Kes me, eestlased, tegelikult oleme? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Mõistate?" Aga poisil oli nägu, nagu ei saaks ta direktori viletsast vene keelest põrmugi aru. Sellepärast hoidis direktor pahema käega öökuuehõlmu, parema käe sõrmed ajas ta aga haarakile ja vehkis nendega jõllitavate silmade ees edasi-tagasi, mis pidi nähtavasti tähendama, et peas pole üsna korras, kuna ta ise lausus halvakspanevalt: ,,Ei, lätlane ei mõista. Lätlane ei mõista kunagi. Lätlane mõistab ikka teisiti kui meie. Niisugune on lätlane ja niisugused oleme meie." Aga kui Kopfschneider tahtis söögi pooleli jätta ja alla minna, surus direktor ta tema paigale tagasi ja ütles: ,,Istuge, istuge! Mitte härra Mauruse käsu vastu teha. Kas härra Maurus ütles: Tõuske ja minge alla? Ei, härra Maurus ei öelnud seda. Noh, siis edasi süüa ja mitte tõusta! Mitte kõrda rikkuda!" Ja eesti keeles lisas ta juurde: ,,Lätlane tahab ka süüa. Lätlane tahab rohkem süüa kui meie, sest tema on paremaga harjunud

Eesti keel

290

pdf

Holokaust

tõlgendusi ja esitusviise ning leitakse vastused vaieldavatele ajaloo- ja moraaliküsimustele. Ajaloo individualiseerimine, statistiliste andmete sidumine isikute ja nende elulugudega Õpilastele tuleks näidata natside poolt tagakiusatud inimesi mitte ohvrite massina, vaid üksikisikutena. Kasutada võiks juhtumiuuringuid, ellujäänute tunnistusi ning kirju ja päevikuid sellest ajajärgust, et õpilased kogeksid ja mõistaksid, et iga „statistilise ühiku“ taga on tegelikult elanud inimene oma eluga enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga. Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust. Holokausti teemade käsitlemisel tuleks vältida stereotüüpseid vaateid, et kõik holokausti toimepanijad olid kas psüühiliselt haiged või sadistid, et kõik päästjad olid kangelaslikud, julged, head ja lahked, et kõik kõrvalseisjad olid ükskõiksed. See kätkeb endas riski kaotada mineviku inimeste inimlikud jooned ja

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

80

pdf

03Sisu481 560

sed miinusmärgilisteks (tamm 2008: 503). Põhilisteks allikateks eestlaste ajalooteadvuse üldise raami ümbertegemisel olid kesk- ja varauusaegsed kroonikad, kuid nagu Linda kaljundi on näidanud Henriku kroonika puhul, võimaldas see vaid jutustust rahvuslikust tragöödiast (kaljundi 2011: 424). kirjutatud vallutajate vaatepunktist, andsid kroonikad vähe positiivseid sündmusi ja tegelasi, keda eestlased said omaks pidada. seetõttu torkab silma ühtede ja samade tegelaste, sündmuste ja motiivide kordumine läbi erinevate kultuurimälu meediumide. Paljud neist on pärit balti valgustajate tekstidest ja jõuavad sealt rahvusliku liikumise tegelaste kihutuskõnede ja populaarajalooliste tekstide kaudu ilukirjandusse. see sündmuste ja motiivi- de piiratus ja kordamine muudab kultuurimälu, selle laenamised ja edasiaren-

Kategoriseerimata

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Kommentaarid (0)