Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Täitemenetluse kaasuste lahendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahend, kaasuste, kohtutäitur, võlg, võlgnik, asjaolud, kohtutäituri, täitemenetluse, õigusnorm, sissenõudja, küsimusi, haldusakt, põhjenda, kaasuses, haldusakti, maksekäsk, täitedokument, seadustik, täitmisavaldus, õigusaktid, osalise, subsumptsioon, selgitus, isikukood, sünniaeg, rakendamise, üliõpilase, faktilised, skeemid, milliselekriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. 24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole
Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine (1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: /.../ 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 1 KAASUSE LAHENDUSKÄIK Enne kaasuse lahendamisele asumist tasub üle lugeda, millistele küsimustele on vaja vastus anda. Antud kaasuses on esitatud kaks küsimust: neist esimene puudutab menetlusnõudeid, mis on osa haldustegevuse formaalse õiguspärasuse temaatikast (vt skeemi: punkt B.I.2.) ning teine küsimus on esitatud haldustegevuse sisulise õiguspärasuse kohta (vt skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4
o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid. Rikkumise väljaselgitamine võimaldab hinnata, milline vastutuse standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2 vm) - Vastutus o Vastutusstandard Üldstandard lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 103
seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min
Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. 1. II teema 2. HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ 1. §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane HMS § 15, ametnik peab kõik taotlused vastu võtma ning kui selles on puudused, tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks taotluse esitamist reguleerib § 14 ning kõik nõuded on seal täidetud. Lisaks on eksitud uurimispõhimõtte vastu, selle avab § 6, mis ütleb, et kõik asjas tähtusts omavad asjaolud tuvastav haldusorgan omal initsatiivil. 4 2. Riigihangete seaduse kohaselt teostab riigihankemenetluste üle riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumil on samas seaduses sätestatud alustel õigus tunnistada riigihankemenetlus kehtetuks. Rahandusminister andis käskkirja, millega volitas
Raamatus on ära toodud kohtusse esitatavate dokumentide näidised (hagiavaldused, vastused hagile, taotlused jms). Toodud on viiteid materiaalõiguse normidele (tsiviil- seadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus jt), millistega tutvumine võib osutuda vajalikuks kohtumenetlusega kokku puutudes. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlus- toimingute tegemisel. Muuhulgas käsitletakse küsimusi pankrotimenetluse algata- misel, nõuete loovutamisel, kahju hüvitamisel, üürilepingutega seonduvat jms tsiviil- õigusvaidlustega kohtutes seonduvat. Samas ei sisalda raamat süvaarutlusi õigus- teoreetikast, kuid kindlasti leiab kasulikku informatsiooni teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks. 3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades Tsiviilasjad on tsiviil- ja tööõigussuhetest ehk eraõigussuhetest tulenevad kohtuasjad,
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendaja mag. Siim Kuusik Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 KAASUSE TEKST..................................................................................................................3 2 KAASUSE LOOMUS............................................................................................................. 3 3 KAASUSE LAHENDUS VARIANT A PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................4 3.1 Millised nõuded on Erosel Daphne vastu?........................................................................5 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu?...........................................................................5 3.3 Järeld
Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste
see et valdaja saaks oma valduse tagasi -> võib eemaldada kinnisasjalt ka omavoli tarvitamise vahendi, antud juhul auto. Inimene on olulisem kui auto ja kui inimest saab platsilt ära ajada, siis autot saab ka ära viia, sest see õigushüve on vähemoluline. + 4) A kasutab jõudu, mis jääb hädakaitse piiridesse. - Lg 3 on lg 1 suhtes erisäte, sellele kehtivad lg 1 nõuded mida lg 3 ära ei muuda. Seetõttu peab jääma hädakaitse piiridesse. Antud juhul ei ole asjaolusid kaasuses, mis annaksid mõista, et hädakaitse piiridesse pole jäädud. + 5) Puuduvad nõuet välistavad asjaolud - § 49 alusel kohaldatakse valduse kaitse sätteid ka asja reaalosa puhul, parkimiskoht on ka asja reaalosa. Liiklusseadus näeb ette, et sõiduki teisaldab avaliku võimu teenistuja avalik-õiguslike normide alusel, aga eraõiguslikud normid eksisteerivad sellega paralleelselt. Seega võib eraisik sõidukit teisaldada, kui vaja. +
.................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja
Riigikohus on sisuliselt sama mõtte sõnastanud järgmiselt: ,,Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga".10 Selle alusel võib enamasti hõlpsasti öelda, kumba õigusharusse vaidlusalune õigusnorm kuulub. Raskem on aga selgitada, kas konkreetse kaasuse puhul tuleks kohaldada era- või avaliku õiguse norme, nt lepingule VÕS või HMS sätteid ning kahju hüvitamisele VÕS või RVastS norme. Kogumis on piiritlemisteooriad siiski kasutatavad muude argumentide, ennekõike praktiliste kaalutluste kõrval. Era- ja avalik-õiguslike suhete piiritlemise probleemi võib vaadelda ka 8 RKHK 3-3-1-24-01, p 2 (Tartu vs Puhja). 9 RKEK 3-3-1-15-01, p 11 (Lasnamäe-S); 3-3-1-8-01, p 11 (Pentathlon)
juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine,
ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest – ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause
valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
- Kohustuse rikkumisele tuginemine – A võib rikkumisele tugineda, sest rikkumine ei tulene temast, tema teost ega sündmusest, mille riisikot kannab tema VÕS § 101 lg 3. VÕS § 77 läheb ka rikkumise alla, kui tegu on kvaliteedi küsimusega Kohustuse rikkumise rikkumise def - § 100 Konkreetsekohustuste rikkumine tuleks teistest sätetest Vastutus - kõikide ÕKV sätete on vastutuse norm sama - Vastutusstandard – Reeglina võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi. - Vastutuse välistamine – kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest võlgnik ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Kokkulepped – Pooled ei ole sõlminud vastutusest vabastamise või selle piiramise kokkulepet VÕS § 106 lg 1. - VÕS §88 lg 8 – ei leppinud kokku, kokkulepet ei saavutatud, järelikult rakendub ikka see järjekord
O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse.
koolikogukonnas, luua sallivam õpikeskkond, juurutada kooliperre koostööaldis mentaliteet, aidata õpilastel väljendada oma kreatiivsust läbi ürituste ning edendada koolivaimu.” 4 3 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a. 4 Õpilasesinduse eesmärgid. Arvutivõrgus: https://tik.edu.ee/p/2-tallinna-inglise-kolledz (2.03.2020) Järeldus: Kuna PKS § 137 kõik eeldused on täidetud, saab Heli nõuda kohtus Kaja ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last ❏ Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏
elemendina märgitud selle konkreetse teo koosseisu kirjeldus on eeltoodud tähenduses selle teo faktiväide. Faktiväite aluseks olevatele faktidele juriidiliste faktide tähenduse omistamine tähendab teisisõnu kvalifitseerimist, kas toimunud faktiga on õiguskorras seostatud mingi õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine. 2. Õigusnormi valik (esmane valik) See staadium tähendab, et otsitakse ja leitakse koostatud faktiväitele vastav abstraktse koosseisuga õigusnorm (sobiv õigusnorm e asjakohane faktikirjeldus), st selles staadiumis toimub antud faktilise teo esialgne kvalifikatsioon (NB! Mitte subsumptsioon!). Õigusnormi valiku staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) asjakohase õigusnormi otsing kehtivast positiivse õiguse süsteemist (tugineb juristi erialastele teadmistele, sh positiivse õiguse süsteemi valdamisele); 2) kui asjakohane õigusnorm leitud, siis järgneb süstemaatika uuring, st kas leitud
menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. 12. Tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendi mõiste -TsMS § 229 lg 1.Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjad. Seega tõendi puhul: 1. tuleb järgida protsessivormi nõudeid, 2. tõend peab olema asjakohane. Tõendi liigid: Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm : 1) lähtub riigist 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seaduse ülimuslikkus kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine vaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob õiguslike tagajärgedega. Võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Osa formaalseid seaduseid ei ole materiaalses mõttes seadused on põhiseaduslikus korras vastu võetud, kuid ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi (nt Riigi eelarve seadus).
Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
(käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe
selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra. Kohtuvälised kulud: Otsi siia lisaks seadusest · menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud · menetlusosaliste sõidukulud · menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek · kohtueelse menetluse kulud · kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud · menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud 6. Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus
vaadatakse põhjalikumalt õiguskindluse printsiip- tagab õigluse ja hea usk parema õiguskindluse avaliku ilma loomuõiguseta ei võimu organite töös eksisteeriks positiivset õigust 6. Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita! Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist
argumendid, mis neil teema toetuseks pähe tulevad. Seejärel tehakse sama eitava poole argumentidega. Ajurünnaku faasis öeldakse välja ja pannakse kirja kõik mõtted, ükskõik kui jaburad nad tunduvad, kritiseerimise aeg tuleb hiljem. Lihtsamate teemade puhul võib ajurünnakuga ka esimese asjana alustada, keerulisematel teemadel on siiski oluline, et kõik osalejad ennast asjaga kurssi viiksid, muidu võivad mõned olulised argumendid jääda välja toomata. 3. Kaasuste struktureerimine Nüüd vaadatakse välja pakutud argumendialgeid kriitiliselt, mõeldakse, mis neist on tugevad, mis nõrgemad ning milliseid neist saab ühe argumendi alla ühendada. Kuna eesmärk on saada kokku 2- 4 argumenti, tuleb üritada sarnaseid mõtteid koondada: erinevaid raha ja kulutustega seotud mõtteid ühe majandusliku argumendi alla jne. Struktuur, mis nii kokku pannakse, ei pruugi olla see, mida lõpuks väitluses kasutatakse
annaabi.ee 
