Bioloogia mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: • algkoed • püsikoed

Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel.

Meristeem - e. algkude , milles rakud püsivalt poolduvad .

Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht.

Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune.

Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline .

floeem - e. niineosa , mis koosneb elusrakkudest.

ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest.

ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises.

vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel.

vegetatiivorganid- on

generatiivorganid- on

generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist.

risoom- e. maa-alune vars (

vegetatiivse paljunemise viisid

mugul-

sibul - e. muundunud võsu( tulp , liilia)

võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid.

kallus- e. haavakude , millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada

1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.( hernes )

2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel)

mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill)

rohttaim - on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.( rukkilill )

puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad .(tamm)

puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars – tüvi.( kuusk )

põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits)

poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad.

viljastumine - e. eostumine, millest algab rasedus . Ristumine -

meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku.

mitoos - on raku pooldumine , mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

sporofaas - osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini.

gametofaas - ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni.

gameet- e. sugurakk , nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu.

sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa .

gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas.

spoor - on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks.

eos- e. spoor

sügoot- on viljastatud munarakk .

tolmtera - spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel.

1- kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas - kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill)

2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas )

sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.(

erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.(

õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.(rukkilill)

paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma viljastumiseta.(võilill)

paljasseemnetaim - on taimede hõimkond.(harilik mänd)

katteseemnetaim - ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond(rukkilill)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veber Õppematerjali autor

mõisted(47)

kude ksüleem vegetatiivne paljunemine risoom 1-aastane taim poolpõõsas mitoos gametofüüt 1-kojaline taim paratenogenees

Sarnased õppematerjalid

doc

Taimeriik

1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, m

Bioloogia

doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osa

Bioloogia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

odt

Taimemorfoloogia alused

Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisa

Loodus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia

Rohkem sarnaseid