Anton Hansen Tammsaare elulugu (0)

ANTON HANSEN TAMMSAARE
1878-1940
Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed – 8-aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides – sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga – ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikku tegevust. Ajakirjanduses ilmusid mõned jutud: „Kaks paari ja üksainus“, „Vanad ja noored“. Teine oli õnnestunum. 1893.aastal oli 25-aastane ja sooritas oma gümnaasiumi küpsuseksami Narvas. Treffneri koolil polnud õigus anda välja lõputunnistust. Narvas oli kergem võimalik lõpetada. Lõpetas teatud mööndusega – teised ained vastasid gümnaasiumi tasemele , aga vanad keeled (ladina, kreeka) jäid välja. Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja Konstantin Päts. Ajalehes töötas ka Eduard Vilde . Tööd oli palju ja aega vähe, seetõttu ilmus neil aastatel vähe ilukirjanduslikku loomingut. Silmapaistvamad jutud: „Tähtis päev“ ( Karjapoiss , loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas . Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud. Lihtsakoeline lugu, paralleelid Indrekuga.), „Rahaauk“. 1907.aastal astus Anton ülikooli õigusteadust õppima. Enne sehkendas vanade keelte eksami, sai kenasti hakkama ja stuudium edenes kenast. Lisaks täiendas end inglise keele ja prantsuse keele osas. Luges palju kirjandust, tutvus ja hiljem ka tõlkis o. Wilde „ Dorian Gray portree“. Luges Dostojevskit, B. Shaw ’d jne. Ülikoolipäevil kirjutas novellid : „Pikad sammud“, „Noored hinged“, „Üle piiri“. Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Mõneti tegemist ka naiste õiguste küsimusega, seltskonnanormide ja nende eiramise, formaalsuse üle arutlevaid mõttekäike. Mõned novellid äratasid lugejais pahameelt. Peeti liiga vabameelseteks. Saavutab esimese tuntuse . 1911.aastal lõpueksamid ja diagnoositakse tuberkuloos . Olukord nii raske, et valik: kas elada diplomita või surra diplomiga. Tammsaare valis tervise ja läks tervist parandama Koitjärvele, kus tema üks vendadest oli metsavaht . Asub Kõrvemaal, Lääne-Virumaal. Seal oli puhas õhk, männimets ja tervis hakkab paranema. Arstid leidsid , et täielikuks paranemiseks vajalik kliimavahetus. Kogus sõpradelt ja tuttavatelt raha ning sõitis Kaukaasiasse Musta mere äärde Šotsi. Seal olid Eesti asundused, väljarändajad. Paranes seal. Võis 1913. Tagasi pöörduda, 1912. oli läinud. Kopsud said terveks, kuid teda hakkas vaevama mingi sisemine häda. Tartusse arstide juurde jõudes avastati, et tal on maoga halvasti. Vbl maovähk. Tuli kiiresti opereerida ja sealjuures tolle aja šansid olid nukrad, 2% anti õnnestumise lootust. Läks õnneks. Terviseprobleemide tõttu ei osalnud maailmasõjas ega Vabadussõjas. Läks pärast seda taas venna juurde, pidas sidet ka Tallinna inimestega. Tallinnas sattus kokku ühe hakkaja neiuga, kes ta lõpuks sisuliselt ära võttis – abiellusid 1919. aastal, ajalehes ilmus kuulutus ,et kihlunud Kete Velkmanniga ja härrasmehena pidi Tammsaare kätt paluma ja abielluma. 1921. ilmus Tammsaare „ Juudit “. Peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922. ilmus esimene romaan „Kõrboja peremees “ (Villu saanud just vanglast välja. Oli seal, kuna tappis jooma käigus ühe mehe ära. Enne vanglasse minekut oli olnud laisk. Oli ka vanem vend, töökas ja eeskujulik, kes sõjas hukkunud . Isa nägi, et sellest pojast pole asja. Vangla mõjus hästi – hakkas tööd tegema, viina enam ei võtnud. Oli tekkinud plaanid, mida taluga ette võtta ja järge parandada. Ühest silmast oli enne vanglat pime. Kõrvaltalu oli Kõrboja, seal Anna. Lapsepõlves said hästi läbi. Tunnistab Annale, et ühe mängu käis torkas viimane tal silma peast välja. Nende vahel oli sümpaatia. Anna saadeti linna kooli, suhe katkes. Tükk aega ei puutunud kokku, kuniks Villu jõuab koju ja teab, et Kõrboja Anna on tulnud koju. Hakkavad uuesti läbi käima. Vana sümpaatia lööb välja, ent Villul oli poeg. Juskui kaasa olemas, vabaabielu . Villu tundis kohustust. Oli raske valiku ees. Juhtus õnnetus, õhkis kive ja jaaniöösel läks napsise peaga. Sai viga, jäi ka teisest silmast poolipimedast. Lasi ka käe vigaseks. Ei saanud enam korralikult tööd teha. Anna teeb ettepaneku Kõrbojale tulema peremeheks, kas või sellisena. Villu tunneb end ummikus olevat ning laseb end maha.). Peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus pole kordagi kasutatud sõna armastus. Järgnevalt ilmuvad „Tõe ja õiguse“ osad, esimene 1926., teine 1929., kolmas 1931., neljas 1932., viies 1933. Tammsaarel naine, kaks last ja teenija . Ei olnud seltskonnainimene, omad sõbrad, kellega läbi käis, sageli arstid ja advokaadid. Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama . Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan „Elu ja armastus“, 1935. „Ma armastasin sakslast“, 1936. näidend „ Kuningal on külm“. Viimaseks romaaniks jäi „Põrgupõhja uus Vanapagan “ (algab justkui Goethe „ Faust “. Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab , et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe – Vanapagan läheb maa peale ja elab inimesena , püüab tõestada, et saab elada ausalt ja õiglaselt nii, et see pole maapealse elukorralduse süü, vaid inimeste enda viga, kui põrgusse lähevad. Satub kaval-Antsuga kokku. Viimane talupidaja. Vanapagan tahab ka talu pidama hakata, on abimeheks. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav . Elab lihtsa maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks. Tekib probleem, et Vanapagana eit petab sulasega, seniks , kuni vanapagan käib abiks tööd tegemas. Paneb sulase küüni kinni, paneb küüni põlema. Võetakse teenijanna, sellel Vanapaganaga suhe. Kui ei t teada saab, siis on tige. Vanapagana põhjendus – eidega lapsi ei saa, kellegagi peab saama. Eit vihane ja sureb ära. Kaval-Ants annab nõu, kui matuseasutuses küsitakse, et kes naine on ja kust tulnud. Kirikuõpetajaga huvitav vestlus . Kirikuõpetaja ei suuda teda uskuda. Vanapganal hakkab elu minema naise kõrval, saavad lapsi. Kaval-Ants ikka rohkem seob teda endaga, võtab lapse sulasteks-abilisteks. Vanem tütar satub Kaval- Antsu poja silme alla, näeb temas naist. Tüdruk ahvatletakse majapidamisse teenijaks. Noor Kaval-Ants võrgutab tüdruku, viimane jääb lapseootele. Tüdruk suri. Üks poeg töötas vabrikus, jäi kättpidi masina vahele. Sündmused jõuavad sinnamaale, et võtab pangast laenu. Kaval-Ants on usaldusmeheks, võta laenu ja anna minu kätte. Lõpuks Vanapagana raha läheb kaduma. Läks pankrotti, Kaval-Ants tuleb ja aitab hädast välja. Vanapagan ei saa aru, tal saab mõõt täis. Vanapagan tunnistab surivoodil naisele, et tappis noore Kaval-Antsu õe narrimise eest. Kaval-Ants tahab Vanapaganat talust välja ajada, loodab uuelt rentnikult rohkem kasu saada. Vanapagan vihastab ja lööb Kaval-Antsul pea lõhki, virutab kivihunnikusse. Paneb ka maja põlema ja hukkub ka ise tulekahjus. Kohtumine taevas/põrgus. Tõdetakse, et maapealne elu on hukas , isegi Vanapaganal pole lihtne õndsaks saada maa peal.) 1. märtsil 1940.aastal leitakse Tammsaare oma kodus töölaua taga surnuna. Tõenäoliselt südameprobleemid. Teda ei mõistetud nõukogude ajal hukka, kuna rääkis talumeestest. Oli hinnatud kirjanik, uuriti ja anti välja ta loomingut. Eluajal püstitati Alba vallas ausammas.
„TÕDE JA ÕIGUS“
Tegevus leiab aset 1870. aastal. Pärisorjust polnud, maid osteti päriseks. Oma kohta oli raske korraga välja osta. Ka Andresel oli laenu peale ostetud. Maapind soine , kivine, tüma, polnud viljakas. Ei saanud öelda, et oleks vilets, sest teine peremees sai seal elades piisavalt rikkaks. Andres läks sinna elama lootusrikkalt. Andres tundis jõudu, et ta saab hakkama. Pearul oli parem maa, kuna oli varem maksnud suurema summa, kui maadejagamine oli.
Võitlus inimese ja maaga. Armastus maa vastu. – Esimese osa märksõnad.
Tõde on erapooletu nentimine, fakt. Õigus langetatakse kohtuotsuse põhjal, ei pruugi tõega kokku langeda, subjektiivne. Pearu jaoks oluline õigus,oli valmis kohtus valetama , tõde polnud oluline. Andrese jaoks oli tõde olulisem, ei tahtnud valetada.
Teose alguses oli Andres entusiastlik. Ta pidas oma peaeesmärgiks teha Vargamäe talust tema järglastele sobiv elamispaik. Andres töötas ja rabas päevad läbi seetõttu, et tema lastel oleks seal tulevikus hea elada. Raamatu lõppedes pidi ta oma lastes aga pettuma, kuna ükski neist ei soovinud Vargamäele naasta. Tema jaoks oli see loomulik, et poegadest vanim saab koha pärijaks ning ei mõistnud, kui pojad sellega ei nõustunud.
„JUUDIT“
Millised sarnased jooned on Osiase ja Olovernese mõtlemises?
* mõlemad ihaldasid Juuditit
* ei mõistnud, miks peab naine olema Iisreali päästjaks
* olid kõrgetel ametikohtadel, kuid polnud sellega rahul
Tammsaaret süüdistatakse Friedrich Heberi „Juuditi“ mahaviksimises.
Miks Tammsaare „Juuditi“ kirjutas?
Toomaks esile üldinimlikku loomust, inimese psühholoogiat.