Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus. Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata: - Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud
1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Kohustused: 1
kohtutäiturimäärustikust. Antud loo peategelane pani pahaks, et täitur ei tee temaga maksegraafikut võlgade tasumiseks. Täitemenetluse seadustikus on otsesõnu kirjutatud, et 1 Lamp, Berit-Helena. Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull. Postimees 06.10.2009. 1 täitmist saab pikendada vaid kohus võlgniku avalduse alusel, seejuures tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid. Seega kohtutäitur pidiga hakkama tegutsema kogu seaduse rangusega- arestis võlgniku pangaarved. Täitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, et saaks kaitstud sissenõudja, kelleks politsei rahatrahvide sissenõudmisel on Eesti Vabariik, huvi. Artikkel 8 ja 9 kehtestavad erapooletuse, sõltumatuse ning objektiivsuse klausli. Antud
kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut. Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).
Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus Kohtutäitur viib menetlust läbi ainuisikuliselt- ta on menetlusjuht!
seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik. Täieliku loetelu leiate Täitemenetluse seadustiku § 131. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis.
nõudeid täidetakse tsiviiltäitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused, lahendamiseks vajalik õigusharu, õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse küsimusi reguleerib (sätestab) täitemenetluse seadustik (TMS). Ülesandega seonduvalt tuleb esitatud hinnangu kontrollimiseks vastata küsimustele: Kas tegemist on TMS reguleerimisalaga? Kas nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses? Kas OÜ XXL on sissenõudja TMS tähenduses?
täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue võlgniku rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. • Samuti on võimalus taotleda käsutamise keelumärke kandmist võlgniku registervarale. SISSENÕUDMISE PROTSESS 2 • Nõue edastatakse kohtutäiturile, kui nõuete sissenõudja on esmaseid täitetoimingud teinud ning need ei ole andnud tulemust. • Kinnisasjale, vallasasjade arestimine ja müük, trahvide asendamine ja muu sundtäitmise praktika erimenetluse näol toimub kohtutäituri poolt läbiviidava menetluse raames. • Maksuhalduri poolt toimingud ei anna tulemust, on maksuhalduril õigus pöörduda maksuvõlgade sissenõudmiseks kohtutäituri poole. KOKKUVÕTE • Riiginõuete sissenõudmise kvaliteet on
oma varadest ning ülalpeetavatest, lisades oma väiteid tõendavad dokumendid (näiteks lapse sünnitunnistusest koopia). Elatusmiinimumi säilitamiseks peab võlgnik kohtutäiturile esitama ka avalduse elatusmiinimumi säilitamiseks võlgniku poolt nimetatud pangas. Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu. saada kohtutäiturilt teavet täitemenetluse kohta, tutvuda dokumentidega ning saada neist ärakirju või koopiaid, esitada kohtutäiturile avaldusi, selgitustaotlusi ja kaebusi, sealhulgas vaidlustada kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuseid kohtus, osaleda vara arestimise juures, osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi. 16. Maksekäsu kiirmenetlus
Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud vakusepeoks ehk vakuseks. Vakus- kirjalikes allikates on nimetatud vakuõigus 1341 aastal, vakupiirkond 1408. aastal. * Vakuse kolm olulist tunnust: 1. kindel territoorium e vakupiirkond, 2. maksude tasumine – vakuõigus 3. maksude sissenõudja kostitamine maksukohuslaste poolt e vakupidu. Vakuseid kasutati 16.–17. sajandini. Termin esineb kirjalikes allikates. * Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega. Esimese koormisena kehtestati nähtavasti kirikukümnis. Hinnus – kindlaks määratud suurusega maks Kümnis- osa saagist, algselt olnud ilmselt kümnendik saagist, hiljem kasvas veerandini. Maksud määrati talude kaupa
Selleks, et paremini tagada laste eest hoolitsemise kohustuse täitmist (ning seeläbi paremini kaitsta lapse õigusi) juhul, kui on tekkinud võlgnevusi elatisnõude täitmisel, on seadusandja pidanud vajalikuks lisaks elatise maksmise kohustusega isiku vara sundtäitmisele allutamisele avalikustada teatud tingimustel elatise võlgnike nimekiri (nimi, isikukood ja võlgnevuse summa)[3]. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 11 lõikele 4 avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel, kui täitemenetluses on lapse elatise nõue olnud sissenõutav üle 60 päeva[4]. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed koja veebilehelt 10 tööpäeva jooksul, arvates elatisnõude täitmisest. Sellel leheküljel on 502 võlgniku nime[5]. Autor usub, et igal inimesel on õigus täisväärtuslikule elule ning keegi ei peaks loobuma oma
3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale maksuteate või arve esitamist. 3.4 Lepingus sätestatud maksetähtaegadest mittekinnipidamisel tasub Kasutaja viivist [viivisemäär] % päevas tasumisele kuuluvast summast. 4 Poolte õigused ja kohustused 4.1 Kasutusse andjal on õigus: 4.1
alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalikõiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt esitatavate maksuteadete või Rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Rendileandjal on õigus tõsta tasusid Kinnistu kasutamisega seotud teenuste eest vaid juhul, kui vastavad teenuse osutajad tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise hinnamuutus teatatakse Üürnikule esitataval arvel. Rentnikul on õigus tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. 4. Poolte kohustused 4.1
·HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused ·DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) ·SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. näited ·Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. näide ·Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. näide ·Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. dispositsioon ·Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul näide
Samuti on sellistel juhtumitel eriti oluline protokolli koostamine. Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine. Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan (AtSS § 15 lg 1). Haldusorgan saadab täitekorralduse (sissenõudja avalduse) ja haldusakti (täitedokumendi) adressaadile elu- või asukohajärgsele täiturile. Reguleerib täitemenetluse seadustik. Kui tegu on asendustäitmisega kolmanda isiku poolt, siis kolmandale isikule hüvitab kulud haldusorgan, kes seejärel pöördub adressaadi poole kulude hüvitamise nõudega. Asendustäitmise puhul nõutakse sisse asendustäitmise tegelikult kantud kulud ning seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. (AtSS § 15 lg 2)
TsÜS § 88 lg 1 järgi on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus tühine. Kui hageja I kaasomandiosale on kantud keelumärge kostja kasuks, ei saa hageja I oma mõttelist osa kinnisasjas käsutada, mh sõlmida kehtivat kokkulepet kinnisasja kaasomandi jagamiseks, ega esitada avaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 24. Kolleegiumi arvates saab kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkele kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg-t 6, mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. Seega võib kostja kui keelumärke järgi õigustatud isik anda ka hagejale I nõusoleku kinnisasja jagamise kokkuleppe sõlmimiseks ja muude kinnisasja jagamiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks. Lisaks on
puuduvad. Era-Liisingu Inkassoteenused OÜ-lt ja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-lt ei õnnestunud 10 Tabel 1. Inkassofirmade poolt sissenõudmisel olevad kiirlaenu-andjate nõuded Nõuete kogusumma (EUR) Nõuete arv Unikaalseid Sissenõudja (inkasso) 01.12.2013 01.12.2013 isikuid 6 481 630,50 (sh põhivõlg 1 441 696 EUR ja kõrvalnõuded Lindorff Eesti AS 5 039 934 EUR) 3793 3787 4 500 000 (põhinõude ja
nõudeid täidetakse tsiviiltäitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused, lahendamiseks vajalik õigusharu, õigusallikad ja normid küsimuste lahendamiseks Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse küsimusi reguleerib (sätestab) täitemenetluse seadustik (TMS). Ülesandega seonduvalt tuleb esitatud hinnangu kontrollimiseks vastata küsimustele: Kas tegemist on TMS reguleerimisalaga? Kas nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses? Kas OÜ XXL on sissenõudja TMS tähenduses?
võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: „Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused“. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: „Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
kantud pandiõigusest tuleneva nõude suhtes tehtud kohtuotsusele. Otsuse täitmine (1) Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. (2) Kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. (3) Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus (1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. (2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,
seotud tehingukulud on null. Poliitiline järeldus sellest väitest on, et kuna üldiselt kaasnevad seaduslike õiguste vahetusega kulud, siis on riigi ülesanne hoolitseda, et need kulud oleksid võimalikud väiksed (näiteks seadusi luues ja nende täitmist tagades), kuid samas tuleb jätta vastavad vahetused turu mõjussfääri. 9 Coase poolt pakutud lahendis esineb riik mitte niivõrd otsese karistaja ja maksude sissenõudja rollis kui üldiste reeglite kujundajana. Riigi roll ja vältimatu eeltingimus antud koordinatsiooniprobleemi lahendamises seisneb adekvaatses üldiste reeglite kehtestamises ja nende täitmise jälgimises (eelkõige kuulub siia seadusandlik süsteem ja seaduste täitmise jõustamismehhanism), mis teeks võimalikuks antud probleemi lahendamise majandusagentidel omavahel nimetatud reeglite piires.
summa üle kohtutäituri kontole? Kas töötajal võib tekkida nõue tööandja vastu vähemmakstud töötasu osas (juhul kui tööandja kandis nõutud summa täiturile)? Töötasust kinnipidamist reguleerib TLS § 78. Kuigi TLS §-st 78 ei viita täitemenetluse seadustikule (TMS), tuleb lähtuda TMS-st kui eriseadusest. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõude sissenõude pööramiseks nõudele ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kui tööandja keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt, võib täitur teha trahvihoiatuse (TMS § 26´1 lg 1). Seega on tööandjal kohustus täita arestimisaktist tulenevat nõuet ja töötajal ei teki saamata jäänud töötasu nõuet tööandja vastu. Tööinsp. Koduleht. § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: ,,Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused". 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: ,,Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma
lugeda muudetuks laenulepingute tingimused, määrata kindlaks hageja kohustuste suurus ja vähendada viivist. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohti hageja esitatud viivise vähendamise taotluse kohta. Kõigepealt märgib kolleegium, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomu on Riigikohus käsitlenud mitmes lahendis. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 on Riigikohus leidnud: ,,Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes
Y saab 250 000 Z saab 80 000 Ja M saab 20 000 // Pärast 1.03 on ülejäänud raha (100000 kr) M-i pangakontol, kuna teised nõuded pole veel muutunud sissenõutavaks. TMS 150/78/158 järgi Z õigus kustub, kui E-ga ei lepita kokku, et see püsima jääb. TMS 176 järgi võib Z saada hüvitist kaotus, mida Z kannab (kui jääb ilma tagaitsest, hüvitada tuleb reeglina hüpoteegisumma). Vana TMS järgi võis sundenampakkumise ja sundavlitsemise vahel valida kohus, nüüd sõltub see sissenõudja avaldusest, mida võlgnik vaidlustada ei saa. Kaasus nr 117 § 500 VÕS reguleerib seda ei ole vaja nõusolekut. Kas H võib B-lt nõuda seda sisse? Pant on tavaliselt realiseerimisõigus. Kui sel hetkel kui asi muutub sissenõutavaks, asub hüpoteegipidaja realiseerimist nõudma, siis tegelikult läheb see kinnistu müüki nii, et ostja omandab kindlustushüvitise nõude. Asi võidakse taastada või selle saab kätte teatud kinnistuomanik, aga tegemist on realiseerimisõigusega
sätted aga on vaadeldavad töö- ja sotsiaalõiguse normidena.16 Vang§ § 1 toob välja seaduse rakendusala, vastavalt sellele reguleerib vangistusseadus karistusliikide (arest, vangistus) täideviimist, eelvangistuse täideviimist ning vanglateenistuse tegevust. Vangistusõigus moodustab omakorda olulise osa kriminaaltäitevõigusest, lisaks vangistusõigusele kuuluvad sinna ka täitemenetlusõigus ja kriminaalhooldusõigus. Täitemenetlusõigus reguleerib võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi, seega rahalise karistuse ja rahatrahvide täideviimist. Kriminaalhooldusõiguse regulatsiooni alla kuulub järelevalve üldkasulikule tööle mõistetu, tingimisi süüdimõistetu ja karistuse kandmisest tingimisi vabastatu üle. Koos kriminaalhooldusõiguse ja täitemenetlusõigusega moodustab vangistusõigus formaalse karistusõiguse täitmismenetlust reguleeriva haru.17 13 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20
5.anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur täitemenetluse tõttu vajab (TMS § 59 lg 1). Muu hulgas on võlgnik kohustatud teatama, kui tema nimele registreeritud vallas- või kinnisvara kuulub ühisvara hulka; 6.esitada kohtutäituri nõudel oma vara ja kohustuste nimekiri (TMS § 60 lg 1); 7.teha täitedokumendis ettenähtud toiming, taluda toimingut või hoiduda toimingust, vastasel juhul teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida (TMS § 183 lg 1). 214. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 215. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
prokuratuuril üldjuhul otstarbekas taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimisotsustuse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul. 20 Hagi abikaasade ühisvara jagamiseks saab riik sissenõudja ja võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning PKS § 33 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus jõustunud). 3-1-1-27-13 TMS § 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
sisuliselt omavahel seotud. Vältimatu menetluskaasluse puhul on ühe kohtuasja raames esitada nõuded mitme kostja vastu või mitme hageja poolt seetõttu, et muul moel kohtuasja arutamine ei ole võimalik. Näiteks peab esitama nõude valduse vabastamiseks pärast üürilepingu lõppemist kõikide korteris elavate isikute vastu või vara arestist vabastamise hagis tuleb esitada nõue nii võlgniku kui sissenõudja vastu. Õigusjärglus Üldise õigusjärgluse korral lubab kohus õigusjärglase menetlusse, kui isik on teinud selleks vastava taotluse. Õigusjärglus peab olema tõendatud. Taotluse tegemise kohustus tuleneb dispositiivsuse põhimõttest . Singulaarse õigusjärgluse puhul on samuti võimalik õigusjärglane menetlusse lubada, kuid kohtuvaidluse esemeks oleva nõude, õiguse või asja võõrandamine iseenesest ei too kaasa kohustust asendada hageja või kostja ning teisalt ei
annaabi.ee 
