puuviljad, kartul, till, peet, hernes ja porgand, piim ja -tooted, sulatatud juustud Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning kaitsefunktsioon. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas.
säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Toimus alkoholipoliitika – hakati tootma vähem alkoholi ning selletõttu tekkis rohkem puskarit. Alkohol läks talongisüsteemi peale. Peale alkoholi ka viin, seep, kütus, suhkur, või, tangained jne. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti
Tükelda vahetult enne kasutamist, sest mida rohkem lõikepinda, seda rohkem hävineb vitamiine kokkupuutes õhu ja veega. Mida teravama maitsega ja mahlavaesem on toiduaine, seda peenemaks tuleb see töödelda (küüslauk). Mida mahlasem on toiduaine, seda suurem on tükeldus (maasikas). Külmutatud liha sulata aeglaselt külmkapi alumisel riiulil. Salatikaste sega eraldi ning maitsesta, seejärel lisa maitsestatud kaste salati hulka. Tangained pese eelnevalt (va manna, helbed ja jahud). Odra- ja rukkijahu sega eelnevalt vähese koguse külma vedelikuga ja alles seejärel valakeeva vedeliku hulka. Kuivatatud oad ja herned ning jämedad tangained leota eelnevalt mitu tundi. Soovitatavad kuumtöölusvõtted: Toidu valmistamisel tuleks eelistada rasvavabasid kuumtöötlusvõtteid: aurutamine, keetmine väheses vees, hautamine, ahjus küpsetamine, grillimine, vokkimine.
2.1 Külmutatud 1.2.1.1 Külmutatud liha, pooltooted lihast, kala, surimitooted, meredelikatess, pooltooted kalast, külmutatud valmistoidud, puuviljad ja marjad, köögiviljad, külmutatud hoidised, kondiitritooted 1.2.2 Jäätised 1.2.2.1 Väikejäätised, perejäätised 1.3 Pakendatud 1.3.1 Kuivained 1.3.1.1 Kuivained 1.3.1.1.1 Jahud, makaronid, tangained, riisid 1.3.1.2 Maitseained 1.3.1.2.1 Maitseained purgis, maitseained pakis, soolad ja suhkrud, toidukontsentraadid, äädikad 1.3.1.3 Kiirtoit 1.3.1.3.1 Helbed, müslid, pudrud, kuivsupid, -kastmed ja puljongid, paja- ja nuudliroad, magusad kiirroad 1.3.1.4 Tervisekaubad 1.3.1.4.1 Kuivained, konservid, maiustused, moosid,
Lahustuvad ja lahustumatud kiudained. Kiudainete saamine toidust. Kiudained jaotatakse: vesilahustuvad (pektiinained, kummiained, glükaanid), vees lahustumatud (hemitselluloos, tselluloos, ligniin). Kiudainerikas toit seob hulgaliselt vett, annab söömisel kiiresti küllastustunde. Pektiinained vähend glükoosi imendusmiskiirust. Päevas peaks saama 25-35 g kiudaineid. Kiudainerikkad toidud: täisteravilja ja madala sordi jahust tooted, tangained, helbed, müslid. Lipiidide tähtsus toitumisel. Esmatähtsad rasvhapped. Täiskasvanu organismis on keskmiselt 15% rasva. Lipiidide ülesanded: energeetiline varuaine; kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest; toidu värvuse ja lõhne säilitamine. Esmatähtsad rasvhapped teatud koguse polüküllastamata rasvhappeid peab organism saama toiduga, ehituse järgi võib neid jagada kahte gruppi: oomega-6 ja oomega-3
· Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. · Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli · Aedvili o köögivili: kapsas, kaalikas, porgand, peet jt o salatiköögivili: kurk, tomat, redis, lehtsalat, paprika, maitseroheline jt o puuvili: õunad, pirnid, ploomid, tsitruselised, banaanid jt o marjad: sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad jt · Piimatooted o piim, hapupiim, jogurt, pett, keefir o kohupiim o juust
Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille ööpäevane vajadus organismis on väljendatav Rukkileib 0,15 milli-grammi (de) s või selle murdosades, Liha keskmiselt 0,1-0,15 kuuluvad mikroelementide hulka
Kohad kus Sõnn ära käima peaks! Küpros, Iraan, Kreeka saared, Türgi, Iirimaa(eriti Dublin), Saksamaa(eriti Leipzig), Sveits, Itaalia (eriti Mantua, Parma ja Palermo), Põhja-Ameerika(eriti St. Louis) Parim päev Sõnn Reede Sõnn ja toiduained Kuid mis toiduained teevad siis inimesi tervemaks, energilisemaks ning ilusamaks? Astroloogid on välja selgitanud mõned toiduainete grupid, mis konkreetsetele sodiaagimärgile peaksid sobima. Sõnn: Õunad, spinat, punapeet, nisu ja teised tangained, viinamarjad, pirnid, spargel, artisokk, jahubanaanid. Mida kinkida sõnnidele? Lemmikkingitused meessoost Sõnnile: habemeajamisvahendid, odekolonn, shokolaad, massaazh, aktsiad, rahakott, vahuvein, taimed, piletid teatrisse, kunstiteos, kaelakett, stereosüsteem, nahkjope, hea veinipudel, aiandusvahendid Lemmikkingitused naissoost Sõnnile: seebid ja kehaõlid, shokolaad, massaazh, siidisall,
Oma mõju avaldasid ka kallinenud köögivili (hinnatõus 45%), piimatooted (hinnatõus 19%), jahutooted (hinnatõus 9,5%) ja puuvili (hinnatõus 22%). Suuremat mõju avaldasid veel elektri, soojusenergia ja kütte 10,3%-line ja mootorikütuse 15,1%-line kallinemine, mis kokku andsid indeksi kogumuutusest ligi kolmandiku. 2009. aasta detsembriga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (76%), kütteõli (39,5%), õunad (39%), piim (37%) ja tangained (29%) (http://www.stat.ee/49505). Suurele hinnatõusule vaatamata on Graafik 4.1 näha, et populaarseimateks toodeteks, milledest mingil juhul ei loobuta, olid piim, leib ja sai. Teenustest toodi välja kommunaal- ja telefonioperaatori teenused ning internet. On ilmselge, et kes on eelnevalt tarbinud piima, leiba ja saia, tarbivad neid ka edaspidi. Vajadusel ehk piiratakse tarbimist, kuid eelkõige loobutakse tähtsamate toiduainete ostmise nimel muudest kaupadest.
organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted
· kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva.
annaabi.ee 
