100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nannuk
Õppematerjali autor
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oa
vahustatud rasvainel ja munadel põhinevates taignates. Kui ingliskeelne koogiretsept ütleb 2 cups sifted flour, siis tuleb jahu enne läbi sõeluda ja alles siis mõõta. Seevastu väljend 2 cups flour, sifted tähendab sõelumata kujul mõõdetud jahu läbisõelumist enne taignasse lisamist või siis jahu sõelumist otse poolvalmis taigna pinnale. Jahude klassifitseerimisel kasutatakse niisugust mõistet nagu jahu tuhasus. Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest Lihtjahu maksimaalselt 2,0 Kroovjahu maksimaalselt 1,45 Püülijahu maksimaalselt 0,75
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUUM ehk 15 10 0,5
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad
Riis jaguneb kolme suurde rühma: sativa ehk valge riis (pärit Aasiast, varasem ja enamlevinud) glaberima ehk punane riis (pärit Aafrikast, hilisem ja vähelevinud) pikateralised ja keskmise teraga sordid, pika keetmisajaga, vajab leotamist, mittekleepuv riis must ehk lilla ehk keelatud riis (pärit Aasiast ja vähe levinud) lühikeseteraline riis Hiina must riis Valge ja punane riis Riisisorte on üle 8000, mida liigitatakse vastavalt tera pikkusele. Põhilised sordid on: lühikese ehk ümarateraline riis ehk kleepuv riis keskmise teraga riis pikateraline riis Lühikese ehk ümarateraline riis: 4-5 x 2-3mm, tärklisesisaldus suurem, keetmisel kleepuvad terad kokku. Keskmise teraga riis: 5-6 mm, jääb keetes sõmer, jahtudes hakkab kleepuma. Pikateraline riis: 6 mm ja pikem, kerge ja sõmer, muutub kleepuvaks ülekeetmisel ja sagedasel segamisel. Riisi liigitus töötlemise järgi
Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinemine või puudumine, kuju ja suurus on üks liikide eristamise tunnuseid. Õied on kõrrelistel koondunud väheõielisteks pähikuteks ehk osaõiteks. Need moodustavad liitõisikud- liittäha, pöörise või tõlviku. Teraviljadel on enamasti varretipmine õisik. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikus keelepruugis tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke.
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid