Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüvasti Eesti kroon (0)

1 Hindamata
Punktid
Referaat
Hüvasti Eesti kroon
Koostaja :
Tartu 2010
Eesti Vabariigi rahaühikuks pole olnud alati kroon. Kui loodi Eesti Vabariik, siis ei kehtinud kroon vaid 1918 oli kastutusel mark ja penn , kuid alates 11. juulist 1924 paralleelselt kasutati väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon kehtis aastatest 1928-1940. Kroon hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Enne kui leiti nimetus kroon, siis sellele eelnes pikk arutelu nimetuse. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud " taaler ", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on " latt " ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis , Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim." Kui raha vahetus, siis rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla , mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform , kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti.
Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka . Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust.
Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu . Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II maailmasõda Juri Jaakson (nov 1926 - juuli 1940). 1940.aasta juulist-oktoobrini täitis presidendi kohustusi Juhan Vaabel. Pärast 50-aastast vaheaega alustas Eesti Pank taas tegevust 1.jaanuaril 1990.Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Keskpank ei allu riigi valitsusele üheski arenenud riigis. Ajapikku on kogemuste najal jõutud järeldusele, et selline lahendus on majanduse pikaajalise arengu seisukohast parem. Iseseisev keskpank saab päevapoliitilistest kaalutlustest kõrvale jääda ning võtta vastu otsuseid, mida lühemaajalise perspektiiviga seotud poliitikutel võib olla raske teha, kuid Helsingin Sanomat kirjutas 29. juuli 2010: „Eesti sajakroonine rahatäht lahkub järgmisel aastal, aga rahatähe pealt on võimalik leida poliitiliselt huvitav sõnum. Lydia Koidula luuletus „Unenägu” unistab Soome ja Eesti riigiliidust. Aastal 1881 avaldatud luuletus puudutab tõenäoliselt Soome ja Eesti vahelist tugevat sugulusideoloogiat, mis 19. sajandil eesti rahva seas levis. Saja- kroonist on kritiseeritud, kuna sõnum on poliitiliselt ebakorrektne. (Tihti on lisaks küsitud, miks on 50-kroonise rahatähe peal vabamüürlaste sümbol.) Rahatähe kujunduse üle otsustas Eesti Panga juhtkond , kuid rahatähe sõnumi ideoloogiat, mis oleks puudutanud Eesti ja Soome vahelisi suhteid, ei arutatud..“
Eesti paberrahad on 1 kroonine, mille esiküljel on Kristjan Raud, kes oli kunstnik, kes illustreeris rahvuseepose „Kalevipoeg“ ja tagaküljel Toompea loss, mis varasemalt oli Väike linnus. 2 kroonisel rahatähel on esiküljele loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer ja tagaküljel on Eesti esimene ülikool-Tartu Ülikool. 5 kroonisel on esiküljel maletaja Paul Keres ja tagaküljel kujutatud Narva jõge ning Narva ja Jaanilinna linnust. 10 kroonisel on esiküljel rahvaluule - ja keeleteadlane Jakob Hurt ja tagaküljel on Eesti suurima ümbermõõduga puu - Tamme-Lauri tamm. 25 kroonisel on kujutatud üht Eesti tuntumat kirjanikku Anton Hansen Tammsaaret ja tagaküljel Tammsaare kodutalu Vargamäel. 50 kroonisel on kujutatud heliloojat Rudolf Tobiast ja tagaküljel on Estonia teater. 500 kroonisel on kujutatud Eesti esimeste kooliõpikute väljaandjat ja kirjanikku Carl Robert Jakobsoni ja tagaküljel on kujutatud alates 26. septembrist 1962 aastal valitud Eesti rahvuslindu suitsupääsukest, keda on ka Sloveenia 2-tolarise mündi reversil kujutatud. Viimasel nimetamata rahatähest on mainimata veel 100-kroonine (joonis 2A ja 2B) , kus on kujutatud esiküljel meie armastatud Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen ( 24. detsember 1843 Vana-Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn )), kes oli kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, tema tuntumad luulekogud temalt on „Emajõe ööbik“ ja „Vaino-lilled“ ja näidenditest „Säärane mulk “ ja kui Lydia lavastas neid näidendeid, siis pani ta ühtlasi ka aluse eesti teatrile. Raha tagaküljel on kujutatud Põhja-Eesti tormist pankrannikut. Kõikidel Eesti müntidel on esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus ja mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta.
Kuna Eesti kroon seoti Saksa margaga ja kui Saksamaa läks üle eurole, siis sellega fikseerus ka Eesti raha kurss euroga, Krooni ja euro vahetuskursiks kinnitati alates 1992. aastast kehtinud 15,6466. Eestist saab euroala 17., väiksuselt teine riik — kõige väiksem eurot kasutav majandus on Malta. Kui Eesti liitus Euroopa liiduga, siis see kohustas liitumist euro rahaga. Ettevõtted ja eraisikud saavad kroone eurodeks vahetama hakata detsembri algusest. Lisaks saavad ettevõtted sõlmida pankadega eurode saamiseks eeltoimetamislepinguid või osta detsembri alguses müügile tuleva “stardipaketi” teatud hulga eurodega. Ka eraisikutele müüakse stardipakette — hind 200 krooni, sisaldab selles väärtuses eurosid.1.-14. jaanuarini saab maksta sularahas mõlemas valuutas, tagasi saab ainult eurodes. Sularahaautomaadid peavad hakkama eurosid väljastama kell 00.00 1. jaanuaril 2011. Piirkondades, kus panku ei ole, peaks eurode saadavuse eest vastutama Eesti Post. Sularaha on kõikidel euro tsooni riikidel sama, kuid igal riigil on omad mündid.
Joonis 1A
Joonis 1B
Joonis 2A
Joonis 2B
Kasutatud kirjandus:
Eesti Pank „Eesti Vabariigi rahatähed“
Eesti Päevaleht
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/aastaaruanne/_1993/pank.html?ok=1
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pank/ajalugu/Ajalugu/ajalugu.html?ok=1
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_1.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_2.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_5.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_10.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_25.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_50.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_100.html
http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_500.html
http://majandus.delfi.ee/news/euro/huvasti-kroonnbsp-eesti-saab-euro.d?id=32112599
Hüvasti Eesti kroon #1 Hüvasti Eesti kroon #2 Hüvasti Eesti kroon #3 Hüvasti Eesti kroon #4 Hüvasti Eesti kroon #5 Hüvasti Eesti kroon #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainis Käo Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Eesti Pank ja kroon
9
doc

Eesti Pank ja kroon

EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade

Majandus
Eesti kroon
13
docx

Eesti kroon

SISSEJUHATUS Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Oleme liitunud nii Euroopa Liiduga kui NATO-ga. 1. EESTI KROONI AJALUGU 1

Riigiõpe
Raha referaat
10
rtf

Raha referaat

Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 1928­1941...................................................................................... RAHATÄHED.......................................................................................................

Raha ja pangandus
Eesti kroon
8
doc

Eesti kroon

Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (1924­1927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (1924­1927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927

Teenindus ja müük
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................

Majandus
MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE
34
docx

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE

......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon..............................................................................................................

Ajalugu
RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
18
docx

RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933

Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad. Eesti marga käibelelaskmine 1919. aastal Poliitiline ja majanduslik taust 24. veebruaril 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata.

Majandus
Eesti Raha ja pangandus
6
docx

Eesti Raha ja pangandus

Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun