Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed.
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse,
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane
osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kaalu kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks sobilikud. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut ravimit või insuliini ja tabletti korraga. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired
metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist. Seda haigust ei saa kirjeldada, sest see haigus põhjustab teisi haigusi. Inimesed, kel on diagnoositud tsüstiline fibroos, sellest haigusest ei tervistu, aga sellest põhjustatud haigusi saab ravida. Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi. Pilte Tsüstilisest fibroosist Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole, samuti ei ole otseseid
hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge.
tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse?
Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus
atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik);
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput.
Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas? Maitse tajumises osaleb ka haistmine, näiteks, kui inimesel on nohu ja ta ei tunne hästi lõhnu, ei tunne ta hästi ka maitset.
Miks on raske määratleda romantismi? Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Romantismi mõiste päritolu Selle kohta on mitu seletust. Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna „romanss“ rahvakeelsete, s.o. romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid eraldada ladinakeelsetest tekstidest. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna „romanss“
suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine
Aisting, taju ja tähelepanu 1. Milline on aistingute tähtsus inimese elus? Aistingute tähtsus seisneb keskonna-ja selles toimuvate sündmuste tajumises. Inimese kõige tähtsamaks aistmismeeleks peetakse nägemisaistingut, mille kaudu saadakse erinevatel andmetel isegi 80-90% informatsioonist. Nt. tänu nägemisele saab inimene vältida kokkupõrget mõne teise kehaga või vastupidi. Tänu aistingutele suudab inimene eristada erinevaid detaile vastavalt nende suurusele, kujule, värvusele jne. Kuulmisaisting aitab mõningatel juhtudel juhtida tähelepanu mõnele ohuallikale aga ka teabe hankimiseks, nt. raadiost kõlavad uudised
võimalik doseerida, saavutades sellega suunatud muutusi kesknärvisüsteemi tegevuses. Siia rühma kuuluvad toit, uni ja liikumine. Füüsikalised ravivahendid mehaanilise, valguse, soojuse ja elektrienergia manustamisena. Psühhofarmakoteraapia on tänapäeval psüühikahaigete aktiivse ravi põhivorm, psühhofarmakonid domineerivateks ravivahenditeks. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis
● Orientatsiooni illusioonid ● Lokalisatsiooni illusioonid ● Vormi illusioonid ● Värvi illusioonid Kas kass liigub ülesse või alla? Kuhu avaneb aken? Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi
See võimaldab juhil ennast kehtestada ning hakata lahendama probleemi. Käitumisstiil reisijal on agressiivne. Tähtsaks situatsiooni korral on vastureageerimine reisijale igati positiivselt. Käitumisstiililt peab juht olema esialgu alistuv ja siis hakkama ennast kehtestama. Isikutevahelised konfliktid . Ärritunud reisija on väga emotsionaalne, kaitseb oma väärikust, ning tajub olukorda lennujaama öise vahetuse juhiga erinevalt. Ta on enda olukorra tajumises suhteliselt kindel. 3. Probleemi lahendamine. Võimalikud probleemi lahendamise viisid: *Konfliktide lahendamise strateegiad: Juht peaks proovima olukorrast välja tulla mudeli ,,võitja-võitja" järgi. Teha koostööd reisijaga ning proovida probleemi täielikult lahendada. *Kohandumise, tasandamise strateegia rakendamise abil võidakse saavutada olukord, kus säilib firma klient, kui reisija näeb, et tema vajadused lähevad organisatsioonile korda.
Väga tugeva heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. 10.Maitsmisaistingu tekkimine (täita skeem etteantud mõisteid kasutades). Mis mõjutab maitse tundmist? Maitsetundlikes rakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting. Maitse tundmiseks peab suus olev aine lahustuma süljes. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Maitse tajumises osaleb ka haistmine. Kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, ei tunne ta ka maitset hästi. 11.Haistmisaistingu tekkimine (täita skeem antud mõisteid kasutades). Mis mõjutab lõhna tundmist? Haisterakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas
tunduda teistsugusena. Näiteks need samad õunad millest ka enne rääkisime, võivad välja näha punased päevasel ajal, aga videvikus võivad need paista hallika varjundiga. Kui naiivset realismi tõsiselt võtta ja kui tõesti värvid on maailmas olemas, siis sel juhul ka õunad muudavad regulaarselt oma värvi, olenevalt sellest kui palju valgust on nende ümber. Naiivne realism ei suuda ära seletada hallutsianatsioone. Hallutsiantsioon ehk ebataju on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. On kindlaks tehtud, et hallutsinatsioonid võivad esineda ka loomadel. Reeglina viitavad hallutsinatsioonid tõsisele häirele kesknärvisüsteemi talituses, kuid paari erandina võivad hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad ei ole iseloomulikud virge- ja uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud.
Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused
.....................................................5 7. Ravi...........................................................................6 8. Prognoos...................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 1. Seletus mõistele skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on üldine nimetus rühmale haigustele, mida on sageli nimetatud psühhootilisteks häireteks. Kuigi skisofreenia areng võib suurel määral mõjutada nii inimese kui ka tema perekonnaliikmete igapäevaelu, ei ole see alati nii. Tagajärgede erinevus on väga suur ja paljud patsiendid on võimelised skisofreenia episoodi järel normaalset elu elama
saamatust. Alkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ (promilli). Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine; väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu; muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus. Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga. Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole. Põhjustab maopõletikke ja verejookse. Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused. Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi
mis asuvad eksdiktaatori pangaarvetel.1 Augusto Pinochet suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsu tursesse 1 Dementsus - on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.IQ alla 70 Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. 6 Kokkuvõte Sain teada, kui palju kannatas Tsiili, tema valitsemisaegadel. Rahvast piinati ja tapeti, mis hirmutas paljusid. Keelustas ka väga palju teoseid ja väljaandeid kuulutades need mittesobilikeks 7 Kasutatud materjalid http://e.wikipedia.org/wiki/Augusto_Pinochet http://www
Inimesed ei osanud neid sündmusi ajus. Sellisel seisukohal on näiteks austria- ideesid mille tajujaks on hing kirjeldada(väljendada), põhjus on teadmatuses. Looduse ameerika filosoof herbert Feigl, austraalia *Olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav hingestamine- animism. filosoof David Armstrong ja inglise- *Hinge olemasolu seisneb tajumises, ideede olemasolu * Inimese maialmakäsitlus on algul müstiline austraalia filosoof John Jamieson Carswell tajutavuses, Jumala olemasolu seineb lihtsalt Tema * püütakse maailma seletada om amõistuse kohaselt Smart. olemasolus * ei osata seletada unenägusid, surma ja mõeldakse välja
..) Teise isiku teate vastuvõtmisel saab välja tuua omaette isikutaju milleks on tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kuivõrd vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. (Isikutaju) Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus on seotud psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. (Isikutaju) Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele arusaadavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte sugugi võimatu. (Isikutaju) Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. (Isikutaju)
seisunditest, tegudest." Aru ja Bachmanni määratlus: Teadvus – olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. 5. Millistes teadvuse seisundites Ärkvelolek - tavaline seisund, milles ÕO10a võib inimene viibida
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab
Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest
kahjustada maksa. Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus sellest võivad tekitada tõsiseid füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine, väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus. KASUTATUD KIRJANDUS www.alkoinfo.ee http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile
Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja
korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta
langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes - seega olukord, kui inimesel on IQ väärtus alla 70. Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist. Algtase <-> lõpptase.
seda omamoodi. Näiteks: olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi
Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida.
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Suhtlemistasandid Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki suhtlemistasandeid mõjutab kultuur
endassetõmbumine, kujutlused, assotsiatsioonid, aistingute kirgastumine, söögiisu tõus. Marihuaana toimed Ebameeldivate reaktsioonide hulka kuuluvad ärritatus, hirm, masendus, paanika, hallutsinatsioonid ja psühhoos. Marihuaana toimed 50 % - 60 % kasutajatest on esinenud vähemalt üks ärevuse hoog. Skisofreenia esinemisel anamneesis võib toimuda relaps. Toimed kroonilisel kasutamisel Õppimisvõime nõrgenemine Häired aja, koha ja vahemaade tajumises Muutused isikuses (apaatsus, passiivsus) Amotivatsioonisündroom Paanikahäired, hallutsinatsioonid Amotivatsioonisündroom Noored inimesed, kes langevad sotsiaalsest elust välja, tunnevad vähest huvi kooli, töö või mõne muu kindla eesmärgiga töö suhtes. Kaasneb marihuaana tarvitamine. Marihuaana kahjustav toime Sisaldab rohkem tõrva kui tubakas köha, pneumoonia, krooniline bronhiit, bronhektaasiad, prekantseroosid juba mõne-aastase kasutamise järel.
suurema kaaluga inimene talub rohkem alkoholi mõju kui väikese kehakaaluga inimene. Maks lagundab alkoholi keemiliselt.Uimastav efekt ilmneb siis, kui alkohol jõuab ajusse ning maks enam ei saa seda lagundada. Alkohol imendub verre osaliselt läbi maksa ning osaliselt läbi peensoole. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: Nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus Alkoholi mõju tervisele pikemas perspektiivis: Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole Põhjustab maopõletikke ja verejookse Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad) Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki
eraldiseisev, eriline; see kutsuks vaatlejat suuremale osavõtule, kõrgendatud tähelepanule. Kujutluse loomise puhul on oluline mõista et kujutlus keskkonnast on vaatleja ja keskkonna kahepoolse protsessi tulemus, ning et kujutlus võib oluliselt varieeruda sõltuvalt vaatlejast. Tõenäosus sarnase kujutluse tekkimisest on suurem sarnaste omadustega ( näiteks sugu, vanus, kultuuriline taust) gruppides. Esimese peatüki lõpus selgitatakse muutust ajaloos keskkonna tajumises ja tuuakse välja tänapäeva maastikukujundajate eesmärk. THE IMAGE OF THE ENVIRONMENT The city is a construction in space, but one of vast scale, a thing perceived only in the course of long spans of time. Nothing is experienced by itself, but always in relation to its surroundings, the sequences of events leading up to it, the memory of past experiences. Moving elements in a city, and in particular the people and their activities, are as important as the stationary physical parts
3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused? Too ärritajale, taju on protsess, mille kaudu kummagi kohta oma meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse näide. terviklik pilt. Aistingul on üksikelementide äratundmine nt valge värv. Taju abil saab ära tunda
ROMANTISM Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse ROMANTISMI mõiste alla. Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada. Üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid, kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada. Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi, mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna ,,romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaal
vastu. 60. Mis mõjutab haistmist? Haistmine nõrgeneb nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Samuti kui oleme mingi lõhna sees pidevalt, harjume sellega ära. 61. Miks inimene ei tunne kiiresti süües toidu õiget maitset? Selleks, et maitset tajuta, peab aine lahustuma süljes ning kui kiiresti süüa, siis ei jõua aine lahustuda. 62. Mis mõjutab maitsmismeelt? Miks me ei tunne maitset, kui meil on nohu? Maitse tajumises osaleb haistmine. Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad ajusse närviimpulsse. Aju seostab need maitsepungadest tulnud signaalidega ning täiustub toidu maitse. Samuti mõjutab vananemine, suitsetamine ning see, milline on toit. 63. Võrdle maitsmis- ja haistmisaistingute teket. Mõlemal korral satuvad aineosakesed meeleelundile, toimub ärritus ning tekivad närviimpulsid, mis liiguvad ajju
puuduvad, loksuvad, on katki või kui proteesid ei istu hästi ja põhjustavad suus haavandeid; majanduslikud raskused – toidu problemaatiline kättesaamine rahapuuduse tõttu; sotsiaalse kontakti vähenemine – kontakt teiste inimestega mõjub positiivselt nii vaimsele kui füüsilisele heaolule ja söömisele; rohke ravimite tarvitamine – mida rohkem ravimeid inimene tarvitab, seda suurem on võimalus kõrvalmõjude ilmnemiseks, nagu muutused maitsete tajumises, suurenenud või vähenenud janu- ja näljatunne, kõhukinnisus, nõrkus, pearinglus, kõhulahtisus, iiveldus, soovimatu kaalukaotus või -tõus – tekkiv suur kaalukaotus või -tõus on ohu märgiks, sel puhul peaks pöörduma tervishoiuteenuse osutaja või toitumisspetsialisti poole; toetuse vajamine igapäevatoimingute sooritamisel – kõndimise, toidu ostmise ning valmistamisega raskustes olevad
erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt
Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A
10 3 Elo Viiding oma luulest ja keelest: Minu esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on mul meeles saami joiud, mida ma varases lapseeas kuulsin kodus plaadi pealt, keeles, millest ma midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis mind ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli minu jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Selles esmases võõra keele tajumises sisaldus minu jaoks ka enneolematu väekogemus, mida tavaline luule ja luuleraamatud hiljem ei pakkunud. See kokkupuude keelega ületas minu jaoks keelebarjääri, ning sellega koos kõik olemasolevad arusaamise või arusaamatuse piirid. Üksnes tundes ja tajudes oli mulle selge, millest luuletati ja mida ütelda taheti. Mõnikord olen kuulnud luulekeele-huvilisi inimesi ütlemas, et nad tulevad tõlkeluule lugemistele kuulama just originaalkeele kõla, isegi kui puuduvad tõlked. Niisugune
Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja
Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Kogemuste osa tajumises nim. apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Taju liigid
läbimist. Erinevus on seotud ostuosalusega. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida tarbija ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Eristatakse kõrget ja madalat aktiivsust. Kõrge osalusega on tarbija tavaliselt siis, kui ost on tema jaoks tähtis ja toote valimine küllaltki keerukas. Tarbija riskitunne, mis sõltub tarbijast, tootest ja omatavast infost, väljendub ostuotsuse võimalikus negatiivses tagajärjes ja selle ilmnemise tõenäosuse tajumises. Eristatakse järgmisi osturiske (tarbijariske): 1) funktsionaalne risk 2) finantsrisk 3) füüsiline risk 4) sotsiaalne risk 5) psühholoogiline risk Osturiske saab vähendada või kõrvaldada, kui turundaja kasutab ekspertide ja asjatundjate kinnitusi, põhjalikke ja täpseid kasutamisjuhendeid, garantiisid jms. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse ostuotsustusprotsessi kolme põhitüüpi:
annaabi.ee 
