Tervislik toitumine (0)

Tervislik toitumine
Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid – piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained : valgud , toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid , mikroelemendid, mineraalained . Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili . Loomne toit on piim ja piimatooted , liha, kala ja nende tooted ning munad.
Söömine on ainus töö, mis toidab , ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi tunneb ennast suurema osa asjast hästi. Toidule ja söömisele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama siis, kui tervis läheb kehvaks. Tervisliku toitumise võtmeküsimus on see, mida ja kui palju süüa. Toit peaks rahuldama keha vajadused. Toitumise juures tuleb veel arvestada stressoritega, mis on kas bioloogilised (teatud toidu talumatus vms), käitumuslikud (siutsetamine, alkoholi tarbimine) või sotsiaalsed.
Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast:

• tärkliserikkad toiduained – kartul , leib, sai, tangained, makaronid, müsli, teraviljahelbed;
  
• köögivili, puuvili, marjad;
  
• liha ja lihatooted, kala, munad;
  
• piim ja piimatooted – kohupiim , jogurt, keefir , juust.
  

Kui palju vajab inimene toitu? Organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajlikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad mitmest tegurist (kasvukiirus, kehaline aktiivsus). Lastel on energiakulu 1 kilogramm kehakaalu kohta 3-4 korda suurem kui täiskasvanul, kusjuures poistel on energiakulu omakorda suurem kui tüdrukutel. Teismeliste toiduvajadus on eriti suur kiire kasvamise ajal puberteedieas. Toidu hulk oleneb kindalsti ka kehalisest aktiivsusest. Kehaline aktiivsus peab olema seotud tarbitud toidu kogustega – mida rohkem süüa, seda rohkem tuleb ennast ka liigutada. Mitteaktiivsete inimeste jaoks on toidu kvaliteet tunduvalt olulisem kui aktiivsete jaoks. Nad peaksid sööma vähem ja väiksemast toidu kogusest kõik vajalikud ained kätte saama. Palju kaloreid , kuid vähe vajalikke aineid sisaldavad toiduained on odavad, nagu õli, margariin , kartulid ja suhkur. Seevastu suhteliselt vähe kaloreid andev , kuid kallis on näiteks kala, lahja liha ning teatud köögiviljad. Kvaliteet maksab ja kvaliteetsem toiduvalik on kallim.