Anton Hansen Tammsaare elulugu (0)

ANTON HANSEN TAMMSAARE elulugu
A.H. Tammsaare lapsepõlvekodu asub Järvamaal, soode ja metsadega ümbritsetud väljamäel- Tammsaarel. Kirjanik sündis Põhja-Tammsaare talus 30. jaanuaril 1878. Peres kasvas üles kümme last, kirjanik neist neljas. Töötas algul karjas, hiljem põllumaal. Kirjaniku lapsepõlv oli karm ja lihtne- ta kasvas üles nõudliku isa ja hella emaga. Pühade ajal loeti peres piiblit ja pühakirju.
Teostes on kirjanik tihti läinud tagasi oma lapsepõlve ning kirjeldanud teostes ka oma lapsepõlvekodu. Läbi kõikide suuremate külaürituste ja –pühade, puutus kirjanik kokku külarahva mõttemaailma ja kommetega. Juba lapsepõlves nägi Tammsaare, kui rasked on tema isa suhted naabritega.
Lapsepõlvemälestustesse ulatub ka loodus. Kirjanik on palju kirjeldanud just oma kodumaastikke ja loodust, mis ümbritses Tammsaare talusid. Loodus jäi Tammsaarele vaimse värskuse allikaks.
Kaheksandal eluaastal asus Tammsaare õppima Sääsküla vallakoolis ning 1888. aastal asus kirjanik koos vennaga Prümli vallakooli, kus Tammsaare omandas haridust 3 aastat. Teadmisi tuli omandada vene keeles. Poiss kuulus parimate õpilaste hulka ning omas ka palju sõpru.
Kirjanik unistas koolmeistri elukutsest, kuid pärast vallakooli tuli siiski asuda isa põldudele põllutööd tegema. 1892. a. nõustus isa Tammsaaret kooli saatma . Kirjanik jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1897 . aastal lõpetas Tammsaare kihekonnakooli ning isa tahtis teda jälle põllutööd tegema.
1898 . aastal jätkusid A. H. Tammsaare õpingud Tartus- Hugo Treffneri I järgu eragümnaasiumis. Treffneri koolis õppimise eest oli võimalik tasuda tööga ning seetõttu osutus ka see kool valituks. Kirjaniku põhiametiks oli valvuriamet kooli ooteruumis. Tammsaare asendas vahest ka õpetajaid.
Gümnaasiumi ajal tutvus noormees teadussaavutustega ja loodusteadustega. Ta elas seal läbi samasuguse tõekspidamiste ümberhindamise nagu Indrek Paas Tõde ja õiguse II osas. Trefneristid võtsid osa ka keelatud ringide tööst, millest Tammsaare oli teadlik, kuid ei osalenud neis. Vaimselt sai ta siiski sellest osa. A. Hansen toetas neid kaastööga, kuid ei liitunud siiski ühegi ringiga . Ta jälgis tähelepanelikult uusi mõttesuundi.
Anton Hansenile eriti lähedased olid vene klassikud. Ning samuti mõjutas tema kirjanduse arengut tolleaegsete eesti kriitiliste realistide- Vilde ja Liivi- looming. Gümnaasiumi-aastal pani kirjanik kirja palju lühikesi jutustusi, mida avaldati ajalehtedes Postimees ja Teataja.
Oma loomingus on A. Hansen alati kasutanud oma tähelepanekuid ja elukogemusi, mida koges maal lapsepõlves. Teostes on esindatud ka ühiskondlikud probleemid ning rahulolematus , tema loomingus on eredad karakterid, elav rahvakeel. Sündmustik toimub tavaliselt vaeses masendunud keskkonnas.
1903-1907 töötas A.Hansen Tammsaare ajalehtede Teataja, Vaatleja ja Sõnumed juures. Teataja juures hoolitses ta kohalike sõnumite eest, Vaatleja ja Sõnumed juures tuli ka arvustusi kirjutada. Neil aastail osales Tammsaare ka tantsupidudel, kontsertitel, teatrietendustel ning käis Kadrioru pargis jalutamas.
1907. aastal astub Tammsaare ülikooli õigusteaduskonda. Ta tegeles kõvasti eneseharimisega ning sooritas kõik õigusteaduskonnas vajalikud eksamid. Ta pidas eriti tähtsaks võõrkeelte omandamist. Ta tundis huvi ka Shakespeare ja Goethe loomingu vastu. Üliõpilasaastail valmisid 3 kirjaniku pikemat novelli: Pikad sammud, Noored hinged , Üle piiri. Nende tegelasteks noored haritlased.
Ülikooli lõpetamise peatas 1911. aastal ilmunud tuberkuloos. Kõik jõud tuli koondada oma tervise taastamisele. Ta sõitis looduskaunile Koitjärvele venna Jüri Hanseni juurde. Talle püüti luua soodsad tingimuse paranemiseks. 1912. a. polnud siiski muutusi toimunud ja arstid soovitasid kirjanikul Kaukaasiasse sõita.
Peale reisi sai Tammsaare peatuspaigaks 6 aastaks Oru Metsavahitalu. 1914. oli tervis juba nii halb, et tuli teha eluohtlik operatsioon .
1919. siirdus Tammsaare Tallinna, kus ta abiellus. Tal sündisid tütar ja poeg. Tammsaare jäi koduseks ning pühendas ennast kirjutamisele. Ta elas paikselt ning reisis vähe, olulised olid ainult kultuuriüritused. 1921. valmis Juudit ning aasta hiljem romaan Kõrboja peremees .