äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega
Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3) Subjektiivse koosseisu liigid: Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga, kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13) Koosseisueksimuse liigid:
tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes
nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1. faktiliste asjaolude uurimine mis on juhtunud? 2
tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada šabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine. Õigusliku tagajärje all mõistetakse aga „teokoosseisu õiguslikku konsekventsi (tagajärge), mitte reaalset tagajärge (tapmine põhjustab õigusliku tagajärjena karistuse, mitte matused). Õigusliku tagajärje element sisaldab sageli (kuid mitte alati!) modaalset tunnust nagu peab, tohib, võib, on õigustatud, on kohustatud, on keelatud jne“ Teksti aitavad mõista järgnevad skeemid ja selgitused. „Õigusnorm H à D (karistusõigusnorm D à S)
· Avaliku rahu vastased süüteod · Ametialased süüteod · Õigusemõistmise vastased süüteod · Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
saada äriühingust dividenditulu. Ümberkvalifitseerimise põhjus on tegelikult üpriski lihtne kõiki tuleb ju kohelda võrdselt. Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude maksmine sisuliselt vabatahtlikuks. Riigikohus põhistas majandusliku tõlgendamise rakendamise vajadust maksuõiguses juba 1999. a lahendis, märkides, et maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2]
andmekaitseõigus jne. 2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on juhtunud? b. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? c. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? d. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? 2.6 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. Halduse tegevust reguleerib üldjuhul ikkagi haldusõigus. On mõningaid erandeid. Tulevad
esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed).
esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed). 2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu
esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena kasutatavad sõnad ja nende grammatilised seosed).
valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. - Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord.
Normi rakendamise teel nö juristi leib. Seda protsessi nimetatakse subsumtsiooniks kui konkreetne kindel asjaolu vastab normis esitatud abstraktsete asjaolude tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Subsumeerimine saab toimuda konkreetses asjas: o Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine Mis on juhtunud reaalses elus? o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele o Teokoosseis õiguslike tagajärgede kindakstegemine Mis kehtib? Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi
kandjad. 2. Avaliku halduse funktsioonid. · planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust · teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust · tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid · edendab ühiskondlikke ettevõtmisi 3. Avaliku halduse seotus seadustega. · Halduse seotus seadusega võib olla erineva intensiivsusega. See võib olla jäik, mille tagajärjel peab haldus seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral vastavalt tegutsema. See võib aga ka lõdvem olla, nii et haldusele jääb seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral teatud diskretsioon · Seevastu on seadusvaba haldus seadusega mittedetermineeritud ja võib tegutseda oma initsiatiivi ja ettekujutuste kohaselt, kusjuures enesestmõistetavalt tuleb ka sel juhul järgida üldisi õiguslikke piire ja kohustusi (pädevusnormid, põhiõigused, haldusõiguse printsiibid). 4
§ 19. Heite piirväärtuse määramise alused (2) Heite piirväärtusi määrates lähtutakse õigusaktides ettenähtud piirväärtustest. Kui õigusaktis on sätestatud heite piirväärtuse vähim ja suurim väärtus, võib loa andja määrata käitise või selle osa konkreetse heite piirväärtuse nende väärtuste vahemikust, arvestades tulemust, mida on võimalik saada parimat võimalikku tehnikat kasutades. Haldusõigus Määratlemata õigusmõisted Kaalutlusõigus on seotud teokoosseisu tagajärgedega, määratlemata õigusmõisted on seotud abstraktse faktilise koosseisuga see võib olla määratletud läbi mõistete, mis nõuavad igal rakendamise juhtumil tõlgendamist tüüpiliseks näiteks ,,parim võimalik tehnika", ,,avalikud huvid" Peamine erinevus on selles, et määratlemata õigusmõistete tõlgendamist saab kohus täies ulatuses üle kontrollida, kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on aga piiratud
inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel
õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel
avaliku võimu volitusel. (õiguslikult mittesiduvad arengukavad, igasugused organisatsioonilised aktid, millel puudub välismõju, halduslepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, hariduse andmine avalik-õiguslikus ülikoolis ja teistes õppeasutuses. Muude avalike teenuste osutamine). Demokraatlikus õigusriigis on avalik haldus seadusele allutatud tegevus. Sellest tuleneb halduse legaalsusenõue. Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus.
TSIV - tsiviilõigusrikkumise struktuur. VÕS (Võlaõigusseadus) järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed
asjaolude ja tõendite kirjeldamisega. 4. õigusaktid ja -analüüs. Õiguslikus dokumendid tuuakse tavaliselt välja õigusnormid, millele õiguse rakendaja 5. analüüs või arutlus. Dokumendis tuleb õigusaktide analüüsi tulemused seostada faktiliste asjaoludega. Subsumptsioon - kõigi võimalike nõuete kontroll. Juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" 12. Tõlgendamise klassikalised meetodid Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.
Kraavi kaevamisel võis A rikkuda mõnda eeskirja . Juhul, kui kahju tekitaja ei ole rikkunud mõnda õigusnormi, tuleb vastutus kindlaks teha üldise käibekohustuse rikkumise aspektist. Kohtupraktika kujundatud käitumiskohustus, kus isiku käitumine mingil viisil ohustab teisi isikuid, siis peab tegema kõik mõistlikult nõutava, et teised isikud tema käitumise tulemusena kahjustada ei saaks. DÕ-lik üldkoosseis transformeerub, kus nt käibekoh rikkumisel obj teokoosseisu tasandil peab hindama, kas rikkujal lasus üldine käibekohustus ja kas ta on seda rikkunud. Samuti kas käibekohustuse rikkumine on kahjustanud kannatanu õigushüve ja kas on põhjuslik seos. Kui on rikkunud üldist käibekohustust, millega on rikutud õigushüve, siis sellega oleme juba teinud kindlaks õigusvastasuse ja osaliselt ka kahju tekitaja süü. Seega jäävad edasiseks kontr õv välistavad asjaolud ja süü subj külg.
Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 115. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. 116. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus.
Lepinguvälist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilõigusrikkumiste korral. Lepinguline vastutus põhineb võluõiguse normidel, mis reguleerivad lepingulisi suhteid, see eeldab lepingu rikkumist. Lepingu välisel vastutusel puuduvad poolte vahel lepingulised suhted. Õiguslikud tagajärjed tulenevad mõlemal juhul võlaõigusseadusest. Tsiviildelikti kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisulisus objektviivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuabki. Kostja teona tuleb kõne alla üksnes kostja tahtele allutatud tegu. See tegu võib väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses olenevalt normi nõudest. Juriidilise isiku tegudeks loetakse tema juhtorganite liikmete ja nendega võrdsustatud isikute tegusid, kus need teod on seotud juriidilise isiku õigusvõime realiseerimisega
Kausaliteet õiguses Kausaliteedi all mõistetakse teo ja tagajärje vahekorra fikseerimist – nende omavahelist suhet. Kausaliteeti väljendavad õiguses kõik sõnad, mis viitavad põhjuslikkusele, juriidilisele seosele mingi teo (või ka sündmuse) ja tagajärje vahel. Eelnevate konkreetne liik pole kausaliteedi seisukohast üldse oluline, peaasi, et tegu oleks õiguslike kategooriatega. Kausaliteet moodustab õigusliku teokoosseisu olulise osa ning omab suurt tähendust kõigis juriidilistes valdkondades kui element vastutuse jm kohustuste määratlemiseks. Teo ja tagajärje vahekorra probleemi lahendamiseks kasutatakse õigusteaduses kahte teooriat: 1) tingimusteooria – selle kohaselt võib eelnev tegu (eelkõige siis inimkäitumine) olla tagajärje põhjustaja, kui see on conditio sine qua non sellele, st kui eelneva teota ei saaks järgneda seda konkreetset
annaabi.ee 
