ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE (0)

ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE
Referaat
Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik . Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid . Tuntumad kanged joogid on viinad , viskid, konjakid ja brändid.
Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust erinevalt: sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest , geneetilistest omadustest, joomise kiirusest, kas jookidega koos ka süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naistele kiirem ja suurem , kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Alkohol mõjutab esimesena ajukoore eesmist osa ehk prefrontaalset korteksit, mis on seotud inimese enesekontrolli , emotsioonide ning valikutega. Sealt edasi on näha ka alkoholi mõju  ülejäänud ajule – muutub kõne, liikumine ( motoorika ) ja lõpuks isegi hingamine . Alkoholi juues läheb aju justkui magama. Alkoholi juues imendub alkohol suust , söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Alkoholi toimeaine etanool on iseenesest toksiline aine, mis on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist  elukvaliteedi langust.
Alkoholi tarbimine väikestes kogustes : kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile , koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel: oksendamine , tasakaaluhäired, kaob ohutunne. Alkohol võib tuua hea enesetunde – lõõgastunud, enesekindla, aga võib põhjustada ka vastupidi – iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Alkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus . Keskmine surmav annus on 4-6 ‰ ( promilli ). Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine; väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu; muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus.
Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga. Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole. Põhjustab maopõletikke ja verejookse. Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused. Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel.
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi.
Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne :
-Kõrgvererõhutõbi. Kuigi alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab hoopis vererõhu tõusu.
-Südame rütmihäired. Ühekordne suurtes kogustes või pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südame rütmihäireid ka tervetel inimestel.
-Südamelihase kahjustuse e kardiomüopaatia teke. Alkoholist kahjustatud südamelihas on liiga nõrk, et organismi piisavalt verd pumbata.
Juues imendub alkohol seedekulgla kaudu vereringesse. Kogu seedekulglast pärit veri läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa. See tähendab, et maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega. Alkoholi lagundamine toimub põhiliselt maksarakkudes sisalduvate alkoholi lõhustavate ensüümide abil. Alkoholi lõhustamise käigus tekib mitmeid keemiliselt aktiivseid ühendeid, mis põhjustavad halba enesetunnet ( atseetaldehüüd ) ning võivad olla vähki tekitava toimega (atseetaldehüüd, hapniku reaktiivsed osakesed). Kui maks on rängalt alkoholi poolt kahjustunud , lakkab see töötamast, põhjustades surma.
Pikaajaline järjepidev alkoholitarbimine võib põhjustada ka ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust ja epilepsiat. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega.
Alkoholi mõju rasedale naisele:
-Alkohol põhjustab lootel väärarenguid.
-Alkohol põhjustab vaimset alaarengut.
-Alkohol põhjustab tähelepanu- ja käitumishäireid.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.jootargalt.ee/alkohol

http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile

http://terve-eesti.ee/alkohol/alkoholi-moju-tervisele/

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=5&cad=rja&uact=8&ved=0CDYQFjAE&url=http%3A%2F%2Fwww.ebu.ee%2Ftervis%2Fkristelojala_alkoholimoju.ppt&ei=R-mzVKqfI4u-ygPN5oGgCA&usg=AFQjCNG11XDOscqx27llkP1Uz7tAVMUYcw&sig2=LgSKSTzOCmsBeFdKOVXGHQ&bvm=bv.83339334,d.bGQ

http://www.halingavald.ee/public/resources/editor/file/alkoholi_moju_tervisele_2010.pdf

http://www.perekool.ee/artiklid/alkoholi-moju-narvisusteemile/

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDAQFjAD&url=http%3A%2F%2Fwww.ebu.ee%2Ftervis%2FLiia_Suup_alkom6ju.ppt&ei=R-mzVKqfI4u-ygPN5oGgCA&usg=AFQjCNG_dZ0XYayR9GuWdadwcmJo3cp-VQ&sig2=LoJTDn-WXdF9rSE4F9XPTQ&bvm=bv.83339334,d.bGQ