Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks (0)

1 Hindamata
Punktid
Talupidamise muutmine
keskkonna- ja
inimsõbralikumaks
Leana Paistu
Sisukord:
Vee kasutamine
Reovesi
Pesemis- ja koristusvahendid
Jäätmekäitlus
Elekter ja küte
Sisekliima
Toiduained
Ehitus- ja viimistlusmaterjalid
Vee kasutamine:
Vihmavee kogumine kastmiseks
Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning
nõudepesemiseks.
Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja
riiete pesemiseks.
Reovesi:
Kõik vesi suunatakse põldudele kuna
majapidamises kasutatakse bioloogiliselt
lagunevaid ja keskkonnasõbralikke
tooteid (e. Ökotooteid)
Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni
mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant
Pesemis- ja koristusvahendid:
Kõik on bioloogiliselt lagunev ja
keskkonnasõbralik.
Pesemisvahendid on ökomärgisega
Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei
kasutata keemilisi puhastusvahendeid
(kasutatakse n: soodat)
Pesu pesemiseks kasutatakse pesupähkleid
Jäätmekäitlus:
Kasutatakse jäätmete sorteerimist:
Paber, papp (põletusse)
Immutamata ja värvimata puit (põletusse)
Pakendid (pakendite kokkuostu, kord kuus)
Kiletatud paber (kogumispunkti)
Kile ja plastik (kogumispunkti)
Konservikarbid (kogumispunkti)
Klaas ja taara (kogumispunkti)
Toidujäätmed (komposti)
Ohtlikud jäätmed (kogumispunkti)
Elekter ja küte:
Elektri saamiseks kasutatakse
päikeseenergiat ja tuulegeneraatoreid.
Kasutatakse säästupirne
Väljas on ajalised kontaktid
Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast.
(tehakse oma metsas küttepuid ja ka
kasvatatakse uusi puid)
Sisekliima:
Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida
soojendab ahiküte
Ventilatsioon (saab vähendada niiskust,
temperatuuri ja kahjulikke ühendeid)
Toiduained:
Piim
Tangained
Nisujahu
Toiduõlid
Puu- ja juurviljad
Kala ja liha
Ehitus- ja viimistlusmaterjalid:
Kasutatakse looduslikke materjale:
Kivid, puit, liiv, savi, põhupallid
Kasutatakse ka taaskasutatavaid
materjale ja loodussõbralikke
viimistlusmaterjale. Klaas, betoon, metall
ja teisi tehismaterjale
(Terviklahenduse korral võib anda
säästlikuma tulemuse)
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #1 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #2 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #3 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #4 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #5 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #6 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #7 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #8 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #9 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #10 Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor L P Õppematerjali autor
Mida täpselt kasutada, et kokkuhoida.Nii ehitused, vee kasutamisel, elekter, küte, toiduained jne..Et see kõik oleks kasulik nii ühiskonnale kui ka sinule endale!
Powerpointi esitluses!

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

suunamise arendamine" tingimused" kohaselt toetati peamiselt just õigusaktidega kehtestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvudega seotud tegevusi. Jätkuvalt on oluline ka kogumisvõrgustiku rajamine, seega toetati omavalitsusi võrgustiku (jäätmejaamad jne) rajamisel. 16.04.2011 jõustus Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 ,,Meetme ,,Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" tingimused" muutmine, millega suurendati oluliselt toetatavate tegevuste ringi. Toetatavad tegevused 1) ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot; 2) liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine; 3) jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamine, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvude täitmisega;

Tehnoökoloogia
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun