A.H.Tammsaare (0)

A. H. Tammsaare
A. H. Tammsaare , kodanikunimi Anton Hansen ( 30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha
Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus
Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 1892–1894 ning 1896–1897. 1894–1896 oli ta isal abiks põllutöödel
1898 –1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka Teataja toimetuses.Gümnaasiumi
lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpudiplom jäi tal aga
saamata tiisikusse haigestumise tõttu. Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist
Kaukaasias Punasel Lagedal. See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale
Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem , kasvaja maokaelas. Väga
raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks – kirjanik pidi elu lõpuni rangelt
jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama .
Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel.13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe- Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses
kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse.
Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom -Kuninga tänaval ning pere
(abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A
maja Kadriorus. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.
Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe- Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" ( 1902 ), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)).
Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist " Juudit " (1921) ja romaanist "Kõrboja peremees " (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus" (1926–1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan " (1939) ja näidend "Kuningal on külm" (1936).
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid . Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat.
Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast.
1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum . Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel.
Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8. koht ja 14 892 Eesti krooni, kusjuures esikümnes oli ainult kaks surnud kirjanikku (Tammsaare ja Eno Raud). Seesama kehtib ka 2006. aasta andmete kohta, üksnes autorihüvitis oli 12 431 krooni.
2010. aastal möödus Tammsaare surmast 70 aastat. Seetõttu läksid Tammsaare teosed avalikku omandisse ning nende ostmise ja laenutamise eest enam autorihüvitist ei maksta.