Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab
SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel,
Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni.
Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks.
......10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2. Süüteo objektiivne koosseis................................................................................13 3.2.1. Tegu ja karistusõiguslik teomõiste..........................................................13
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju
saada äriühingust dividenditulu. Ümberkvalifitseerimise põhjus on tegelikult üpriski lihtne kõiki tuleb ju kohelda võrdselt. Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude maksmine sisuliselt vabatahtlikuks. Riigikohus põhistas majandusliku tõlgendamise rakendamise vajadust maksuõiguses juba 1999. a lahendis, märkides, et maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2]
tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14) Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on juhtunud? b. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? c. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? d. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? 2.6 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. Halduse tegevust reguleerib üldjuhul ikkagi haldusõigus. On mõningaid erandeid. Tulevad rakendamisele kas alternatiivselt või eranditult eraõiguse normid, mille puhul halduse tegevus toimub eraõiguslikus vormis
Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt.
mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada
Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt.
B on kindlustanud C on kannatanu. Advokaat on kannatanule kahju tekitanud. C-l on õigus esitada nõue nii A kui ka B vastu. Kohustusliku vastutuskindlustuse liigiks on liikluskindlustus. 30. Missugused on delikti üldkoosseisu elemendid ning kuidas on jaotatud nende tõendamise koormus? Oluline küsimus! Delikti üldkoosseis tähendab nende eelduste kogumit, mille esinemise korral tekib deliktiline üldvastutus. Eeldused: 1) objektiivne teokoosseis: - tegu (käitumine) - kahju - põhjuslik seos teo ja kahju vahel 2) õigusvastasus. Õigusvastasus tehakse kindlaks kahes etapis: - kontrollitakse, kas kahju tekitamine oli õigusvastane § 1045 lg 1 - vaadatakse, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid § 1045 lg 2 3) süü. Saab eristada isiku süüvõimelisust (deliktivõime) ja süü vorme. Mida saab pidada teoks deliktiõiguse mõttes
neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1. faktiliste asjaolude uurimine mis on juhtunud? 2. n abstraktse teokoosseisu kindlakstegemine ja tõlgendamine 3. subsumeerimine kas faktilised asjaolud vastavad abstr teokoosseisule? 4. teokoosseis õiguslike tagajärgede kindlakstegemine mis kehtib? Tõlgendamismeetodid · grammatiline mida ütleb tekst? · Loogilis süstemaatiline missugune on tähendus? 1. võrdlev rahvuslikust õiguskorras väljuv 2. konformne PS-ga vastavuses olev · ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte väljaselgitamine 2. ajalooline õig mateeria ajalooline interpretatsioon
kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), TSIV - tsiviilõigusrikkumise struktuur. VÕS (Võlaõigusseadus) järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist.
Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi
1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32 6 Deliktiõigus 33 6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 6.1.3 Süü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 6.2 Riskivastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 6
Subsumeerimine saab toimuda konkreetses asjas: o Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine Mis on juhtunud reaalses elus? o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele o Teokoosseis õiguslike tagajärgede kindakstegemine Mis kehtib? Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte. Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne
rakendada või mitte. Reaalses tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud peavad kokku langema õigusnormi abstraktse teokoosseisuga. Seega on diskretsioon tj-e valik. Liigid Valikudiskretsioon: seadusandja on vastavas õigusnormis ette näinud kaks või enam õiguslikku tj-e. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul õigus oma otsustuse alusel valida otstarbekam õiguslik tj (teokoosseis- tj A vs. tj B vs. tj C). Otsustamisdiskretsioon: vastaval ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tj- e või mitte. Õigusnorme sisaldavad sättes saab jagada kaheks: Konstateeriva ehk käsitletava sõnastusega: „määratake kindlaks“, „kohaldatakse“ ehk õigustatud-kohustatud käitumise kirjeldus. Imperatiivse sõnastusega: „võib“, „on õigustatud“, „tohib“ otsustamisdiskretsioonile. Õiguslikud piirid
lepingulisi suhteid ja leppingulise vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist. Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt. Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur. Koosseisulisus Õigusvastalisus Süü I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos? Õigusvastane on lepinguvälise kahju tekitamine kui ta tekitati seaduses sätestatud juhtudel. Süüvormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas
See pole siiski absoluutne õigus, vaid seotud seadusest ja õiguskaitsevahendite iseloomust tulenevate piirangutega. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on võlgniku poolne kohustuste rikkumine. Kui lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav (vääramatu jõud), siis on õiguskaitsevahendite kohaldamine oluliselt piiratud. Lepinguvälise kahju tekitamise korral on reeglina oluline delikti üldkoosseisu täitmine (objektiivne teokoosseis, õigusvastasus, süü). Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: 1) Täitmisnõue (VÕS § 108). Rahalise kohustuse täitmist on võimalik alati nõuda, mitterahalise kohustuse täitmise nõue on seotud oluliste piirangutega. Kohustuse täitmist saab nõuda mõistliku aja jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest või teadasaama pidamisest. Tegemist on nõudeõigusega. 2) kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115)
t: 3.1) on sobiv e kohane vastava eesmärgi saavutamiseks; 3.2) on vajalik; 3.3) on kodanikule ebasobiva tagajärje tekitamisel mõõdupärane taotletava eesmärgiga võrreldes; 3.4) on õiguslikus ja faktilises mõttes täidetav; 4) puuduvad kaalutlusvead (diskretsioonivead). Diskretsiooni teostamine ei tohi haldusakti andmisel olla meelevaldne, vaid peab olema kooskõlas diskretsiooni piiride ja eesmärgiga. Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on: 1) teokoosseis; 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte; 3) PS-st tulenev õiguslik kontroll: põhiõiguste konflikti lahendamine ja piiride ületamise keeld (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus). Formaalne õiguspärasus - järgitud peavad olema: 1) pädevusnõuded - sisuline pädevus, ruumiline pädevus (valla või linna haldusterritoorium); 2) menetlusnõuded (selgitamiskohustus, ärakuulamisõigus, ametniku erapooletuse nõue jne);
Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei
Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui
Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui
annaabi.ee 
